Õhulämmastiku baasil sünteesitakse lämmastikväetisi. Lämmastiku sidumist soodustab ka liblikõieliste kultuuride külvamine: nende taimedega sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Tahtmatult seob inimene õhulämmastikku, kui käivitab sisepõlemismootori. Autode, laevade, lennukite ja rongide sisepõlemismootorites ühineb õhulämmastik hapnikuga ja tekivad lämmastikoksiidid, mis veega ühinedes muutuvad taimedele omastatavateks ioonideks. Lämmastikurikkas veekogus hakkab vohama taimestik, taimede poolt kasutamata jäänud nitraadid satuvad põhjavette ning kogunevad taimeorganitesse. Joogis ja toidus sisalduvad nitraadid kahjustavad aga loomade, sealhulgas inimese tervist. Lämmastikuringe sulgumiseks peab elusloodusesse kogunenud liigne lämmastik liikuma tagasi eluta loodusesse. Selleks on vaid üks tõhus viis – denitrifikatsioon, protsess, kus bakterid muudavad nitraadid ja nitritid
Lämmastikuga üleväetamine pikendab aga taime kasvuperioodi, põhjustab teraviljade lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist, keskkonna reostust . Mineraalväetiste lämmastik kas on nitraatne või muutub mullas mõne tunni kuni mõne päeva jooksul nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad aja jooksul ka mulda viidud ammooniumiühendid taimedele omastatavateks nitraatideks. Kuna muld ei seo nitraate, siis on väetisega antud lämmastik peagi kogu ulatuses hästi liikuv vees ja koos veega, seega ka hästi omastatav taimede poolt ning ka väljapestav mullast. Taimsete ja loomsete valkude lagunemisel tekkiv ammoniaak muudetakse denitrifitseerivate bakterite toimel uuesti molekulaarseks lämmastikuks, mis eraldub atmosfääri. Kasutusel on ka nitrifikatsiooni inhibiitorid, mida kasutatakse lämmastiku
liigilist mitmekesisust. 3 Referaat „Probiootilised piimatooted“ ME-3 sisaldavad tooted taastavad soolestiku normaalse mikrofloora pärast antibiootikumikuuri ja aitavad vältida nõrgestatud organismis uute nakkuste teket. ME-3 sisaldavad tooted soodustavad ja kiirendavad seedimist, kuna probiootiline piimhappebakter ME-3 aitab paremini lõhustada toitaineid. Piimhappebakter ME-3 lõhustab toitaineid paremini omastatavateks, näiteks lühikese ahelaga rasvhapeteks, mis on vajalikud seedekulgla limaskesta toitmiseks. ME-3 piimhappebaktereid sisaldavad tooted aitavad mitmekesistada toidulauda ning toetada organismi võitluses kahjulike bakterite ja viirustega. PROBIOOTLISED PIIMATOOTED MEIE POELETTIDEL 1. TERE „Helluse“ tooted 2. TERE „Ats“ tooted 3. TERE „Haps“ 4. TERE „Meloodia“ tooted 5. TERE „Väike Tom“ jogurtid 6
transpordib kehas aineid; süda, vere- ja paljutuumalistest rakkudest koosneb lümfisooned. lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele. Ripsepiteel epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed. Seedeelundkond elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toitu. Seedimine toidu lagundamine keharakkude poolt omastatavateks molekulideks. Sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi. Sigimiselundkond elundkond, mis abil saadakse järglasi. Silelihaskude ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodutab siseelundite lihasd ja mille kontraktsioon ei allu tahtele. Sisenõresüsteem elundkond, mis toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavaldusi. Skeletilihased lihased, mis kinnituvad
