Keila Kool Statistikatöö SUURIMA OMAKAPITALIGA MOELOOJAD Martina Lindus 11.klass Keila 2014 Rikkaim disainer 2014 aasta seisuga on 64 aastane itaallanna Miuccia Prada. Prada moemaja ning Miu Miu brändi loojal on 11,1 biljoni dollari suurune omakapital. Suure edu saavutanud Miuccia on 2014 aastal Forbesi poolt avaldatud ’’maailma mõjukamate naiste’’ pingereas 75ndal kohal. Kaasmaalane Giorgio Armani asub 9,6 biljoni dollari suuruse
Firma varade mahuks saab $2 miljonit ning EBIT oodatavaks suuruseks on $400 000. Dauten'i tulud laekuvad eranditult põhitegevusest. Soovi korral on võimalik finantseerida kuni 50% ettevõtte varadest võlakapitaliga, mille hind on 9%. Teisi kohustusi firmale ei planeerita. Oletame, et maksumäär on 40%. Missugune on firma oodatav ROE kui varad on finantseeritud 50% ulatuses võlakapitaliga ja missugune on oodatav ROE siis, kui varad on finantseeritud ainult omakapitaliga? 1 ÜLESSANNE 1) Müügikäive 2 miljonit dollarit; Käibevälde 42 päeva. Ostjate tasumata arved e debitoorne võlgnevus? Debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde = müügikäive 365 Debitoorne võlgnevus = 42 päeva 2000000 365
Pikaajalised kogemused erinevatelt turgudelt, ehitusteenuste lai ulatus, paindlikkus, usaldusväärsus ja tähtaegadest kinnipidamine ning eelkõige kvaliteet on Merko Ehitusel aidanud saavutada ja aastate vältel säilitada turuliidri positsiooni Baltikumis. Sõltuvalt tellijate ootustest teostavad kontserni ettevõtted nii väikesemahulisi ehitustöid kui ka mastaapseid, keerukaid ja innovaatilisi projekte. Merko Ehitus on Eesti suurima omakapitaliga ehitusettevõte ning võimelised projekte ise pikaajaliselt finantseerima. Merko Ehituse eesmärgiks on hoida likviidsust. Laenukapitali kaasamisel ollakse konservatiivsed. Jälgitakse, et omatakse piisavalt vajalikke ressursse, et jätkuvalt investeerida atraktiivsetesse projektidesse. Merko Ehitus tegutseb ehitusvaldkonna laial skaalal: ehitades hotelle, muuseume, kultuurikeskusi, ärikeskusi, teenindusasutusi, koole, lasteaedu, elamuid, büroosid, tootmishooneid, spordikomplekse
abil, mitu % on sisuajalistest kohustusest kohe tasuma. Intresside kattekordaja – näitab intresside maksevõimet ärikasumi abil ehk mitu korda ületab ärikasum intresse. 12. Võlakordaja. Soliidsuskordaja. Võlakordaja näitab kapitalistruktuurist ehk siis mitu % varadest on finantseeritust kohustustega. Soliiduskordaja näitab omanike panust ettevõttesse ehk mitu % varadest on finatseeritud omakapitaliga. 13. Käiberentaablus. Varade rentaablus. Näitab müügikäivet iga rahaühiku tasuvust. Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. 14. Omakapitali rentaablus (teada peast ka valemit). Mõõdab aktsionäride või osanike investeeringute tasuvust. Puhaskasum/omakapitaliga (NI/E) 15. Du-Pont analüüs. Omakapitali rentaabluse analüüs üksikute tegurite lõikes. Näitajaid – tegevuskulukus, varade käibekordaja, omandikordisti
Horisantaalanalüüs- kasu Kasumiaruanne 2011 2012 2011 Müügitulu 634,145 587,368 100 Muud äritulud 8,044 5,644 100 Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 100 Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 100 Tõõjõukulud -500,528 -470,113 100 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 100 Muud ärikulud -1,409 -1,520 100 Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 100 Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 100 Kasum (kahjum) enne tulumaksu -628,496 -334,982 100 Aruandeaasta kasum (kahjum) ...
Vastasel korral oleks sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge ja üldjuhul ei ole see positiivne. Iga ettevõtte kasutatavate laenude ulatus oleneb tema varast, mida on võimalik kasutada tagatisena ning sellest, kui suurt riski on ettevõtte juhtkond nõus kandma. · Kohustuste ja omakapitali suhe (e.omakapitali võlasiduvus) kajastab laenuvahendite ja omakapitali arvel finantseeritud vara suhet. Kohustuste ja omakapitali suhe = koguvõlgnevus / omakapitaliga · Omakapitali kordaja näitab kui palju on ettevõtte varade allikad suuremad omakapitalist. Seda saame arvutada kahe valemi abil: Omakapitali kordaja = kõik varade allikad/ omakapitaliga Või Omakapitali kordaja = 1 + võõrkapital / omakapitaliga Pikaajaline laenukasutus nõuab kasutamise eest lisaväljaminekuid e. intresse. Ettevõte
Valiku kriteeriumid: IRR > r - investeerida; IRR = r - investeerida või teha täiendav analüüs; IRR < r tagasi lükata r on nõutav tulumäär Modifitseeritud sisemine tulumäär: TV IO = (1 + MIRR ) n Pikaajaliste investeeringute finantseerimise võimalused Pikaajalised investeeringud vajavad pikaajalisi rahaallikaid. On võimalik finantseerida omakapitaliga või võõrkapitaliga so pikaajaliste laenudega. NB! Kapitali eelarvestamisel mõistetakse võõrkapitali all ainult pikaajalisi finantseerimisallikaid, Lühiajalised kohustused (võlad hankijatele, lühiajalised laenud ja muu) on käibekapitali juhtimise teema. Pikaajalised laenud · tähtaeg üle aasta; · tähtaja ülempiiri ei ole, kuid reeglina mitte üle 10-12 aasta; · riskide maandamiseks nõuab pank tagatist; · tavaliselt nõutakse 20-30% omafinantseeringut.
