PM Loengud
e
e0
e1
gz
J o o n is 4 .5 R ik k u m a ta s tru k tu u r ig a
p in n a s e k o m p re s s io o n ig ra a fik
Punktiirjoon joonisel kujutab looduses toimunud tihenemist. Veekogu põhja settinud algselt kohev, suure poorsusega pinnas tiheneb peale
settinud pinnase omakaalu tõttu ja saavutab poorsuse e1, mis vastab omakaalusurvele ehk niinimetatud geostaatilisele survele g,z = z, kus z on
proovi sügavus maapinnast ja on pinnase keskmine mahukaal z ulatuses. Proovi väljavõtmise järel kaob temale mõjuv pinge, kuid kuna
pinnas on plastne materjal, ei suurene seejuures tema maht ja poorsus. Nii on teimimise algul nullpinge juures poorsustegur lähedane e1-ga.
Pinnas on omandanud pika aja vältel omakaalu pingele vastava terade omavahelise paigutuse, mis väiksema pinge, kui g,z mõjumisel oluliselt
ei muutu