Bilanss - raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali Brutopalk - lepinguline töötasu, millelt ettevõtja arvestab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Brutopalgast peetakse kinni üksikisiku tulumaks, osa töötuskindlustusmaksust ja kogumispensioni maksed Dividend - aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa; omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist Ettevõte - tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine Ettevõtja - isik, kes organiseerib, juhib ja võtab enda kanda ettevõtlusega seotud riske, tootes (pakkudes) ühiskonnale kaupu või teenuseid, mida see tema arvates vajab ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit
riigieelarve tulude saamiseks / maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 3. Aktiva - bilansi vasakpool,firma varad. 4. Passiva -bilansi parempoolne osa, kohustused ja omakapital. 5. Aktsia -väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiaseltsi põhikapitalist aktsia väärtusele vastav osa. Aktsionärile makstakse dividendi näol omanikutulu. 6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 7. Mittetulundusühing - isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole kasumi teenimine 8. Aastaaruanne - kohustuslik dokument juriidilistele isikutele, mis tuleb esitada kord aastas. Aruande perioodiks enamasti 12 kuud. Annab ülevaate ettevõtte varadest ja kohustustest. 9. Alampalk - ehk miinimumpalk ehk madalaim palk mida tööandja
poliitiline stabiilsus majanduskasv inimesed jõuavad osta valitsuse suhtumine investeeringutesse piiramine OVI kasulikkus sihtmaale: majanduslik tõus, tootmine suureneb uued töökohad väljaõpe ostujõud suureneb maksutulu suureneb konkurent suureneb kvaliteet suureneb madal hind uued ekspordiartiklid paraneb konkurentsivõime maailmaturul + ekspordimaht suureneb kaubandusbilanss positiivsemaks Kõige negatiivsem joon: kasum ehk omanikutulu läheb riigist välja 2
summast.12 Avansiliste maksete tasumine on FIE-de jaoks kohustuslik, va juhud, kui ühe makse suurus ei ületa 64 eurot: siis makset tegema ei pea. Esimesel tegevusaastal tulumaksu avansilisi makseid ei maksta, sest nende suurus arvutatakse eelmise aasta ettevõtlustulult. Avansilise makseid ei pea maksma ka siis, kui ettevõtlus on registreeritud ajutise või hooajalisena või ettevõtlus on peatatud.13 11 Kärsna, O. 2008. OÜ ainuosaniku-juhataja omanikutulu väljamaksmisest ja selle maksustamisest. Autori üleskirjutis. Tallinn, 14.03.2008 12 Kärsna, O. 2006. FIE käsiraamat. Tallinn: Ilo kirjastus, 32 13 Maksu- ja Tolliamet. FIE Maksukohutused. http://www.emta.ee/index.php?id=30069#kaks 01.02.2012 Maksu- ja Tolliametil on õigus vähendada avansilisi makseid või vabastada maksumaksja nende tasumisest, kui ettevõtja poolt prognoositav ettevõtlustulu on maksustamisperioodil oluliselt
4.Üür 4. 200 eurot 5.Elekter 5. 50 eurot Turunduskulud 1. Reklaam 150 eurot Maksustatav kasum: 993 eurot 1. Tulumaks 21% 1. 208,53 eurot 2. Sotsiaalmaks 33% 2. 327,69 eurot Puhaskasum 456,78 eurot JAOTAMATA KASUMI ARUANNE Jaotamata kasum perioodi alguses 0 eurot *puhaskasum 456,78 eurot *omanikutulu 400 eurot Jaotamata kasum perioodi lõpuks 56,78 eurot BILANSS I TOOTMISTSÜKLI LÕPUL AKTIVA PASSIVA Likviidsed varad 3222,78 eurot Lühiajalised kohustused 0 eurot Kaubavaru: 150 eurot Pikaajalised kohustused 0 eurot Põhivara: Omakapital 5900 eurot 1.Masinad 1900 eurot Jaotamata kasum 56,78 eurot 2.Mööbel ja riidepuud 693 eurot
