hilisematel kasutajatel enam võimalust ‘kaasa rääkida’, siis muutuvad ettevõtjatele-kasutajatele määravaks just kasutusajal tehtavad kulutused. 87. Kinnisvara ise-haldamise mudel; selle kasutamise võimalused Omanik korraldab oma kinnistu korrasolekut täies ulatuses ise. Igapäevaselt on kasutuses kaks terminit– isetegemine ja isehaldamine.Iga omaniku kohustus on hallata oma vara ning kanda ka omanikukohustusi. Samas eriti tehnohooldustööde puhul on üha enam vaja pöörduda eriväljaõppe saanud oskustööliste poole abi, heakorratööde puhul on jäätmekäitlus üldjuhul ostetav teenusena .. Pidevalt suureneb ka ühiskonna surve, et kinnisvara omanikud peavad üha enam kasutama pädevaid töövõtjaid erinevate hooldustööde tegemiseks .Ilmselt on vaja teha täpsustus laialt kasutatava termini “isetegemine” osas – jutt saab käia ikkagi eelkõige
kinnistutel ise, on tänapäeval absoluutses tähenduses selline isetegemine ebareaalne. Tegelikult on igapäevaselt kasutuses kaks terminit, mille sisu on antud teema puhul vaja selgitada isetegemine ja isehaldamine. Võttes aluseks korrashoiustandardis toodud jaotuse, näitavad seitse põhigruppi väga selgelt, milline saab olla omaniku pädevusala "isetegemise" puhul. Iga omaniku kohustus on hallata oma vara ning kanda ka omanikukohustusi, seega grupid 100 ning 500. Samas eriti tehnohooldustööde (200) puhul on üha enam vaja pöörduda eriväljaõppe saanud oskustööliste (hooldajate) poole abi saamiseks (kuig osa nendest töödest tehakse võimaluse korral ikkagi ise ära), heakorratööde puhul on jäätmekäitlus üldjuhul ostetav teenusena (300). Ka korstnapühkijat eelistatakse kutsuda isetegemise asemel. Pidevalt suureneb ka ühiskonna
annaabi.ee 