docstxt/.txt
kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Äriühingust raamatupidamiskohustuslane, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on võrdne äriühingu konsolideerimata omakapitaliga, millest on lahutatud tema bilansis kajastatud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus ning millele on liidetud nende osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil. Korrigeeritud konsolideerimata omakapitali arvestuskäik avalikustatakse konsolideerimata omakapitali muutuste aruandes. Raamatupidamise aastaaruande lisad Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama:
maksevõime tase 4. KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD 200 2009 8 0,9 0,9 · Võlakordaja: Finantsanalüüs Näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud laenatud vahenditega. 200 200 8 9 0,06 0,06 · Soliidsuskordaja: Näitab omakapitali osakaalu bilansis ehk kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. 2008 2009 14,7 15,5 · Kapitali alluvus: Näitajat nimetatakse ka: kohustuste ja omakapitali suhe. Võõrkapitali ja omakapitali suhe kajastab kohustuste suhet omakapitali. 2008 2009 15,7 16,5 · Omakapitali kordaja: Näitajat nimetatakse ka: finantsvõimenduse kordaja. Omakapitali kordaja näitab finantsjuhtimise taset ehk kas firma juhid on oskuslikult osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada
finantsvõimenduse analüüsiks. Kapitali struktuuri suhtarvud annavad ülevaate millises ulatuses ja kui kallilt on ettevõte saanud tegutsemiseks vajalikud sum Võlakordaja D/A Näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud laenatud vahenditega Soliidsuskordaja E/A Näitab omakapitali osakaalu bilansis ehk kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Kapitali alluvus (Debt/Equity Ratio) D/E * Näitajat nimetatakse ka: kohustuste ja omakapitali suhe Võõrkapitali ja omakapitali suhe kajastab kohustuste suhet omakapitali. Omakapitali kordaja (Equity Multiplier) A/E * Näitajat nimetatakse ka: finantsvõimenduse kordaja Omakapitali kordaja näitab finantsjuhtimise taset ehk kas firma juhid on oskuslikult osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. Selgub kui suu kui suure osa lühiajalised ja pikaajalised kohustused
näha, mis tähendab, et ettevõte on piisavalt maksevõimeline. Võrreldes 2009. aastaga on 2012. aastal omakapitali kordaja protsent langenud 236,61 - 159,27 = 77,34% võrra, mis tähendab, et ettevõtte juhid on oskuslikumalt osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. 6.2 Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus Soliidsuskordaja näitab, kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Samuti iseloomustab soliidsuskordaja finantsvõimenduse rakendamise taset. Soliidsuskordaja peaks olema vähemalt 30-40%. Soliidsuskordaja liiga kõrge näitaja ei peegelda ettevõtte head finantsstruktuuri juhtimist. Kui omakapitali osatähtsus on majandusaastal vähenenud rohkem kui 10% võrra, on jätkusuutlikkus nõrk. · 2009. aasta soliidsuskordaja: · 2010. aasta soliidsuskordaja: · 2011. aasta soliidsuskordaja: · 2012. aasta soliidsuskordaja:
Fikseeritud tootlusega Lühiajalised Hankijate lühiajaline krediit võõrvahendid Muud võõrvahendid Kapitali vabastamine Võõrkapitali kaasamise tulud ja kulud: Üldiselt on ettevõtte finantseerimise allikaks aktsiakapital. Võõrkapitali kaasamine finantseerimise struktuuri toob kaasa järgmisi aspekte: Tulud: o Odavam, võrreldes omakapitaliga o Maksusääst suurem maksukoormus suurendab võõrkapitali kasulikkust teiste tingimuste samaks jäädes o Juhtkonna suurem distsiplineeritus o Täiendava kapitaliga ei kaasne täiendavat omaniku- ja juhtimisõigusega ringkonda Kulud: o Suurenevad pankrotikulud o Suurenevad agentuurikulud o Väiksem tulevane paindlikkus
kordaja olema positiivne. Kui see näitaja on negatiivne siis on lühiajaliste laenudega tõenäoliselt ebaotstarbekalt ümber käidud, kas siis näiteks põhivarasid soetatud või pikaajalisi kohustusi lühiajalistega refinantseeritud või eriti halval juhul lihtsalt mõttetult ära kulutatud või börsil maha mängitud. Firma pikaajalist likviidsust iseloomustab võlaomandi suhtarv = võlad / omakapital Kordaja näitab kuipalju on ettevõttel võlgu suhtes omakapitaliga, mida suurem on ta väärtus seda väiksem on firma likviidsus. Kui selle näitaja suurus on liiga suur võib tekkida oht, et firmal läheb raskeks oma kohustusi täita, samas kui üldse ei laenata kaotatakse tõenäoliselt tulus. Firma likviidsus on tähtis tegur kuna makseraskustesse sattumine on tavaliselt esimene samm teel pankroti poole. Kui firma satub ka ainult ajutiselt makseraskustesse, kahjustab see siiski tema imagot ja
VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi. Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 13. Omakapitali osatähtsus varades. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. 14. Kontode jaotus. Konto tähendab "arvet". Kirjapildis võib kontot näha mitmeti. Näiteks konto "Kassa" väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist. kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT.
23. Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju) 24. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid: Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni) Kapitaliadekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt minimaalne nõue 8%, Eestis 10% Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1% Riskikontsentratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta Investeerimispiirangud (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel)
Seega riskid mõlemapoolsed. Omakapitali osatähtsust kogukapitalis nimetatakse ka soliidsuskordajaks, mis ei tohiks langeda alla 30%. Rusikareegel on, et omakapital peaks moodustama 50% kogukapitalist. Võlakordaja ja soliidsuskordaja peavad samal ajamomendil arvutatuna olema kokku 100%. Rusikareegel: 1) Lühiajalised kohustised ei tohiks omakapitali ületada rohkem kui 1,25 korda 2) Lüh.kohustised ei tohiks võrreldes omakapitaliga moodustada rohkem kui 80% ja pikaajalised rohkem kui 50%. 2. Intresside kattekordaja (times interest earned - EBIT) EBIT ehk ärikasum. Suhtarv näitab kas ettevõttel on vahendeid katta intressikulusid kasumi arvelt. Tulemus võiks olla vähemalt 3 ja enam ehk arvnäitaja võimalikult kõrge. Kui arvnäitaja langeb alla 1, ei kata ärikasum intressikulusid. Kriteerium 3 tähendab, et
c. Riskile avatud positsiooni suurus EAD (exposureat default) d. Nõude kestus M (maturity) Vara riskikaal = f(PD, LGD, EAD, M) 23. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln€, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni). Kapitaliadekvaatsus – see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt – minimaalne nõue 8%, Eestis 10% Kohustusliku reservi määr – likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1% Riskikontsentratsiooni piirmäär – kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. Investeerimispiirangud – (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel) 24. Keskpanga sõltumatus
tähtaegade vahendamine 2. säästude mobiliseerimine ja käibes hoidmine 3. nominaali vahendamine 4. geograafia vahendamine 5. riskide vähendamine diversifitseerimise (mitmekesistamine) abil 6. informatsiooni vahendamine 7. tehingukulude vähendamine 8. maksemehhanismi tagamine arveldusteks 9. raha juhtimine professionaalide poolt Bilanss Vastavalt bilansi põhimõtetele peavad panga varad (aktivad) olema tasakaalus võõrkapitali ehk kohustuste ning omakapitaliga (passivatega): varad = võõrkapital + omakapital Oma ja võõrkapitalina saadud raha kasutab pank varade soetamiseks, mis jagunevad: · rahaks ja selle ekvivalentideks, · laenudeks, · turukõlbulikeks väärtpaberiteks ja reaalvaradeks, · investeeringuteks. Bilansiväliseks tegevuseks on garantiide andmine ja bilansiväliste kohustuste võtmine laenulimiitide avamise ja tagasiostulepingute sõlmimise läbi. Võrreldes mitte-rahaasutustega on panga bilansil kolm eritunnust:
Kui dividendide väljakuulutamine tühistatakse, võetakse ka dividendi tulumaksukohustus tagasi. 15 6. OMAKAPITALI ARVESTUS Omakapital koosneb kapitalist, reservidest ja kasumist/kahjumist. Reservidest kasutatakse kohustuslikku reservikirjet. Kasumeid ja kahjumeid arvestatakse aastate lõikes eraldi kontodel. Dividendide väljakuulutamisel kantakse dividendid vastavalt aastatele omakapitalist välja. Omakapitaliga seonduvad kanded kirjendatakse Merit Aktivas finantsmoodulis. 16 7. ARUANDLUS Aruandlus jaguneb perioodiliseks ja ühekordseks. Perioodilisi aruandeid esitatakse igakuiselt maksuametile, statistikaametile ja teistele riiklikele ametkondadele ja isikutele õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaegadel. Aruannete vormid ametkondadele on kinnitatud vastava ametkonna poolt. Kõik maksuametile esitatavad aruanded edastatakse interneti teel.