• „Mitteametlik“ tegevus SKP arvestamise võimalused • Tarbimise alusel • Sissetulekute alusel • Lisandväärtuste meetodil • Institutsionaalsel alusel SKP=C + I + G + (X-M) C- isiklik tarbimine, ca 60% I- investeerimine (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus), ca 20% G- Valitsussektori kulud (ei sisalda turusiirdeid), ca 20% X-M- Ekspordi saldo (eksport X- import M) SKP arvestus sissetulekute meetodil • Palk • Rent • Intress • Omanikutulu (väikeettevõtted) • Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) • Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms) • Amortisatsioon Lõpptoodang- lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused Vahetoodang- Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP arvutamine erinevates hindades? • SKP suurust mõjutab hinnatase • Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust
kohustuste eest. Ta vastutab ettevõttesse paigutatud vara ulatuses (piiratud vastutus). Asutajaid võib olla üks või mitu, sh nii füüsilised kui juriidilised isikud. Minimaalne osakapital on 2500 eurot. Alates 01.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali kohese sissemakseta. Tegevuses juhindutakse põhikirjast. Otsuseid langetab koosolek, osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. Osaühingut juhib juhatus. Osanikul on õigus saada dividendi, s.o. omanikutulu osanikele jaotatavast puhaskasumist. Sobib väikeettevõtjale. Populaarne. Aktsiaselts (AS): Piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks. Minimaalne aktsiakapital on 25 000 eurot. Aktsiaseltsil on kohustuslik kolmetasandiline juhtimine: üldkoosolek – nõukogu – juhatus. Loomine kallis ja keeruline. Sobib suurematele ettevõtetele. Tulundusühistu. Kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus sõltumata sissemakse suurusest. On oma
kursi tõstmine diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku väärtuse määramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt diskontomäär e. ootusemäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa, või ka omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. eelarve plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum (valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas)
Verdoni seadus- positiivne suhe tootluse ja majanduse kasvu vahel. SKT arvutamine KULUMEETOD: Isiklik tarbimine (C) Kodumaine koguerainvesteering (I)- masinad ja seadmed, ehitised, tootmisvarud Riigihanked (G) Neto eksport (X) = eksport-import SKT=C+I+G+X Rahvuslik puhastoodang= SKT - tarbitud põhivara (amortisatsioon) TULUMEETOD: Rahvatulu= Töötasud ja palgad + kompensatsioonid +üürid, rendid +netointressid +Korporatiivsed kasumid +omanikutulu SKT= rahvatulu + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon Kaudsed ärimaksud: käibemaks, aktsiamaks, tollimaks Isiklik tulu= rahvatulu sotsiaalkindlustus - ettevõtte tulumaks ja jaotamata kasum netointressid + siirdemaksed + isiklik intressi ja dividenditulu Käsutatav tulu = isiklik tulu-maksud Nominaalne SKT arvutatakse jooksevhindades Reaalne SKT arvutatakse baasaasta hindades *SKT ei pruugi olla parim heaolu mõõt
poliitiline stabiilsus majanduskasv inimesed jõuavad osta valitsuse suhtumine investeeringutesse piiramine OVI kasulikkus sihtmaale: majanduslik tõus, tootmine suureneb uued töökohad väljaõpe ostujõud suureneb maksutulu suureneb konkurent suureneb kvaliteet suureneb madal hind uued ekspordiartiklid paraneb konkurentsivõime maailmaturul + ekspordimaht suureneb kaubandusbilanss positiivsemaks Kõige negatiivsem joon: kasum ehk omanikutulu läheb riigist välja 4. RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS välisinvesteeringud kaubandus rahaga reeksport tuuakse toorainet sisse töötlemiseks ehk väärtuse juurdeandmiseks, et valmistoode välja viia kaubandusbilanss ehk puhaseksport ekspordi ja impordi vahe Miks riigid piiravad kaupade importi? Et oma majandusharud saaks järje peale ja ka konkurentsivõime säilitamiseks KAUBANDUSPIIRANGUD / BARJÄÄRID: 1) Otsesed tollimaks ehk riigipiirimaks - piirangud kaubaväärtuse pealt
