vähemalt 5 m; 3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala; 4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Määrus nr 171 (7) Septik on pealt kinnine setiti, millesse sadestunud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest. Määrus nr 171 (8) Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus sõltub reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. Kui vooluhulk on kuni 10 m3/d, peab kuja olema 10 meetrit; kui vooluhulk on üle 10 m3/d, peab kuja olema 20 meetrit. Kui ei ole võimalik täita eelmainitud kuja kohta
Igal konkreetsel juhul tuleb leida reoveekäitluseks veekaitse seisukohast vastuvõetav lahendus Otstarbekas on nõu küsida spetsialistidelt, kes jagavad suuniseid ka puhastite rajamise ja kasutamise õigusliku protsessi kohta. Isegi kogumiskaevu rajamiseks on tarvis projekti, mis peab vastama omavalitsuse määratud projekteerimistingimustele. Näiteks õhukese pinnasekihiga aladel ei ole võimalik reovett maasse immutada, sellisel puhul tuleks valida omapuhastiks pinnasfilter. Väikemajapidamiste reovee puhastamiseks kasutatavad omapuhastilahendused: · olmereovesi kogutakse kogumiskaevu ja veetakse lähimasse reoveepuhasti purgimissõlme; · WC-vesi ehk mustvesi kogutakse kogumiskaevu ja muu majapidamisest pärinev reovesi puhastatakse septikus ning seejärel immutatakse maasse või puhastatakse pinnasfiltris; · kasutatakse kompostkuivkäimlat ja hall vesi kogutakse kogumiskaevu ning veetakse lähima asula purgimissõlme;
annaabi.ee 