Neid nimetatakse mügarbakteriteks, sest nad elavad taimede juurestikus mügaratena. Tuntumaks tööstuslikuks lämmastiku sidumimise protsessiks Haberi protsess, kus lämmastik seotakse kõrgel temperatuuril ja rõhul vesinikuga ammoniaagiks. Taimed saavad lämmastikku omastada nitraatselt kujul väetistes või ka ammoniaagina. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad aja jooksul mulda viidud ammooniumühendid taimedele omastatavateks nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude ja teiste ühendite sünteesimiseks. Loomad saavad vajaliku lämmastikku süües taimi või teisi loomi. Kui taimed ja loomad surevad, siis nende valkude lagunemisel tekkiv ammoniaak muutub jälle taimedele kättesaadavaks. Osa tekkivast ammoniaagist muudetakse denitrifitseerivate bakterite toimel uuesti molekulaarseks lämmastikuks, mis eraldub atmosfääri. Lämmastikuringet kujutavad lihtsustatult järgmine skeem ja joonised:
*Füllood-muundunud leht , mille leheroots on lamenenud ja talitab assimilatsiooniorganina. Lehelaba on vähearenenud või täielikult redutseerunud. *Veekoguja leht-muundunud lehed epifüütidel,mis on kohastunud vee kogumiseks või ammutamiseks atmosfäärist. *Õhukoguja leht- ... *Püünislehed-putuktoriduliste taimede leht , mis on muundunud putukate püüdmise vahendiks. Püünisesse sattunud putukate pehmed kehaosad lahustuvad ensüümide toimel, muutudes taimele omastatavateks. Lehe siseehitus: Mesofüütse lehe ehitus *Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk
Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks liblikõielised(aedhernes, harilik lutsern) vajavad elutegevuseks lämmastikühendeid, aga õhu koostisest nad seda omandada ei saa. Liblikõieliste taimede juurtel elavad aga mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku ja muudavad selle taimedele omastatavateks lämmastikuühenditeks. Bakterid omakorda saavad taimede juurtest mitmesuguseid orgaanilisi aineid. Ka mitmed taimeliigid elavad sümbioosis seentega nii moodustub taime juure ja seene hüüfide läbipõimumisel mükoriisa. 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist? Sümbioosis on kooselu mõlemale osapoolele kasulik, ent kommensalismi korral saab kasu ainult üks osapool, teisele on see kahjutu. 4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks?
Imendumist halvendavad kiudaineterikas toit, lipiidide ainevahetuse häired, keedu- sool, tsitruselised, sahharoos, äädikas ja toidu suur foolhappesisaldus. Kaltsiumi defitsiidi korral võivad ilmneda: käte ja jalgade spasmid ja krambid, luude pehme- nemine ja hõrenemine (osteoporoos), luude haprus, hammaste lagunemine, depres- sioon. Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete oma- vahelise soovitava suhte organismis. Kõige hinnalisemateks, s.o kõige kergemini omastatavateks kaltsiumi allikateks on piim ja piimatooted (juust, kohupiim). Kaltsiumi on palju ka kuivatatud ubades, brokolis. Oksalaadirikastest toiduainetest (spinat) saadav kaltsium on tavaliselt halvasti omastatav. Fosforit leidub igas rakus. Ta osaleb hammaste ja luude ülesehituses, energia vabastamises toidust, geneetilise materjali ülesehitamises, rakumembraanide ja ensüümide moodustamises. Organismi Ca-P tasakaal peab olema 2:1. Fosfori- vaegust esineb ülimalt harva.