raha väärtuse vähenemine. 15. Deflatsioon Deflatsioon on inflatsiooni vastand, st deflatsiooni puhul hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab. Isikute ostujõud suureneb. 16. Dividend Dividend on osanikele (aktsionäridele) jaotatav kasumiosa. Dividendi makstakse välja tavaliselt rahas, kuid selleks võib kasutada ka muud vara (nt teiste äriühingute emiteeritud väärtpabereid, oma toodangut jne). *Dividend on omanikutulu osanikele jaotavast puhaskasumist. Ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta. 17. Defitsiit Olukord, kus nõudmine on pakkumisest suurem nimetatakse (kaupade) defitsiidiks. Nimetatakse ka ülenõudmiseks või alapakkumiseks. Olukorda, kus pakkumine ületab nõudmise, nimetatakse ülepakkumiseks või alanõudluseks. 18. Eelarve Eelarved on plaanid, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel. Eelarve täidab järgmisi eesmärke:
sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks (kinnisvaralt või intressidelt) mõjutab rikkaid inimesi, kes säästavad Aktsiisimaks - reguleerimaks kahjulikke harjumus võimalusi Maksudega saab soosida teatud tegevusi anda maksuvabastusi Omanikutulu taasinvesteerimine mitte dividendidena välja võtmine Invaliidide tööle võtmine5.5 Tööealine rahvastik jaguneb kaheks:1)maj.aktiivne rahvastik e tööjõud moodustub nendest inim,kes soovivad töötada ja on võimelised töötama 2)maj.passiivse e mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need isikud,kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.Töötajateks e hõivatuteks loetakse palgatöölised,ettevõtjad ja ka vabakutselised,kes saavad oma töö esst tasu
Y - (kodu)majapidamissektori isiklik kogutulu (kogusissetulek) TX - personaalsed maksud (TA üksikisiku tulumaks) TR - avaliku sektori tulusiirded ehk transferdid KMP-le. avaldist TX TR nimetatakse ka netomaksud Y (kodu)majapidamissektori isiklik kogutulu (kogusissetulek) moodustub: Y = töötasu, palk ning lisamaksed (sh sotsiaalmaks) W + renditulud rt + netointressitulud (intressitulu - tulumaks) r + dividendid (aktsionäridele, osanikele) + mittekorporatiivsed kasumid (tulud e omanikutulu) noncorp Isiklik (kogu)tulu sisaldab aga tulusid, mida saavad kodumajapidamised (KMP) ja mittekorporatiivne ettevõtlus. 3. Elukalliduse määramine tarbijahinnaindeksi THI abil Inflatsioon on märgatav ja püsiv tõus kaupade ja teenuste keskmises hinnatasemes, so üldises (hüviste valiku kaalutud keskmises) hinnatasemes. Inflatsioonist saame rääkida vaid siis, kui ühe osa kaupade ja teenuste hindade tõusu ei korva teiste hüviste hindade langus. Teiste
Peamisteks tuluallikateks on mitmesugused maksud. Eesti riigieelarve kõige suuremateks tuluallikateks on • Käibemaks • Sotsiaalmaks • Aktsiisimaksud Lisaks on veel füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks. Ja mittemaksulised tulud – koosnevad peamiselt riigi poolt osutatud teenuste/kaupade müügitulust, peamiselt välisorganisatsioonidelt laekunud toetustest ning valitsussektori varadelt teenitud tuludelt (omanikutulu, renditulu jm) 21. Selgitage maksude fiskaalse funktsiooni ja regulatiivse (reguleeriva) funktsiooni erinevust? Fiskaalne funktsioon – seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse Vajadus koguda valitsussektori eelarvesse rahalisi vahendeid riigieelarveliste kulude katteks. Reguleeriv funktsioon – ülesandeks on majandussubjektide käitumise mõjutamine. Maksumäärade muutmise või maksusoodustuste kehtestamise kaudu saab mõjutada
