miinustes mised, aastail ümbernimetamised aastail 1925-27. Neil ja aastal Kallaste, Mustvee, Sindi ja Tõrva, ületas väljaränne piirimuutused Eestist märgatavalt toimusid läbi kogu 1923. aastal Elva ja Suure-Jaani, 1925. sisserännet. omariiklusaja. Väljarände Üldtendentsiks peamiseks oli aastal Keila ning 1926. aastal Mustla. põhjuseks olid parema valdade arvu aeglane vähenemine elu otsingud, - kui Kokku anti Eestis alevi staatus 22 mis 1921. viisid aastal oli suure Eestis hulga387 valda, eestlasi siis suuremale keskusele.
aastal otsustati luua Narva jõe taga kolm uut valda: Naroova (Narva), Kose (Piiri) ja Skarjatina (Raja). Seoses Petseri maakonna loomisega lisandus neli suurt valda, mis kaks aastat hiljem tükeldati nii, et moodustus üksteist valda: Irboska (Linnuse), Järvesuu, Kulje (Kalda), Laura (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa (Meremäe), Pankjavitsa (Roodva), Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja Vilo. Valdade ühendamised, lahutamised, ümbernimetamised ja piirimuutused toimusid läbi kogu omariiklusaja. Üldtendentsiks oli valdade arvu aeglane vähenemine - Kui 1921. aastal oli Eestis 387 valda siis 1938. aastal oli 365. Põhjuseks oli valdade väiksus, mis tegi vallavalitsuste ees seisvate probleemide lahendamise ebaefektiivseks. Alla 1000 elanikuga vallad olid elujõuetud (1922. aastal oli 66). 1939. aastal viidi valitsuse korralduste alusel ja administratiivseid vahendeid kasutades ellu kogu hõlmav vallareform. Selle tulemusel likvideeriti kõik senised 365
annaabi.ee 
