α - pingejaotustegur, mille suuruse saab tabelist (lisa lk.8), olenevalt vaadeldava punkti suhtelisest sügavusest m = 2z/B ja talla külgede suhtest n = L/B, z - vaadeldava punkti sügavus tallast; L ja B - vastavalt talla pikkus (suurem mõõt) ja laius; qt = q – dγ´d - tihendav pinge talla tasapinnas; Pinged tuleb määrata aktiivtsooni za sügavuseni. Viimane leitakse kui sügavus, kus vundamendile mõjuva koormuse põhjustatud lisapinge σ´pz on 5 korda väiksem pinnase omakaalupingest σ´gz. 3. Arvutatakse iga kihi deformatsioon SI = σ´pziΔhi /Ei , kus σ´pzi - keskmine pinge elementaarkihis i; Δhi - kihi i paksus; EI - kihi i deformatsioonimoodul. 4. Vajum leitakse elementaarkihtide deformatsioonide summana 28. PIIRVAJUMID. Piirvajumid. Vundamendi peab projekteerima sellise, et paigutised ja deformatsioonid jääksid väiksemaks teatud piirväärtustest. Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused määratakse lähtudes:
pinnase pinget vähenavat mõju (negatiivne koormus planeerimisel või keldri ehitamisel eemaldatud pinnase tõttu). Tuleks arvestada ka naabervundamentide mõju (nurgapunkti meetodil), see on väga töömahukas, mistõttu tehakse selline arvutus vastava programmi abil arvutis. Pinged tuleb määrata aktiivtsooni za sügavuseni. Viimane leitakse kui sügavus, kus vundamendile mõjuva koormuse põhjustatud lisapinge ´pz on 5 korda väiksem pinnase omakaalupingest ´gz. 3. Arvutatakse iga kihi deformatsioon sI = ´pzihi /Ei , kus ´pzi - keskmine pinge elementaarkihis i; hi - kihi i paksus; EI - kihi i deformatsioonimoodul. 4. Vajum leitakse elementaarkihtide deformatsioonide summana i= j si = s i =1 i Piirvajumid
Vundamendi koormusest tingitud lisapinge pinnases ulatub teoreetiliselt lõpmatu sügavuseni, kuigi väheneb sügavuti. Ilmselt teatud sügavuses muutub pinge sedavõrd väikeseks, et sellest tingitud elementaarkihi deformatsioon on tühiselt väike võrreldes koguvajumiga ja selle arvestamata jätmine ei mõjuta lõpptulemust oluliselt. Enamasti loetakse, et sügavusest, kus lisapinge vundamendist zp moodustab väikese osa (näiteks 20 %) pinnase omakaalupingest zg, allapoole jääva pinnase deformatsioone ei ole vaja arvestada. Sügavust milleni deformatsioone arvutatakse nimetatakse aktiivtsooniks (joonis 7.6). zg zp ak tiiv tso o n i zg zp paksus 0 ,2 z g Jo o n is 7 .6 A k tiiv tso o n i p a k s u se m ää ra m in e tin g im u se st 0 ,2 z g = z p
annaabi.ee 