koolituskulud, lähetuskulud, esinduskulud, ettevõtte reklaamikulud, kinnisvarakulud, hoonete rendikulud - Tehnokulud (logistikakulud?) - konstrueerimise, tootmise valmenduse, finants- ja kuluarvestuse, laomajanduse, planeerimise (ettevõtluse ja tehnoarengu kavandamise) kulud Ettevõtte kapitalikulu - Ettevõtte kindlustuspreemiad, laenu- ja liisinguintressid, omanikutulu (nn mõistlik ärikasum) - "Mõistlik" (eelarveline) ärikasum · Taotletav müügikäibe puhasrentaablus põhivara madala osatähtsuse korral koguvarast · Taotletav investeeringute (koguvara) puhasrentaablus põhivara kõrge osatähtsuse korral koguvarast · Taotletav dividend aktsia kohta korrigeerituna tulumaksumääraga 9. Teekulud: otsekulud (ressursiarvutus) a. Normeerimine (aja- ja kulunormid)
Saaremaal ja Muhumaal oli maa hinnatud maarublades ja obrokirublades, Petserimaal ning Narva jõe taga aga tarbemaa tiinudes. (Aasmäe 1999:159) Teada on hindamissüsteemide üldine skeem. Lähtuti tavaliselt normatiivsest (keskmisest) teravilja (rukki) kogusaagist, mida arvestati seemnetes. Normatiivsest saagikusest võeti maha 2 seemet (üks seemneks ja üks materiaalseteks kuludeks). Ülejäänud osa jagati lihtsamatel juhtudel rentniku (töötulu) ja maaomaniku (omanikutulu) vahel pooleks. Selline oli tavaliselt pooleterarent. Hiljem, hindamissüsteemi täiustudes, võeti arvesse kesa, millelt saaki polnud, aga millele kulutusi tehti, ning viidi kogu süsteem naturaalühikutelt üle rahale, määrates kas rendiväärtuse (Eestimaa kubermang) või puhastulu (Liivimaa kubermang). Alates 1923. aastast, pärast väljaspool linnu asuvate kinnisvarade hindamise seaduse vastuvõtmist (RT 1923,27,18; 1939,33,256), mindi kogu Eestis üle Liivimaa kubermangus kasutatud
nimiväärtusest madalam diskontomäär e. ootusemäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega), võlakiri, millelt võlausaldaja saab tulu ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa, või ka omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. eelarve plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse
SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b. valitsusektor eelarvekulutused ei lähe arvesse, sest lisandväärtust luuakse ainult erasektoris c. ainult osa valitsusektori maksutuludest läheb lisandväärtuse loomiseks d. valitsussektori kulutusi käsitletakse ümberjaotamisena ja need ei mõjuta SKP suurust Nominaalne SKP on alati suurem kui reaalne SKP
transpordile ja sidele. Riigi- ja korrakaitsekulutused moodustavad kumbki ligikaudu kuus protsenti. Selleks, et kulutada, peab ka olema mida kulutada. Millest koosnevad Eesti riigieelarve tulud? Suurem osa riigieelarve tuludest moodustavad mitmesugused maksud. Lisaks maksulistele tuludele on riigil olemas ka MAJANDUSTEADUSE ALUSED 52 mittemaksulised tulud. Mittemaksulisteks tuludeks on näiteks omanikutulu varadelt, laekumised majandustegevusest ning riigilõivud. Riigieelarve tulude kujunemist iseloomustab joonis 9.5. Maksud 27690,5 Füüsilise isiku tulumaks 3157,0 Ettevõtte Ettevõtte tulumaks 748,3 tulumaks Muud Tulud varadelt 6%
· diskontomäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele · diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega) · dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa · dividend omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. · dollariseerumine situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E · eelarve ülejääk situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid · eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid · eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida
arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. 19. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt? Finantsvaralt saadud kasu või tulu maksustatakse tulumaksuga. Teatud tingimuste täitmisel võib finantsvaralt saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust ka edasi lükata. 20. Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta. Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. 21. Kuidas maksustatakse pensione, stipendiume, toetusi, preemiaid, hasartmänguvõite, hüvitisi ja elatist?
