Kaksiktähed
veel rohkem, seda ei teatud. Mõõtmisriistade täpsuse suurenemisega nihkus kinnistähtede maailma piir
uurijate ettekujutuses ikka kaugemale; 18. sajandil polnud enam kahtlust, et kinnistähtedes näeme teisi
isehelendavaid päikesi, suuruse poolest võrreldavaid meie enda Päikesega; hinnati õigesti, et meie Päike,
asetatuna kinnistähtede minimaalsele kaugusele, paistaks meile vaid tähena, olgugi võrdlemisi heledana.
Samal ajal avastati tähtede omaliikumisi - väikesi asukohamuutusi, tingitud tähtede liikumisest ruumis;
William Herschel'il (18. sajandi lõpul) õnnestus isegi näidata, et need liikumised osalt peegeldavad Päikese
liikumist tähtedevahelises ruumis, ning tema poolt vähese materjali põhjal määratud Päikese ruumliikumise
siht - Hercules'e tähtkuju poole - osutub üldiselt õigeks ka nüüdisaegsete täielikumate andmete alusel.