materiaalsete põhivarade arvelt. Oma näitajate parandamiseks võiks Ultex Haldus veel lisaks vähendada oma põhivarasid, kuna hetkel on nende osakaal koguvaradest 95%. 4. Kapitali struktuuri suhtarvud ja rentaablussuhtarvud 4.1 Kapitali struktuur Omakapitali osatähtsus = x 100% Võõrkapitali osatähtsus = x 100% Omakapitali osatähtus näitab, kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Võõrkapitali osatähtsus näitab, kui suurel määral on firma vara finantseeritud võõrkapitaliga. Maharaja ASP-l on 2009. aastal omakapitali ja võõrkapitali osakaalud vastavalt 13,4% ja 86,6% ja 2010. aastal on see seis veidi paranenud (21,1% ja 78,9%). Selline suhe ei ole väga hea, kuna võõrkapitali osakaal on liiga suur. Võõrkapitali on palju, kuna Maharaja ASP-l on väga kõrged võlad ja ettemaksed. Samal ajal on ettevõtte omakapital väike, kuna eelmistest
intressikulud ja administratiivkulud (juhtimise ja halduskulud). Viimasel ajal on administratiivkulude osakaal langenud, sest pangad on sulgenud mitmeid kontoreid ja keskendunud elektrooniliste kanalite kaudu teenuste pakkumisele sh. Internetipangandusele. Samuti on juhtimiskulusid vähendanud ka pankade liitumised. Finantsanalüüs: kasumi suhtarvud I Puhaskasumiga seotud näitajad: ·omakapitali tootlus 39 (puhaskasum jagatud omakapitaliga, ROE), ·varade tootlus (puhaskasum jagatud koguvaraga, ROA), II Puhas intressimarginaal (puhas intressikasum jagatud intressitootvate varadega, NIM), III Kogutuluga seotud näitajad: ·puhastulukus (puhaskasum jagatud kogutuludega, PM ), ·varade tootlikkus (kogutulud jagatud koguvaradega, AU) IV Intressiväline tulukus (intressivälised tulud jagatud intressiväliste kuludega) Pankade usaldatavusnormatiivid
finantsvahendite eraldamise, näiteks omakapitali vormis, laenu või laenugarantii vormis. 36.Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid: a) Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5 mln €, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni). b) Kapitali adekvaatsus – see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt - minimaalne nõue 8%, Eestis 10%. c) Kohustusliku reservi määr – likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012 a. - 1%. d) Riskikontsentratsiooni piirmäär – kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. e) Investeerimispiirangud – (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel). Panga neto omavahendid 1
e) Finantsvõimenduse uurimine f) Finantsvõimenduse suhtarvude analüüs g) Rahavoogude prognoosimine 39) EBIT-EPS analüüs Tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erineva finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. On selge, et kui projekti finantseeritakse üksnes omakapitaliga, siis läheb seda (aktsiate emiteerimist) ka rohkem vaja. Ilmutama kujul on EBIT-EPS võrrand: (EBIT-Ie)*(1-t)/CSe=(EBIT-I d+e)*(1-t)/CS d+e, kus Ie - intressid omafinantseerimisest (sisuliselt null) , Id+e intressid segafinantseerimisel, CSe aktsiate arv omafinantseerimisel, CSd+e aktsiate arv segafinantseerimisel. Ilmutatud kujul EBIT avaldub: EBIT*=Ie*CSd+e-Id+e*CSe/CSd+e-CSe, kus EBIT* - ükskõiksuspunkti EBIT.
kulu · rentaablus (efektiivsus)- ehk kasumi suhe vahenditesse, kogu kapital mis ettevõttesse paigutatakse, kui palju selle pealt teenitakse. Ettevõtte tegutsemise efektiivsus. Rentaabluse kohapealt ei ole oluline kuidas see kasum jaotub, rentaablus sellest ei muutu (isegi intresside ära maksmine ei mõjuta rentaablust). Omakapitali rentaablus- kogu kasumist arvame maha laenu intressidesumma ja jagame selle omakapitaliga (omakapitali puhul tahame ikka teada, palju meile jääb investeerimisel). Tähtis on et omakapitali puhastulu jagatakse omakapitaliga, mitte kogukapitaliga. Kogukapitali rentaablus näitab kogu ettevõtte efektiivsust (investeeritakse kogu kapital). · tootlikkus- 4 TEGUTSEMISEGA SEOTUD EESMÄRGID lk 71 · tootmis-turundus-eesmärgid
Üldiselt loetakse optimaalseks 30-35% Pikaajalised kohustused Kapitaliseerituskordaja= Pikaajalised kohustused +omakapital XXX OÜ-l puuduvad pikaajalised kohustused, mis teeb ettevõtte väga atraktiivseks potentsiaalsetele investoritele ja laenuandjatele. 5.3 Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus Soliidsuskordaja näitab, kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Samuti iseloomustab soliidsuskordaja finantsvõimenduse rakendamise taset. Soliidsuskordaja peaks olema vähemalt 30-40%. Soliidsuskordaja liiga kõrge näitaja ei peegelda ettevõtte head finantsstruktuuri juhtimist. Kui omakapitali osatähtsus on majandusaastal vähenenud rohkem kui 10% võrra, on jätkusuutlikkus nõrk.1 Omakapital Soliidsuskordaja= x 100 Kogukapital 2012. aasta soliidsuskordaja : 329 528
50 981 399 = 182,99 % Võlasuhe näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest on finantseeritud laenatud vahenditega. Kõrge võlakordaja näitab, et ettevõtte varasid finantseerivad kreeditorid, mitte omanikud. Normaalne on 40 – 60 % o Võlad omakapitali suhtes % VOK (Võlad*100/Omakapital) 93294 996∗100 −42 313 597 = - 220,48 % Kordaja näitab kuipalju on ettevõttel võlgu suhtes omakapitaliga, mida suurem on ta väärtus seda väiksem on firma likviidsus. Kui selle näitaja suurus on liiga 16 suur võib tekkida oht, et firmal läheb raskeks oma kohustusi täita, samas kui üldse ei laenata kaotatakse tõenäoliselt tulus. Firma likviidsus on tähtis tegur kuna makseraskustesse sattumine on tavaliselt esimene samm teel pankroti poole.
