pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid kutsuma hakati teda loomulikult Bettiks. Lugema õppis varakult tänu vennale, esimesi iseseisvalt loetud raamatuid oli vendade Grimmide muinasjutud ning seejärel populaarsed Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. Aastaid hiljem on luuletaja öelnud, et midagi proosalisemat ja ebakodusemat kui tema lapsepõlvekodu olevat raske ette kujutada. Kaks tuba ja köök raudteekasarmus, ühel pool rööpad, teisel maantee, rahu ega omaetteolekut ei mingit. Algul unistas rohkem näitlejakutsest ja õppis klaverimängu. Koolis olles igatses alati kodu, armastas kolmapäeva ja laupäeva. Kolmapäeval teadis, et natuke veel laupäevani ja siis saab koju. Esmaspäeviti endaase tõmbunud, turtsus. Betti Alver oln öelnud, et luuletama hakkas ta juhuslikult. Betti Alveri luules, eriti hilisemas, on palju mälestus-ning meeleolupilte lapsepõlvekodust, näiteks Tulipunane vihmavari, Lähen müüjaks, Jõgeva ja Pedja vahel, Kodu jt. 1914
Rohkesti on tekstis tugeva värvinguga, läbivat emotsiooni toetavaid liitsõnu, näiteks hirmkirg, saatusekelluke, leekkeel, leekveetlev, tõemeel, purpurpulss, purpurkõrgus, armastussurm, helkpilklev, peegelpuhas jne. Teisenenud on Kareva luule liigendus. Üksikluuletuste asemele on tulnud pikemad, nummerdatud tsüklid. Väliselt annab see juurde suursugusust, sisuliselt aga suuremat ei muuda. Kareva kirjutab endiselt valguse poeesiat, kuid selles on rohkem jumalikku tõeteadmist, omaetteolekut kõrgeimas mõõtmes. Tule, tõeline elu - tule põrmusta; pühitse meie maailmakogemus oma kõrgesse selgusse (lk 11). See on oluline kutse. Luuletaja teab, et selgusele, mõõtmatule jumalikule informatsioonile avaneb ligipääs niisuguse teadvuseseisundi kaudu, milles sisaldub võimalikult suures kontsentratsioonis valgusenergia. Võti selles, valgustatuses, ongi. Ilmutuslikust valgustuskogemusest saab alguse pidev pingeline
neid teha. Sugulastevahelisel sõprusel palju vorme ja need lähtuvad isalikkusest. Tülid kasudele üles ehitatud sõpruses. Samaga tasumise probleem. Sõpruse tunnused ja see, millega sõprussuhteid piiritleda, paistavad tulenevat suhtumisest iseendasse. Loomutäius ja headus kõige mõõdupuuks. 1 Rikutud inimesed otsivad teisi, kellega koos aega mööda saata, omaetteolekut aga väldivad, sest iseenda seltsis olles meenuvad neile paljud ebameeldivad asjad ja nad kardavad, et tuleb veel midagi sellust, teistega koos need aga ununevad. Järelikut ei suhtu nad endasse sõbralikult ja ei suuda seda ka teiste suhtes. Poolehoid. Üksmeel. Enesearmastajad - seegi vajalik. Õnnelik inimene vajab sõpra. Eeskujulikud inimesed valivad eeskujulikke sõpru. Liiga palju sõpru on halb - kui ei suuda nendega sotsiaalne olla. Ideaal kahe inimese vahel
annaabi.ee 
