Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel. Nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmine. Kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Inimene saab vitamiine peamiselt toidust, kuid neid on võimalik tarbida ka vitamiinpreparaadina. Rasvlahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. (A, D, E, K, D) Kuna need vitamiinid on rasvlahustuvad, siis nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine sõltub toiduga saadavate rasvade olemasolust. Vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid on näiteks C-vitamiin ja B-vitamiinid.
Rasvlahustuvad vitamiinid Georg Truman 9B Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvad vitamiinid: · A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid.