kui eraldi seisvat sõltumatut elektrijaama. Plokkide vahelised paralleelühendused (aur, elekter) on vajalikud vaid plokkide käivitamisel ja seiskamisel. Ploki elektriline skeem sõltub ploki võimsusest ja elektrisüsteemi pingest. Ajalooliselt enim levinud on skeemid, kus generaator ühendatakse plokitrafoga otse, ühendamiseks kasutatakse voolujuhte. Generaatori ja plokitrafo vahelisel ühendusel on üks hargnemine. See ühendus on vajalik omatarbetrafo ühendamiseks. Sellise skeemi kasutamisel puuduvad võimsuslülitid generaatoripingelistes ahelates. Selliste skeemide eelised on: skeemi minimaalne elementide arv; suur töökindlus; odavus. Puudused: ploki käivitamise omatarbeseadmete toide tagatakse vaid elektrisüsteemist; ploki seiskamisel omatarbeseadmete toide tagatakse vaid elektrisüsteemist Ploki elektrilise skeemi paindlikkuse suurendamiseks (st vähendada omatarbe
Voltage transformer Jännitemuuntaja Liigpingepiirik Surge arrester Ylijännitesuoja 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. Elektrijaamade sidumisel elektrivõrguga tuleb tagada jaamale võrgutoide plokkide käivitamise ajaks. Selleks võib kasutada käivitus-reservtrafosid. Elektrijaama töökindluse tagamiseks kasutatakse sageli plokitrafo, generaatori ja omatarbetrafo omavaheliseks ühendamiseks nn vooluviiku, mis kujutab endast metalltorudesse paigutatud ja töökindlalt isoleeritud suure voolu läbilaskevõimega latte. Kuna võimsuslülitid on suurte lühisvoolude lülitamisel olnud vanemat tüüpi võimsuslülitite kasutamisel väiksema töökindlusega, siis vanemates lülitusskeemides neid vooluviikudes ei kasutatud (vt jn 2.3). TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool
annaabi.ee 