Neid nimetatakse mügarbakteriteks, sest nad elavad taimede juurestikus mügaratena. Tuntumaks tööstuslikuks lämmastiku sidumimise protsessiks Haberi protsess, kus lämmastik seotakse kõrgel temperatuuril ja rõhul vesinikuga ammoniaagiks. Taimed saavad lämmastikku omastada nitraatselt kujul väetistes või ka ammoniaagina. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad mulda viidud ammooniumühendid taimedele omastatavateks nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude ja teiste ühendite sünteesimiseks. Loomad saavad vajaliku lämmastikku süües taimi või teisi loomi. Kui taimed ja loomad surevad, nende valkude lagunemisel tekkiv ammoniaak muutub jälle taimedele kättesaadavaks. Osa tekkivast ammoniaagist muudetakse denitrifitseerivate bakterite toimel uuesti molekulaarseks lämmastikuks, mis eraldub atmosfääri. Looduslikku lämmastikuringet mõjutab osaliselt ka inimtegevus
puulehtedel 40-60:1, saepurul 500:1. Kompost, kompostimine on rahva, riigi kultuuri arengu üks põhinäitajaid. Kompost, kompostimine on mikrobioloogiline, inimese osalusel ka tehnoloogiline protsess, mille tulemina põllumajanduse, toidutööstuse, olme-, erinevad orgaanilised kõrvalsaadused töödeldakse orgaaniliseks täisväärtuses toodanguks. Kompostimisel: lähteainetes olevad taimedele raskesti omastatavad toimetoitained, muudetakse omastatavateks; keskkonda reostada võivad liikuvad ained (N) seotakse bioloogiliselt; umbrohuseemnete ja võimalike parasiitide, haigusi tekitajate eluvõimet kahjustatakse; taimedele, mullale kahjulikud ained, ka haisuained, lagundatakse; toodetakse taimede arenguks ja kasvuks tarvilikke ensüüme, fermente. 5 Kompostimise ajalugu on sama vana, kui põllumajandus
ained, silelihaste aktiivsus, autonoomne NS Seedeelundkonna/seedetrakti funktsioon? ● Tagada organismile väliskeskkonnast vajalik energeetiline varu: toitaineid, vitamiinid, mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine ● hormoonide tootmiseks, immuunreaktsioonideks ● Eemaldada ainevahetuse jäägid (elimineerimine) Mis juhtub toiduga seedetrakti jõudes? ● seedetraktis vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu organismile omastatavateks toitaneteks: amihohapeteks, monosahhariidideks, rasvhapeteks ja glütserooliks. ● seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained PEENSOOLE SOOLEHATTUDE vahendusel verre ja lümfiringesse. - verre: aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid - lümfisüsteemi:lipiidide laguproduktid (rasvhapped ja glütserool) Fakte: seedemahlu toodetakseu 7L ööpäevas: sülge 1L, maomahla 1,5L, ¾L sappi ja sapphappeid,
Põhjenda! MULD TAIMETOITAINETE ALLIKANA Muld koosneb tahkest, vedelast ja gaasilisest faasist ning on taimedele vee ja peamiste toitainete allikas. Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest ainest moodustades mulla peamise massi. Mulla mineraalaine murenemisel ja orgaanilise aine mineraliseerumisel vabanevad taimetoiteelemendid järk-järgult raskesti lahustuvatest ühenditest ja muutuvad taimedele omastatavateks ühenditeks. Sellest tulenevalt on taimetoiteelemendid mullas mitmesugusel kujul ja neid võib liigitada järgmiselt: 5 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 1. mulla orgaanilise aine koostises olevad mitteomastatavad toiteelemendid, 2
vahekorras. b) lagunedes moodustub huumus. c) laias laastus ¼ humifitseerub. Rohkem kasutatakse turvast ja sõnnikut. ¾ mineraliseerub st. vabanevad toiteelemendid. Säilib ja paraneb mulla struktuur, suureneb neelamismahtuvus. d) suurenevad mulla puhveromadused (vastupanuvõime ebasoodsatele mõjuritele nt. liigtallamine, väär kemiseerumine ehk üleväetamine. Aktiviseeritakse mikrobioloogilised protsessid mullas (toitained muutuvad omastatavateks). e) huumuserikas muld soojeneb kevadel kiiremini (igasugusel orgaanilise aine lagundamisel vabaneb CO2 süsihappegaas). Orgaanilise aine lagunemisel vabaneb energia ja suureneb mineraalväetiste efektiivsus. SÕNNIK Sõnnik on loomakasvatuses üks põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu (vastavalt loomade pidamisviisile).