-56,849 nõuete vähenemine si tegevusliine 3. Ettevõte valmistab ja müüb järgmisel aastal 1 000 000 toodet. Turustus- ja üldhalduskulud moodustavad kokku müüdud kaupade kulud (otsekulud) moodustavad 70% läbimüügist. Firma tahab saada ärikasumit (EBIT) 350 000 kr. Arvutage selle ettevõtte planeeritud müügitulud Äritegevust finantseeritakse omakapitaliga, tulumaksumäär on 10%. Omanikud on seadnud tasuvusmarginaali eesmärgiks 15%. Kas see on täidetav? 4. Ettevõtte müügitulud on 10 000 000 kr. Varude käibesagedus on 10 korda ning lühiajalised kohustused 250 000 kr. Maksevalmiduse % (happetest) 120% Kui suur on ettevõtte käibevara? 10,000,000 10
· koolituste ja väljaõppe korraldamine Kirjeldatakse ka sisseostetavaid teenuseid, tuues välja konkreetselt teenuse osutaja firma. Näiteks võib sisse osta raamatupidamise või juriidilise abi teenuseid. Äriplaani lisadesse võib panna ametijuhendid , ülevaateid tööjõuturust, hinnapakkumistest koolitusfirmadelt jne. Töötajatega tuleb sõlmida töölepingud. Ettevõtte alustamiseks on vaja piisaval hulgal raha. Ettevõtja saab oma äriideed rahastada : · omakapitaliga ( enda ja/või partnerite säästud) · võõrkapitaliga ( laenud või toetused erinevatest fondidest) Ettevõtluseks vajalik finantside suurus sõltub: · tegevusest · äriideest Maks on riigi, valla- või linnavolikogu poolt juriidilisele või füüsilisele isikule määratud rahaline kohustus. Riik saab laekunud maksude kaudu osa rahva tulust enda käsutusse, et täita avalik-õiguslikke ülesandeid. Peale rahalise eesmärgi võib maksudel olla ka
Äriide e: Tuua Eestis turule laiaulatuslik valik laua m ä n g e , LARPi varustust ning fantaasia ja ulm ekirjandu st. Koostaja: Andrus Raudsep, Henrik Mägi Koostamise kuupäev: 15.04.2009 Äriplaani konfidentsiaalsus: koolitöö 1.2 Projekti maksumus Ettevõtte alustamiskuludeks on 184 000 krooni, millest 30 000 moodustaks omakapital, 50 000 moodustaks EASi poolt saadav toetus ning 104 000 krooni (56,5%) moodustaks laen. Kuigi laenusumma on võrreldes omakapitaliga mõnevõrra suur, on see siiski õigustatud, kuna ettevõtte tegeleb küllaltki suures mahus edasimüügiga ning müüdava kauba ostmiseks on alguses vaja teha kulutusi. Samas on oodata madala konkurentsi tõttu suurt kasumit. 2.1 Teenuse kirjeldus Ettevõte müüb laia valikut lauamänge ning fantaasia ja ulmekirjandust, mille kõik ostame sisse. Peale selle toodame müügiks ka
nõutavast tulumäärast võttes aluseks investeeringu). Kasutatakse hotellides, toa hinna kujundamiseks. 41. Käibekapital ja puhaskäibekapital Käibekapital (working capital) on käibevara. Puhaskäibekapital (net working capital NWC) on käibevara miinus lühiajalised kohustused. Sisuliselt kujutab puhaskäibekapital endast pikaajalisi investeeringuid käibevarasse, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste ja omakapitaliga. Operatiivne puhaskäibekapital (net operating working capital NOWC) on käibevara miinus lühiajalised mitte intressikandvad kohustused, tegevuseks mittevajalik raha ning lühiajalised finantsinvesteeringud. Käibekapitali juhtimine (working capital management) koosneb raha, debitoorse võlgnevuse, varude ja lühiajaliste mitte intressikandvate kohustuste juhtimisest. Sisuliselt on tegemist firma likviidsuse juhtimisega. Eesmärgiks on optimaalne käibekapitali ja
o Raha suunatakse teistesse finantsasutustesse, kus raha ei saa luua (ainult pangad saavad luua. Nt kindlustusfirmad ning erinevad fondid – nt pensionifondid) o Import (ka import võtab osa raha ära, sest raha läheb riigist välja) - Raha loomist võib takistada ka omakapitali vähesus pangas, kuna vastavalt keskpanga nõudmistele on kehtestatud kapitali adekvaatsuse normatiiv, millega seotakse maksimaalne laenude maht suhtes omakapitaliga - Piiranguks võib olla ka ametlik rahapoliitika o keskpank võib muuta kohustusliku reservi määra – rohkem raha reservi ning saab vähem laenu anda. Eestis seda eriti pole rakendatud o keskpank võib kehtestada kohustuslikud intressimäärad. Jällegi pole Eestis kasutatud. Nt kehtestab väga kõrge määra, millest alla poole ei tohi laenu anda ning inimesed ei ole enam nii kõrge intressimääraga nõus laenama
