keskmistes klassides ladina ja saksa keel, viimastes klassides aga prantsuse keel. Vabatahtliku õppeainena õppinud Aavik koos teiste eesti poistega kahes gümnaasiumi viimases klassis eesti keelt. Neid tunde andnud üks kord nädalas pärast lõunat Kaarma pastor Fr. W. Ederberg. Olles gümnaasiumi viimaseis klassides, õppis Aavik kodus omaalgatuslikus korras soome keelt. Johannes Aavik alustas oma ülikooliõpinguid Tartus, astudes 1902. a. sügisel Tartu ülikooli ajalookeeleteaduskonna vanade keelte osakonda. Lähemasse kontakti astus ta Tartu kroonugümnaasiumi vanema klassi õpilase Gustav Suitsuga, kes toimetas kirjandushuviliste noorte albumit "Kiired". J. Aavik käis mitu korda kunstnik M. Pukitsa juures , kord külastas teda Friedebert Tuglas, kes tollal oli Tartu
mässuliste toetajate verises mahasurumises. 25 inimese tapmise tellimises 1991. ja 1992. aastal võib teda oodata kuni 30-aastane vanglakaristus ning 33 miljoni dollari (350 miljoni Eesti krooni) suurune kompensatsiooninõue. Lisaks süüdistatakse teda veel ajakirjaniku ja opositsioonilise ärimehe kinnivõtmises 1992. aastal ning neljas erinevas korruptsioonijuhus. Tsiili andis Fujimori Peruule välja septembris pärast seda, kui ta veetis viis aastat omaalgatuslikus eksiilis oma vanemate kodumaal Jaapanis. (AFP/BBC/PM) Peruus nähti seni müüdiks peetud pärismaalasi 02.11.2007 17:06 Röövraiete avastamiseks Peruus Amazonase dzungli kohal lennanud keskkonnakaitsjad nägid jõekaldal palmionne ja 21 inimest, kes teadlaste arvates on muu maailmaga kontakti vältiva Mascho Piro hõimu esindajad. Pärismaalasi nähti piirkonnas, mille üle keskkonnakaitsjad, Peruu valitsus, metsatöösturid ja
mis omakorda mõjutas eestlaste osalemist avalikus elus, mistõttu rahvas lakkas olemast ajaloo passiivne objekt. Informeeritus maailma asjadest sai prestiizi küsimuseks. Haritlaste ja talurahva kontakt oli tihe; koolide ja seltside õhutusel kujunes maa keskkihtide seas lugev ja arutlev publik. Külaharitlaskond innustas raamatuid lugema, kirjameeste looming oli rahvale arusaadav. Ärkamisaegne kirjasõna toonitas, et eestlane pole enam ori. Vaba indiviidi õigust ja kohustust nähti ka omaalgatuslikus sekkumises avalikku ellu "rahva kasu" ja "isamaa" nimel. Kõik ajalehed organiseerisid endile maal ja linnas korrespondentide võrke, kelleks enamasti olid maakoolmeistrid. Sageli kirjutas sama kirjamees mitmele ajalehele. Kirjutamine muutus massiliseks. Haritud inimesi usuti võitvat ebaõigluse ja ebavõrdsuse ning kujundada ühiskond ümber. Samaaegselt toimus pööre baltisaksa avalikus arvamuses konservatiivsuse e alalhoidlikkuse suunas. Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel
annaabi.ee 