Ökoloogilise d tegurid jaotatakse: Abiootilised-eluta looduse tegurid ( valgus, temperatuur, sademed, toitainete sisaldus, pH, tuul) Biootilised-eluslooduse tegurid Antropogeensed- inimtegevusest tulenevad tegurid Organismidevahelised suhted ( biootilised tegurid) Sümbioos: Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid). Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid. (nt ka Seen saab taimelt orgaanilisi aineid, seen varustab taime vee ja mineraalsooladega) Kommensalism: Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu (kommensaalid). Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad Parasitism: Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit)
Munakollase valkude kalgendumine algab temperatuuril 70-85C. Munavalge ja munakollase segu kalgendub sarnaselt munakollasega. Muna sisaldab valke, mis toimivad antifermendina - pidurdavad valkude omastamist organismi poolt. Kuumutamisel need valgud lagunevad ja munavalgud muutuvad kergemini omastatavaks. Munaroogade valmistamisel kasutatavad lisandid - piim, sool, vesi - pidurdavad valgugeeli tihenemist. Munade vahustamisel valgud denatureeruvad osaliselt, muutudes organismile paremini omastatavateks. Köögiviljade valkude muutumine Köögiviljad on suhteliselt valguvaesed toiduained. Köögiviljade keetmisel nende protoplasma valgud kalgenduvad, rakkude kaitsekile puruneb ja toitained lähevad keeduvette. Kartulis ja teistes tärkliserikastes köögiviljades seob eralduva vee kliisterduv tärklis. Kuumtöötlemisel väheneb valgurikaste toiduainete mass valkude denatureerumise tagajärjel väljasurutud vee arvel. Süsivesikute muutumine toiduainete töötlemisel
Taimekasvuks on kõige optimaalsem sõmeraline struktuur mullaosakesed on kokku kleepunud mullasõmerateks, eelkõige rasketel muldadel. Liivmullad muutuvad vettpidavamaks ja viljakamaks. Rohkem kasutatakse turvast ja sõnnikut d) Suurenevad mulla puhveromadused (vastupanuvõime ebasoodsatele mõjuritele nt. liigtallamine (suurim probleem praegu), väär kemiseerumine ehk üleväetamine. Aktiviseeritakse mikrobioloogilised protsessid mullas (toitained muutuvad omastatavateks). 1 II VÄETISED e) Huumuserikas muld soojeneb kevadel kiiremini, igasugusel orgaanilise aine lagundamisel vabaneb CO2 süsihappegaas, mis on fotosünteesi aluseks. Orgaanilise aine lagunemisel vabaneb energia ja suureneb mineraalväetiste efektiivsus.Huumusrikas muld kasutab paremini mineraalväetisi. ORGAANILISTE VÄETISTE JAOTUS SÕNNIK
Kisklus - röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe, millest saab kasu vaid röövloom (kiskja), saakloom hukkub - nt kits-gepard Parasitism - erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit) - nt sääsed, kirbud, täid; organismisisesed: maksalutikad, paeluss Sümbioos - erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid) - mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid - mükoriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos - seen saab taimelt orgaanilisi aineid - seen varustab taime vee ja mineraalsooladega Mutualism - kooseluvorm, kus mõlemad osapooled saavad tingimata kasu - nt samblikus fotobiont (tsüanobakter) + seen - taimtoidulise looma seedekulglas elavad bakterid Kommensialism
