asendamine eesmärgiga taastada hoone või tema üksikute ruumide põhilised kasutusomadused. 18. Kinnisvara heakorratööd- nr.300. Puhastamine ja koristamine. Puhtuse tagamine kinnistul ja hoonetes. Põhieesmärk seisneb olemasolevate ehitiste ning nende valmistamisel kasutatud materjalide kvaliteeditaseme säilitamises. Heakorratööd kruntidel: tolmu, liiva ja prahi koristust, talvel lume ja jää koristust ning libedusetõrjet. 19. Kinnisvara omanikukohustused- nr.500. Kinnisvara omandiga seotud finantskohustused. Maksud, lõivud, tasud( maamaks, kinnisv maks, riigilõiv), omandiga seotud kohustused(notaritasu, maakleri tasud), rahastamisega kaasnevad otsused ja kohustused(intressid, üüritasud,ülekannete teenustasud) Kindlustustasud(kinnisv kindlustus, vara kindlustus, töötajate elukindlustus. Liitumistasud( elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon) jm. 20
arusaadavate õigusaktide ettevalmistamiseks 65. Korrashoiutegevuste põhigrupid EVS 807:2010 alusel Kinnisvara korrashoid on korraldatav läbi järgmiste komplekstegevuste: Komplekstegevuste nimetus Lühendid 100 kinnisvara haldamine - haldamine 200 ehitiste tehniline hooldamine - tehnohooldus 300 heakorratööde tegemine krundil ja hoones - heakorratööd 400 renoveerimistööd kasutusea jooksul - remonditööd 500 kinnisvara omanikukohustuste kandmine - omanikukohustused 600 energia, vee ja kommunikatsiooniteenuste tagamine - tarbimisteenused 700 tugiteenuste osutamine – tugiteenused 800 ehitus ja rekonstrueerimine – arendamine 900 korrashoiukulude katteallikad - tulud 66. Tehnohooldus- ja remonditööde sarnasused ning erinevused Remonttööde hulka kuuluvaid tegevusi eristab tehnohooldusest eelkõige see, et tegemist on alati ühekordselt kavandatavate ning elluviidavate projektilaadsete tegevustega. Igal projektil on
3.2. Korrashoiu organisatsiooniline korraldus 3.3. Ühiskonna mõjud kinnisvara keskkonnale 4. KINNISVARA KORRASHOID 4.1. Kinnisvara korrashoiu olemus 4.2. Korterelamute korrashoid ja renoveerimine 4.2.1. Korterelamu korrashoiu korraldamine 4.2.2. Korterelamute ehituskonstruktsioonide ja keskkonnasüsteemide renoveerimine 4.2.3. Korterelamute renoveerimise korraldamine 4.3. Kinnisvara korrashoiustandardi komplekstegevused 5. KINNISVARA HALDAMINE 5.1. Kinnisvara haldamise mõiste 5.2. Omanikukohustused 5.3. Tarbimisteenused 5.4. Tugiteenus 6. KINNISVARA HOOLDAMINE 6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste 6.2. Tehnohooldus 6.3. Heakorratööd 6.4. Remonditööd 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA 7.1. Majanduskava koostamise alused 7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4
o tegevused ja teenused mille järele võib küll tekkida vajadus kuid olemasolevad lepingud neid ei kata. Risk, et suure hulga korrashoju-töövõtjate koostöö on esmakordne ja vähe tulemuslik. Haldusagent võib teha tahtmatuid või tahtlike vigu luues omanikule/omanikle suuri riske (kuid nende riskide vastu saavad omanikud end kaitsta). Haldusagendi kasutamisel põhineva korraldusmudeli kasutamine sobib eelkõige avalikule sektorile. Kinnisvara omanik: täidab omanikukohustused ja teeb kõik lõplikud otsused seoses sõlmitavate lepingutega. Kinnisvarahaldur:haldab kinnisvara omaniku antud volituste piires, valmistab ette omaniku huvidest tulenevalt kõik korrashoiutööde ja teenuste lepingud ning koordineerib ja kontrollib tööde tegijate ja teenuste osutajate tegevust. Korrashoiu tagajad on kinnisvara omaniku palgal olevad töötajad, hooldustöid tegevad ettevõtjad ja kommunaal- ja tugiteenuste osutajad. 94.
jääda “valged laigud” s.o tegevused ja teenused mille järele võib küll tekkida vajadus kuid olemasolevad lepingud neid ei kata. Risk, et suure hulga korrashoju-töövõtjate koostöö on esmakordne ja vähe tulemuslik. Haldusagent võib teha tahtmatuid või tahtlike vigu luues omanikule/omanikle suuri riske (kuid nende riskide vastu saavad omanikud end kaitsta). Haldusagendi kasutamisel põhineva korraldusmudeli kasutamine sobib eelkõige avalikule sektorile. Kinnisvara omanik: täidab omanikukohustused ja teeb kõik lõplikud otsused seoses sõlmitavate lepingutega. Kinnisvarahaldur:haldab kinnisvara omaniku antud volituste piires, valmistab ette omaniku huvidest tulenevalt kõik korrashoiutööde ja teenuste lepingud ning koordineerib ja kontrollib tööde tegijate ja teenuste osutajate tegevust. Korrashoiu tagajad on kinnisvara omaniku palgal olevad töötajad, hooldustöid tegevad ettevõtjad ja kommunaal- ja tugiteenuste osutajad. 94
annaabi.ee 