devalveerimine – koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine diskontomäär – intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri – võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega) dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa dividend - omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. dollariseerumine – situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit – situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvejoon (ka: eelarvepiir) – näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida
Amortisatsiooni puhul on SKP arvestuse tegemist TULUGA.f SKP= C +I + G + (X-M) C= isiklik tarbimine – 60% Ei sisalda aktsiate ostmist! I= investeeringud (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus) 20% G=valitsussektori kulud (ei sisalda tulusiirdeid) 20% Maksud (T) on u 40% 20% kaob sotsiaalsfääri (pensionid, haigekassa) NX= ekspordi saldo (eksport X; import N) 0% Kui import on väiksem, siis SKP ?? Palk on kõige suurem SKP sissetulek Rent Intress Omanikutulu (väikeettevõtted) Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jm) Amortisatsioon (mingi asja väärtus läks väiksemaks, omadused vähenesid) Lõpptoodang-lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused. Eksport. Vahetoodang-kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP suurus mõjutab hinnataset!!! Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust
Füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamine on teistsugune kui teistel ettevõtlusvormidel. See on suhteliselt lihtne. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab äritegevuse eest kogu oma varaga. Mis võib ebaõnnestumise korral kaasa tuua kogu varast ilma jäämise. Füüsilisest isikust ettevõtjal on ka väga suur maksukoormus. Tal ei ole võimalik välja võtta omanikutuluna kasumit (peab maksma suuri makse palga pealt). (MTÜ Õpilasest... 2009) Kui ettevõte maksab välja omanikutulu, peab ta riigile maksma maksudena 21% (Riigikogu kantselei... 2009), palga pealt laekub riigile makse (kui mitte arvestada tulumaksuvaba miinimumi ja teist pensionisammast) 42,9% (Palga ja maksude kalkulaator 2010) ehk üle kahe korra rohkem. Eestis on 5 124 aktsiaseltsi 1. novembri 2009 seisuga (RIK... 2009). Aktsiaseltsid sobivad suuremate ettevõtmiste jaoks. See tähendab, et need vajavad mitmeastmelist kontrolli ja juhtimise ülesehitust
Puudused: raamatupidamine on võrreldes eelnimetatutega keerukam, asutamisel võib vaja minna juriidilist abi Äriühingu nõukogu Osaühingu puhul olema ei pea. Iga aastast audiitorite kontrolli pole vaja. Aktsiaselts (AS)- äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Võib välja lasta väärtpabereid ehk aktsiaid. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividende(Dividend on omanikutulu ettevõtte puhaskasumist). Kõrgem juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek. Kohustuslikus korras kehtestatud nõukogude olemasolu. Suuraktsionäride järelvalveorgan määrab ettevõtte arengu suuna. Kohustuseks on palgata audiitor, kes vaatab üle majandusaruande ja annab sellele hinnangu. AVALIK Eelised: piiratud vastutus, st aktsionärid vastutavad aktsiaseltsi tegevuse eest vaid aktsiakapitali ulatuses; edasiandmise lihtsus
Mittetulundusühingute seaduse § 17 lõike 1 kohaselt ühingu vara tekib: 1) sisseastumis- ja liikmemaksudest; 2) varalistest annetustest ja eraldistest; 3) tuludest, mida võidakse saada ühingu väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest; 4) muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks. Kehtivad seadused ei keela ühingut omamast tulundusettevõtteid ning nendelt omanikutulu saamist. Seadusega on täpsemalt reguleeritud kirikute, koguduste ja koguduste liitude ning erakondade varalised õigused ja kohustused. Vastavalt erakonnaseaduse §le 10 ei või riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse organid, riigi- või munitsipaalomandil põhinevad ettevõtted või organisatsioonid finantseerida erakonda ega selle struktuuriüksust. Nimetatud keeld ei välista erakondade ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ning nende omandil põhinevate ettevõtete vahelisi
Mittetulundusühingute seaduse § 17 lõike 1 kohaselt ühingu vara tekib: 1) sisseastumis- ja liikmemaksudest; 2) varalistest annetustest ja eraldistest; 3) tuludest, mida võidakse saada ühingu väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest; 4) muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks. Kehtivad seadused ei keela ühingut omamast tulundusettevõtteid ning nendelt omanikutulu saamist. Seadusega on täpsemalt reguleeritud kirikute, koguduste ja koguduste liitude ning erakondade varalised õigused ja kohustused. Vastavalt erakonnaseaduse §le 10 ei või riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse organid, riigi- või munitsipaalomandil põhinevad ettevõtted või organisatsioonid finantseerida erakonda ega selle struktuuriüksust. Nimetatud keeld ei välista erakondade ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ning nende omandil põhinevate ettevõtete vahelisi
annaabi.ee 