ja toidu kõrge foolhappe sisaldus. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · käte ja jalgade spasmid ja krambid, · luude pehmenemine ja hõrenemine (osteoporoos), · luude haprus, hammaste lagunemine, · depressioon. Liigtarbimine Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete omavahelise soovitava suhte organismis. Allikad Kõige hinnalisemateks, s.o kõige kergemini omastatavateks kaltsiumi allikateks on piim ja piimatooted (juust, kohupiim). Kaltsiumi on palju ka kuivatatud ubades, broccolis. Oksalaadirikastest toiduainetest (spinat) saadav kaltsium on tavaliselt halvasti omastatav. TSINK: B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmis-retseprorite normaalse arengu. Alkoholi dehüdrogenaasi komponendina on ta seotud alkoholi metabolismiga. Tsink on inimorganismis vajalik nii luude moodustumiseks kui ka normaalseks kasvuks. Nii on
Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Samamaine liigiteke (sümpatriline liigiteke) - eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama areaali piirides. Säästev Eesti 21 - Riigikogu poolt 2005. a. heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030. Seedeelundkond - elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit. Seedimine - toidu lagundamine keharakkude poolt omastatavateks molekulideks. Sekundaarne mälu - mälu, milles olev informatsioon võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda. Sekundaarstruktuur (teist järku struktuur) - biopolümeeri molekuli ruumiline kuju (valkudel heeliks, DNA-l biheeliks, RNA-l osaline biheeliks). Selektiivsööde - spetsiifilise koostisega rakukultuuri sööde, milles on eluvõimelised ainult teatud geneetiliste omadustega rakud ja mis seega võimaldab rakkude segust välja valida just need, nt
tärklisesisaldus ja proteiini süntees. Häiritud on ka taimetoitainete omastamine, mistõttu väheneb seemnete idanevus. Liigniiskes mullas võivad taimed kannatada toitainete puuduse all ka seetõttu, et liigvesi ei lase taimejuurtel tungida küllalt sügavale ning alumistes kihtides olevad toitainete varud jäävad kasutamata. Selleks, et taimed saaksid mullast võimalikult palju toitaineid kätte, on vaja aeroobseid baktereid, mis muudavadki mullas olevad toitainete varud taimedele omastatavateks. Kui mullas on vähe õhku, on ka aeroobsete bakterite elutegevus takistatud. Liigniisked mullad on külmad. Põhjusi selleks on mitu, eelkõige suur aurumine, milleks kulub palju soojust. Liigniiske muld soojeneb kevadel aeglasemalt, sest nii tema soojamahutavus kui ka soojajuhtivus on suuremad kui parasniiskel mullal. Kuiva mulla soojamahutavus (0,15...0,3 cal/cm3) on 2...3 korda väiksem kui märjal mullal (0,7...0,9 cal/cm3). Märja
Imendumist halvendavad kiudaineterikas toit, lipiidide ainevahetuse häired, keedu- sool, tsitruselised, sahharoos, äädikas ja toidu suur foolhappesisaldus. Kaltsiumi defitsiidi korral võivad ilmneda: käte ja jalgade spasmid ja krambid, luude pehme- nemine ja hõrenemine (osteoporoos), luude haprus, hammaste lagunemine, depres- sioon. Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete oma- vahelise soovitava suhte organismis. Kõige hinnalisemateks, s.o kõige kergemini omastatavateks kaltsiumi allikateks on piim ja piimatooted (juust, kohupiim). Kaltsiumi on palju ka kuivatatud ubades, brokolis. Oksalaadirikastest toiduainetest (spinat) saadav kaltsium on tavaliselt halvasti omastatav. Fosforit leidub igas rakus. Ta osaleb hammaste ja luude ülesehituses, energia vabastamises toidust, geneetilise materjali ülesehitamises, rakumembraanide ja ensüümide moodustamises. Organismi Ca-P tasakaal peab olema 2:1. Fosfori- vaegust esineb ülimalt harva.