tehnoloogia uuendamiseks ja turunduseks ning jm regulatsioonide täpsustamise kaudu; kvalifitseeritud info- ja nõustamisteenuste kasutamist. 2) informatsiooni ja nõuande pakkumine; 3) võõrkapitali ja omakapitaliga finantseerimise pakkumine; V(E) tugisüsteemid on igal pool ka üheks olulisimaks 4) maksustiimulite pakkumine. (väike)ettevõtluspoliitika teostamise instrumendiks. Kui mingi maa liigub ettevõtluspoliitika suunas, siis poliitika Väikeettevõtluse tugisüsteemi(de) toimimine (loomine) eeldab: meetmestik avardub, hõlmates neli täiendavat elementi:
kohustused. Silvia Kuusk Püsiv käibevara (permanent current assets) - Käibevara tase, mis ei sõltu hooajalisusest. Ajutine käibevara (temporary current assets) - Käibevara tase, mis sõltub sessoonsusest. Käibevara (current assets) - Ettevõttes lühiajaliselt (alla aasta) käibivad varad. Puhaskäibevara (net current assets) Käibevara see osa, mis on soetatud omakapitaliga. Silvia Kuusk Väärtpaberituru mõiste; esmane ja teisene turg. Kvaliteetse väärtpaberituru tunnused. Väärtpaberiturg (security market) kujutab endast finantsturu seda osa, kus toimub kauplemine väärtpaberitega. Väärtpaberiturg koosneb esmaturust (primary market) ja järelturust (secondary market). Suurem osa
Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erineva finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavaliselt järgmised: 1) ainult omakapital; 2) mingi osa omakapitali ja mingi osa võõrkapitali. Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. On selge, et kui projekti finantseeritakse üksnes omakapitaliga, siis läheb seda (aktsiate emiteerimist) ka rohkem vaja. Ilmutamata kujul on EBIT-EPS-võrrand järgmine: (EBIT - I E ) (1 - t ) (EBIT - I D + E ) (1 - t ) , (8.41) = CS E CS D + E kus IE intressid omafinantseerimisel (sisuliselt null), I D + E intressid segafinantseerimisel, CS E aktsiate arv omafinantseerimisel, CS D + E aktsiate arv segafinantseerimisel.
Iseloomustavateks sõnadeks on retro ja futuur. Natuke mõlemast. Eelised Külastajad peaks valima just selle koha, sest see on täiesti omanäoline ja teisi selliseid Pärnus ei ole. Lähimat konkurentsi pakuvad kohalikud bubid-baarid, mis aga on rohkem vanematele inimestele mõeldud ja ilma arvutikasutamise võimaluseta. Ka sisseseade on teistest tuntavalt erinev. Juriidile vorm ja kapital Juriidiliseks vormiks on osaühing omakapitaliga 40000EEK. Stardikapital 120 000 EEK on kavas saada Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse kaudu. Osaühingu omanikke on üks, kelle osa suurus moodustab osaühingu osakapitalist 100% Ettevõtte oodatav suurus. 3 Kogu internetikohviku personal koosneb kahest inimesest, kes mõlemad tegelevad külastajate teenendamisega, kauba tellimisega ja koristamisega. Koormuse tõusuga on plaanis palgata ka kolmas inimene. 2.1 Turg
Mida kõrgem on omakapitali rentaablus, seda efektiivsemad puhaskasum . on investeeringud antud firmasse. Antud OKR = omakapital näitaja kõrge tase võib rääkida ka sellest, et ettevõte käsutab suures ulatuses võõrkapitali ning on seetõttu riskantne. Samal ajal võib madal omakapitali rentaablus rääkida ettevõtte konservatiivset rahanduspoliitikast. Kui ettevõtet finantseeritakse ainult omakapitaliga, siis investeeringute puhasrentaablus on võrdne omakapitali rentaablusega. Ettevõtte rahandus 10 RP089 5 rühm dividendide SUHTARVUD: kõige enam pakuvad nad huvi ettevõtte omanikele ja potentsiaalsetele investoritele. 1. TULU ÜHE LIHTAKTSIA KOHTA (T1LAK) näitab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruandeperioodil
investeerimisvõimaluse riske. Usaldusnormatiivid kommertspankadele Usaldusväärsuse ja korrektsuse tagamiseks kehtestakse kespanga poolt aruandesüsteem ja normatiivsuurused, mida kommertspangad peavad jälgima. Pank müüb usaldust. Eesti panga poolt kehtestatud usadusnormatiivid: · Omavahendite minimaalsuurus minimaalse aktsiakapitali suurust panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus. Praegu on 5 mln EUR · Kapitali adekvaatsus näitab riskide kaetust omakapitaliga ehk omakapitali suhe riskidesse. Peab moodustada sellest kindla %, praegu see on 80% · Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma Eesti Pangas, praegu on see 15% · Riskikontsetratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. · Investeerimispiirangud krediidasutuse seadus §81. Basel II
