KINNISVARA HALDAMINE
1. 4. Elamusituatsioon ja eluasemepoliitika Eestis
Eesti eluruumide erastamine oli tüüpiline Ida-Euroopa vautšer
privatiseerimine, milles sotsiaalsed taotlused domineerisid
majanduslike üle. Selle tulemuseks oli – 2001.a. 94% eluruumidest
oli eraomanduses ja 6% kuulus avalikule sektorile.
Omavalitsustes, kus kinnisvara väärtus oli madal, ei olnud elanikud
huvitatud eluruumi erastamisest (kinnisvara on turul raske müüa
ning omanikukulutused võrdlemisi suured). Reformi peamine
taotlus oli turusuhetel põhinev elamumajanduse taastamine ja
eraomandi muutmine domineerivaks eluasemete omamise vormiks.
Soovituslik oleks – 60% eraomanduses ja 40% avalikus sektoris.
Kõrvuti oodatud positiivsete muutustega on euronormidega
kaasnenud mitmed ebasoovitavad tagajärjed. Ebasoovitavate
tagajärgedena on ilmnenud näiteks avaliku üürisektori taandumine,
kodutus, omanike ja üürnike vaheline tugev vastasseis,