· suured käivituskulud on seotud eelnevaga ning seda võimendab maksimalism; · varajase kasvu tagajärjed (tekitavad optimismi ja probleeme (rahanappust jm)); · raha käsitamine kasumina; · vale asukoht (mõjutab nii tulusid (klientide arvu) ja kulusid (nt transport jm); · juhtimisarvestuse 21. ORGANISATSIOONIVÄLISTE FINANTSEERIMISALLIKATE HULGAS VÕIB ERISTADA: · võõrfinantseerimist ehk krediitide (laenude) võtmist, · riskifinantseerimist ehk riskikapitali kaasamist, · omafinantseerimist ehk omakapitali laiendamist, · toetusi ehk tagastavat ja/või tagastamatut finantsabi. 22. VÄIKEETTEVÕTLUSE SPETSIIFILISED VORMID Frantsiis on mingi eri- või eesõigus (nt ainumüügiõigus) ning iseloomustatav kui ettevõtluse ja palgatöö vahevorm: võimaldab säilitada väikeettevõtluse eeliseid ning samas maandada kaasnevaid riske. Levinuimad vormid on: · edasimüüjaks olek (distributorship): sõltumatute lepingupoolte suhe, sageli ka ainuõigus mingile territooriumile ja/või
mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. liigitatakse vekslid: Kaubaveksel ehk kommertsveksel; Finantsveksel; Pangaveksel. Kapitali suurendamise võimalused: 1.Võtta pangalaenu. 2.Võtta laenu muudelt finantseerimisasutustelt. 3.Võtta laenu omanikelt, töötajatelt, sõpradelt, sugulastelt, nn vanaemadelt. 4.Liising, kapitalirent. 5.Emiteerida võlakirju. 6.Suurendada omakapitali (e omafinantseerimist). i.emiteerides lihtaktsiaid, uusi osasid ;ii.jättes kasumi ettevõttesse alles (n.ö reinvesteerides) 7.Leida tagastamatut toetust, sihtfinantseerimist. FIE ettevõtte omakapitaliks -Füüsilisest isikust ettevõtja kapital -Aruandeaasta kasum (kahjum) Aktsia splittimine e ositamine, mille korral suurema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks väiksema nimiväärtusega aktsiaks, kusjuures aktsiakapital ei muutu, muutub ainult väljasolevate aktsiate arv
Nii laenuandjaid kui omakapitali investeerijaid huvitab äriplaan ja/või -projekt. · võõrfinantseerimist ehk krediitide (laenude) võtmist, Selle alusel otsustatakse, kas ja mis ulatuses krediteerida või investeerida. · riskifinantseerimist ehk riskikapitali kaasamist, Seega peab äriplaan või -projekt pakkuma rahastajale piisavalt vajalikku infot. · omafinantseerimist ehk omakapitali laiendamist, Kuigi äriprojektide puhul võib olla hea rakendada eraldatuse põhimõtet, · toetusi ehk tagastavat ja/või tagastamatut finantsabi. huvitavad projekti potentsiaalseid rahastajaid ka jooksvad tegevused. Riskifinantseerimise paigutamine võõr- ja omafinantseerimise "vahepeale" on
Kohustuste ja omakapitali suhe 1.0258 1.74732 2.98436 Antud kordaja näitab suhet võõrkapitali ja omakapitali vahe. Kreeditoridele meeldiks kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest. Kapitaliseerituse kordaja Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital ) 2006 2007 2008 Pikaajalised kohustused 416 580 807 632 1 490 067 833
intressidest Kindlustatakse tavaliselt vallasvaraga välistatud pole ka kinnisvara ja ka hüpoteek Nende intressimäär on kõrgem, kui lühiajalistel laenudel. Sõltumata tähtajalise laenulepingu põhitingimustest ja arvestades olulisi riske kasutatakse mitmeid täiendavaid lisatingimusi. Näiteks : Käibekapitali suurus, millega nähakse ette minimaalse käibekapitali tase Omafinantseerimine- nõutakse laenusaaja omafinantseerimist umbes 25-30% ulatuses projekti maksumusest Täiendavad laenud- laenuandja piirab laenuvõtja uute laenude võtmist, võlakirjade emiteerimist või pikaajalisi rendi- ja järelmaksu lepinguid Juhtivpersonal- suurematest personalialastest muudatustest tuleks eelnevalt teavitada laenuandjat või kooskõlastada. Laenud, mida kasutatakse käibekapitali püsiva juurdekasvu, üksikute põhivara elementide või äriprojektide finantseerimiseks.
Meetmete kompleksne rakendamine pika-ajaliste eesmärgistatud programmide raames; kontsentreeritus. Meetmete suunamine eelkõige piiratud arvule sihtpiirkondadele ja sihtvaldkondadele; subsidiaarsus. Meetmete rakendamine ja selleks eraldatud vahendite haldamine toimub madalaimal pädeval haldustasandil; partnerlus. Kõigi huvitatud osapoolte kaasamine meetmete kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel; täiendavus. Regionaalpoliitiliste vahendite eraldamine ei tohi asendada abisaaja omafinantseerimist ega olla õigustuseks piirkonna teistest allikatest finantseerimise vähendamisel; seire ja hindamise rakendamine. Meetmete rakendamisel jälgitakse tegevuse eesmärgipärasust ja tulemuslikkust, mille alusel poliitikat pidevalt täiustatakse; sidusus (koherentsus). Meetmete omavaheline seostatus ning maakondliku arendustegevuse, sihtaladele suunatud regionaalpoliitika ja harupoliitikate üldine kooskõla. Eesti regionaalpoliitikat saab vaadelda koosnevana kolmest põhikomponendist:
AS STV näitajad 2009. aastal 35,2% ja 2010. aastal 32,6%. AS Starman näitajad 2009. aastal 320% ja 2010. aastal 287,50% Kreeditoridele meeldiks kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest. 3.3.2 Võlakordaja (total debt ratio) (%) Koguvõlgnevus x 100 Kohustused ja omakapital kokku ...näitab , mil määral on firma koguvahendid finantseeritud laenatud fondidest. Saame parema ettekujutuse ettevõtte pikemajalisest võlgnevusest
( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / omakapital Antud kordaja näitab suhet võõrkapitali ja omakapitali vahe. Kreeditoridele meeldiks kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest. Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital ) Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis. Intresside kattekordaja = ärikasum / perioodi intressikulu See kordaja mõõdab ettevõime võimet maksta ärikasumi arvelt intresse. Kattekordajad
annaabi.ee 