kohta, intressiswap, valuutaswap, intressioptsioonid, swaption Lk.330-332 35. Panga omakapitali adekvaatsus Krediidiasutuse omakapitali põhifunktsioonideks on: •hoiustajate huvide kaitsmine, •finantsressursside baasi tagamine, •riskantsete tehingute reguleerimine ja riskide maandamine. Kapitali adekvaatsuse näitaja on suhtarv, mis väljendab krediidiasutuse tegevusega seotud riskide kaetust tema omakapitaliga. Selle näitaja leidmiseks arvutatakse kapitalinõuded krediidiriski, välis-valuutariski, kaubariski, samuti kauplemisportfelli 9 positsiooniriski ning ülekande- ja vastaspoole krediidiriski osas. 36. Panga omakapitali adekvaatsuse tagamise strateegiaid Krediidiasutuse omavahendid koosnevad esimese 10, teise 11 ja kolmanda 12 taseme omavahenditest. Mida suurem risk, seda rohkem omavahendeid vajab krediidiasutus. Kapitali
krediidiasutuse, korraldab vajalike finantsvahendite eraldamise, näiteks omakapitali vormis, laenu või laenugarantii vormis 36. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni). Kapitaliadekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt minimaalne nõue 8%, Eestis 10% Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1% Riskikontsentratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. Investeerimispiirangud (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel) 15 37. Keskpanga sõltumatus
siis suur sõltuvus võõrkapitalist viitab suurele riskile., samuti sellest järeldub, et ettevõtet finantseeritakse välistest allikatest. AS STV näitajad olid 2009. aastal 26,1% ja 2010. aastal 24,6%. AS Starman näitajad olid 2009. aastal 76,2% ja 2010. aastal 74,2% 20 Üldiselt peetakse mõistlikuks võlakordajat piirides 40% 60%, ehk siis pool varadest on finantseeritud omakapitaliga, pool võõrkapitaliga. Võlakordaja arvestab firma koguvõlgnevust ja näitab, kui palju ettevõtte varast on finantseeritud võõra rahaga ehk võlgadega. Arusaadavalt on firma pikaajalise maksevõime positsioon seda parem, mida madalam on kordaja. 3.3.3 Kapitaliseerituse kordaja Pikaajalised kohustused Pikaajalised kohustused + Omakapital AS STV-l ei ole pikaajalisi kohustusi tekkinud.
1) Olemasolevad laenulepingud Juba kehtiv laenuleping võib keelata järgnevate laenude võtmise enne kui varasemad on täielikult või osaliselt kustutatud, tagasi makstud.Laenulepingud võivad seada piiri ka laenude ja omakapitali suhtele, mis võib samuti muuta võimatuks uue laenu võtmise. 2) Olemasoleva võlakoormuse ja kapitali suhe. Ükski laenandja ei suhtu positiivselt firmasse, kelle laenukapitali väärtus on võrreldes tasakaalustava omakapitaliga liiga kõrge. Kui om.kapitali tase on liiga madal, siis kas loodetakse või soovitatakse suurendada omakapitali. 3)Võlgnevuse tagasimakse tähtaeg.. Uute laenude hankimisel, tuleb laenulepingud sõlmida selliselt, et tagasimakse tähtajad oleks võimalikult hajutatud. 4) Äritsükkel Eriti peavad sellega arvestama tsüklilise tootmistegevusega firmad, kus ettevõtte pos.rahavood võivad oluliselt erineda. 5) Toote, tootmistsükkel
toimub, kajastatakse bilansivälistel kontodel. Nendeks on üldiselt garantiid ja krediidilimiidid, ka tuletisväärtpaberid. · muud aruanded sh. pankade avalikud aruanded. 32. Keskpanga normatiivid · Omavahendite minimaalsuurus 5 mln , algselt oli see piirmäär 6 mln krooni. See tähendab minimaalse aktsiakapitali suurust panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus. · Kapitali adekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskidesse. Peab moodustama sellest kindla %. · Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma Eesti Pangas. · Riskikontsentratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. · Investeerimispiirangud krediidiasutuse seadus §81. 17 Basel II 26
väärtpaberiinvesteeringutelt ää b ii i l teenitud i dk kasumii maksustamisel k i lk koheldakse h ld k jjuriidilisi iidili i ning füüsilisi isikuid võrdselt; 8) loob seadusandlikud tingimused väikese omakapitaliga (minimaalselt 1 miljon krooni) ettevõtete osalemiseks väärtpaberibörsi alternatiivturul; 9)) suurendab riigi g investeeringuid g teadus- jja arendustegevusse g ningg teaduse infrastruktuuri arendamisse; 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 10) kodumaise innovaatilise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtluse
Esimeseks analüüsitavaks seoseks on ROA (varade rentaablus), ROE (omakapitali rentaablus) ja DR (võlakordaja) seosed (vt joonis 1). 19 Joonis 1. ROA, ROE, DR seosed Jooniselt järeldub, et kolme suhtarvu vahel ei ole eriti tugevat seost. Omakapitali rentaablus ja võlakordaja on pöördvõrdelises seoses omakapitali rentaabluse kasvamine tähendab, et võlakordaja väheneb, see tähendab, et rohkem on hakatud finantseerima omakapitaliga. Väike seos ROE ja ROA vahel näitab, et kui varade rentaablus tõuseb, tõuseb ka omakapitali rentaablus. Järgnevalt analüüsitakse AT (varade käibevälde), PM (müügikäibe puhasrentaablus), ROA (varade rentaablus) seoseid (vt joonis 2). Joonis 2. AT, PM, ROA seosed 20 Jooniselt nähtub, et varade rentaabluse ja varade käibevälte vahel on ülitugev seos. See
Kui ettevõtmine ei ole tasuv, pole mõtet investeerida. See käib nii võlausaldajate kui omanike kohta (4 lk192). 3.3.1 Tegevuse marginaal Suhtarv näitab, mitu % igast müügituluna kajastatud eurost on alles enne finantskulusid ja tulumaksu. Suhtarvu tuleb võrrelda teiste samal tegevusalal tegutsevate ettevõteteg, kuna suhtarv näitab tegevuse efektiivsust ja ei sõltu sellest, kuidas on ettevõtet finantseeritud, s.o. kas võõrkapitali või omakapitaliga (4 lk195). Reeglina peaks näitaja olema positiivne ja mida suurem seda parem. 10.92% 2015 18.92% 45.73% 7.67% 2014 17.12% 46.63% 8.81% 2013 21.80%
tegevuse tulemusele. Aktsia kuu sissetulekud ei ole laekunud panka; 3)sissetulekud ei ole nominaalväärtus- aktsiate esmasel väljalaskmisel kokku lepitud hind. Pankade muud teenused. Kom.pangad on omavahel konkurendid ja regulaarsed, 4)taotletakse American Expressi kaarti. Tagatis Raamatu-pidamisväärtus- võrdub kogu omakapitaliga, mis on teevad ka omavahel koostööd: 1)võlglased, pahad laenud, halvad mitteresidendile kahekordne, residendile ühekordne kuulimiit. Am. Ex jagatud aktsiate arvuga. Aktsi turuhind- lähtub bilansilisest kliendid; 2)infosüst. ühtlustamine; 3)pangakaardi pettused. Olulised tagatis dollarites. Aktsepteeritakse ka kolmanda isiku hoiust. Jur. isiku väärtusest, kujuneb nõudmise, pakkumise alusel. Võlakirjad-
võõrkapitali struktuuri o Võlakordaja näitab kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital o Võlakordaja = kohustused / kogupassiva o Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt o Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud o Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2 Rentaabluse suhtarvud
hulka raha. Suurema tehingumahu tegemiseks kasutatakse väikest osa enda raha ja ülejäänud raha justkui laenatakse maaklerilt. Et ühte standardset lotti osta ei pea kaupleja panema mängu kogu oma raha, näiteks 100 000 USD, vaid läbi võimenduse peab ta 100 000 USD kontrollimiseks kasutama ainult $1000. Sellisel juhul on tegemist võimendusega 100:1. Kaupleja kontrollib $100 000 suurust summat kõigest $1000 suuruse omakapitaliga. Oletame, et 100 000 USD investeeringu väärtus kasvab 1000 USD võrra. Kui kogu algkapital oli kaupleja enda oma, siis on investeeringu tootlus 1%. Samas kui kasutada võimendust 100:1, siis on kaupleja enda algkapital kahekordistatud, sest tema enda poolt investeeritud summa oli ainult 1000 USD. Teisest küljest on võimenduse kasutamine nagu kahe teraga mõõk. Võimenduse kasutamine võib vale riski haldamise juures väga palju kahjumit toota
jooksul. Selleks, et neid eesmärke täita tuleb saavutada kõrge ja stabiilne kasumlikkus. Kasumlikkuse üheks võimalikuks mõõduks on omavahendite tootlikkus, mida mõõdetakse näitajaga return on equity (ROE). Näitaja koosneb kahest osast: ROE = aktivate tootlikkus (return on assets ROA) * finantsvõimendus. Valemi arvestamiseks tuleb kasutada järgnevat seadust: 1. ROE = puhaskasum / omakapital = ROA = puhaskasum / aktivate kogumaht * aktivate kogumaht/omakapitaliga Panga finantsanalüüs ja erinev ate juhtimisvaldkondade hindamine tugineb oluliselt just neile näitajatele seega tundes neid kolme näitajat võib läbiviia panga kasumlikkuse lihtanalüüsi. ROE = 0,6/6=0,1 = 10% ROA = 0,6/100=0,006 = 0,6% Finantsvõimendus = 100/6=16,6667 ROE= 0,006*16,6667=0,1 Panga kasumi optimeerimiseks ning pangaga seotud osapoolte vajaduste rahuldamiseks ning seoste lõpptulemuseks võib kujundada järgnevad näited:
annaabi.ee 
