II MAAILMASÕDA (1939-1945)
1941.a.sügistalvel . Kummatigi oli eestlastel sõjategevuses abistav osa , mida pahatihti on romantiliselt ületähtsustatud .
Lahingutegevuses suutsid metsavennad ja OK hävitada umbes 3000 punaväelast ja tuhatkond NKVDisti ja miilitsat ning
hävituspataljonlast ( täiesti kindlalt 2428 ). Metsavennad ja OK võtsid üle 25.000 vangi .
Eesti poole kaotuste kohta on andmed samuti ebatäpsed . Metsavennana langes . tapeti vangistatuna ja kadus ca 800 meest ,
omakaitselasena langes lahingutes ja kammimisoperatsioonides kuni 600 meest .
5.RAHVUSVÄEOSAD 1941-1944
Kohe pärast Saksa vägede saabumist algas eesti rahvusväeosade loomine Saksa armees . Esialgu loodi mitmesuguste
nimetustega üksikpataljone ( julgestus - , ida - , kaitse - ja politseipataljonid ) ja ka üksikkompaniisid . Need teenisid algul
peamiselt "Nordi" tagalajulgestuses , võideldes partisanidega . Märtsiks 1942 oli Venemaal 16 eesti pataljoni ja kompaniid
10
annaabi.ee 