Valmistatakse ka lisanditega (kakaoga, meega, puuvilja-marjasiirupiga), sulatatud ja vadakuvõid. Või vigadeks on kala kõrvalmaitse, rääsunud ja kibe maitse, sööda maitse, määriv või kohupiimasarnane konsistents ning ebaühtlane värvus. 4.6. Juust Juustu valmistatakse lehma-, aga ka lamba-, kitse- ja pühvlipiimast. Spetsiaalsel töötlemisel omandab juust talle iseloomulikud tunnused. Piima valgud lagunevad lihtsamateks ja muutuvad organismi poolt paremini omastatavateks. Juust sisaldab keskmiselt 17...27% valku, 14...32% rasva, 42...52% vett, mineraalaineid, eriti kaltsiumi, orgaanilisi happeid ning A-, B1-, B2- ja D-vitamiine. Juustu tehnoloogia on küllaltki keerukas ja on erinevatel juustudel erinev, millest tuleneb ka juustu väga lai sortiment. 4.6.1. Juustu liigid Kõvaduse (veesisalduse) järgi liigitatakse juustud: ekstra kõvad rasvata osa veesisaldus mitte üle 51%, kõvad 49...56%, poolkõvad 54...63%, poolpehmed 65..
hästisäilivad taimeosad nagu kasetoht, korp, käbid, juurte ja risoomide tükikesed ning villpeade kiud H9 Ei sisalda mingeid äratuntavaid taimeosi H10 Taimset struktuuri ei ole võimalik tuvastada 5.3.2. Kompostid Kompostimine on protsess, mille käigus muudetakse taimedele omastamatud orgaanilise aine rikkad materjalid taimedele omastatavateks orgaanilisteks väetisteks. Kasvupinnaste valmistamisel on kompost parimaks orgaaniliseks komponendiks. Kuna kontrollitud omadustega komposti kättesaadavusega on probleeme, võiksid kasvupinnaste tootjad lihtsamate tehnoloogiate järgi ise komposti valmistada. Kui aga kompost otsustatakse kokku osta, peab suutma hinnata komposti kvaliteeti ning teadma, missugune on kompostimistehnoloogia ja komposti kvaliteedi vaheline suhe.
Mõlemal juhul aitavad meid teadmised ehk tunnetus. Näiteks organismi kogunevate ainete mõjude vastu soovitatakse tarvitada looduslikke antioksüdante (Weil, 2000) Kuidas inimesed toitu valivad · Inimesed on omnivoorid ehk kõikesööjad. Kuidas me sellisteks oleme kujunenud, väärib uurimist & selles kontekstis on vaja eristada toitu energiaallikana ning toitaineteteallikana, seedimine lõhustab toitained hõlpsamini omastatavateks komponentideks : 1)keha varustamiseks energiaga & 2) rakkude varustamiseks vajalike ainetega Toit & energia · Koheseks energiallikaks on kehale glükoos, mida saab muundada glükogeeniks ning hoiustada maksas & lihastes selleks puhuks, kui me süsivesikutevabast toidust glükoosi ei saa · Kui glükogeenivarud ammendatakse, asub keha rasvaainevahetuse kaudu energiat hankima. Rasvad lõhustatakse rasvhapeteks & energia vabaneb rasvhapete öksüdatsioonil
00107 Imiku ebatõhus toitmine 00002 Tasakaalustamata toitumine: organismi vajadustest vähem 00001 Tasakaalustamata toitumine: organismi vajadustest enam 00163 Valmisolek tõhusamaks toitumiseks 00003 Tasakaalustamata toitumise risk: organismi vajadustest enam 00103 Häiritud neelamine 2. klass: toitainete lõhustumine Füüsikalised ja keemilised protsessid, mis muudavad tarvitatud toiduained organismis imenduvateks ja selle poolt omastatavateks aineteks. Kinnitatud diagnoosid Praegu puuduvad. 3. klass: imendumine Toitainete imendumine organismi kudedesse. Kinnitatud diagnoosid Praegu puuduvad. NANDA Internationali taksonoomia 29 4. klass: ainevahetus Elusorganismides ja rakkudes toimuvad keemilised ja füüsikalised protsessid, et toota ja tarvitada protoplasmat; jääkainete ja energia tootmine, mille tulemusena vabaneb elutähtsateks protsessi-
annaabi.ee 
