justkui laps. Koostöö ja ürituste korraldamine tõstab inimeste enesehinnangut ja usku, et nad saavad ise oma elujärje parandamiseks midagi teha. Näiteks võib tuua Toidupanga projekti, mille puhul on tegemist kodanike poolse heategevusega. Taolisel koostööl on kogemuste näol ka kasu antud isikutele, kes seda ellu viivad. Samuti tõuseb rahulolu oma elukvaliteedi ja ümbruskonnaga. Kasuna võib nimetada ka kogukonna enesekindluse tõusu. Omaalgatuslikud tegevused võivad tõsta ka inimeste huvi poliitilise süsteemi vastu ja suurendavad nende konkurentsivõimet tööjõuturul. Seega loob aktiivne kodanik oma algatustega aluse ühiskonna jätkusuutlikule progressile. Iga kodaniku üheks ülesandeks on järelpõlve saamine ja harimine. Riik ei saa püsida ilma rahvata, seega on väga tähtis, et sünniks lapsi ning samuti, et nad ka siia jääksid. Iga kodanik aitab riiki tugevdada oma teadmiste ja tegudega
lääneriikidele, mille eest osteti sisse toiduaineid ja tarbekaupu. Kasvas korruptsioon (oma ametipositsioone kasutati ära isiklikuks rikastumiseks või hüvede saamiseks). Süvenes Brežnevi isikukultus. VASTUPANU REŽIIMILE 1960.aastate keskpaigas kujunes välja teisitimõtlejate (e dissidentide) liikumine. Kritiseeriti kehtivat poliitilist korraldust, nõuti demokraatia taastamist ja inimõiguste järgimist. Vahendid: - omaalgatuslikud lehed ja teosed (nn samizdat), - salaja läände toimetatud materjalid (nn tamizdat), - väikesearvulised meeleavaldused ja piketid, - loodi nn Helsingi gruppe inimõiguste rikkumise jälgimiseks. VASTUPANU REŽIIMILE Tuntumad dissidendid: 1970 Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn (1918-2008; tuntuim teos „Gulagi arhipelaag”), akadeemik ning tuumateadlane Andrei Sahharov (1921-1989). Meetmed teisitimõtlejatega võitlemiseks:
........................................................................................... 5 Psilotsübiini mõju kirjeldatakse kui reisi vaimumaailma. Need hallutsinogeensed mõjud sarnanevad LSD-le, kuid psilotsübiini on kakssada korda nõrgem ja mõjuaeg on väiksem. Ühine füsioloogiline reaktsioon sisaldab lihaste lõõgastatust ja külmust jäsemetes. Mõnevõrra tugevam annus tekitab visuaale ja vaimseid hallutsinatsioone, moonutab ruumi, suureneb võime visualiseerida loominguliselt, omaalgatuslikud detailsed kujutised, ajataju kaob. Need psilotsübiini mõjud väljenduvad sageli rohkem kasutajatel kes on kasutanud seeni enne. Niisiis, seente kasutamine põhjustab tunnet, et reaalsus katkeb ja muutub teadmatuseni. Mõju laad sõltub sellest millises tujus või olukorras isik on enne tarvitamist. Nii et teie kogemus võib olla üsna erinev sellest, mida saate lugeda või kuulete teistelt inimestelt Alguses võivad tekkida mõned kõrvaltoimed; erinevalt pohmelusega alkoholist, annavad
1.I MAAILMASÕDA JA EESTI Est oli sõjaalgusest kuni 24.veebr 1918 VM koosseisus. Sõja puhkedes kartsid eestlased: VM võidu puhul uut venestuslainet; SM võidu puhul balti-saks piiramatut võimu. * vene keskvõim kärpis balti-saks õigusi (suleti ajalehti, piir saks keele kasut) * tegutsesid mitmed rahva omaalgatuslikud organis. Tuntuim oli Tõnissoni juhitav Põhja-Balti Komitee * Eesti maj mõjus sõda laastavalt, mehed võeti armeesse, põllumaj jäi soiku. 2.AUTONOOMIA PERIOOD 1917 veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust
-suur vene rahvusvähemus -vähe immigrante Aafrikast, Aasiast -näidatakse näpuga -tahetakse olla naabrist paremad 5. Millised on Eestis toimuva lõimingu suurimad puudujäägid? Miks? Integratsiooni-ehk lõimumispoliitika peamiseks probleemis on Eestis olnud suure osa, peamiselt venekeelse,elanikkonna kõrvalejäämine riigi ühiskonnaelust ja sulgumine Venemaa meediaruumi. 6. Millised ettevõtmised-asutused kuuluvad kolmandasse sektorisse? Kodanike loodud omaalgatuslikud ühendused. (MTÜ, SA, seltsing) 7. Miks on kodanikualgatus ühiskonnale vajalik? Too näiteid kodanikualgatustest. Kodanikeühendused on praegugi vajalikud selleks, et kindlustada kõiki elanikke hõlmava demokraatliku protsessi jätkuvus Eestis. Inimesed saavad nii lüüa kaasa avalikku ruumi arendamises. (Teeme ära!, Minu Eesti, kus genereeriti mõtteid Eesti arendamiseks) 8. Nimeta kodanikualgatuse vorme.
ise oma elujärje parandamiseks midagi teha. Näiteks võib tuua Toidupanga projekti, mille puhul on tegemist kodanike poolse heategevusega. Inimesed tegelvad ise konkreetste probleemide lahendamisega ühiskonnas, mitte ei oota vastavat tegevust või nõuandeid valitsuselt. Taolisel koostööl on kogemuste näol ka kasu antud isikutele, kes seda ellu viivad. Samuti tõuseb rahulolu oma elukvaliteedi ja ümbruskonnaga. Kasuna võib nimetada ka kogukonna enesekindluse tõusu. Omaalgatuslikud tegevused võivad tõsta ka inimeste huvi poliitilise süsteemi vastu ja suurendavad nende konkurentsivõimet tööjõuturul. Seega loob aktiivne kodanik oma algatustega aluse ühiskonna jätkusuutlikule progressile. Edukus kodanikealgatuses sõltub kodanike eneusust ja seda loob kõige paremini teiste kordaläinud projektide eeskuju. Eestis on palju silmapaistvaid omaalgatusi. Meie looduskeskkona heaks loodi üritus ,,Teeme ära" , mis oma üle eestilise
Otsustav vaatus toimus 1577 aastal, kui toimus Tallinna teine piiramine vene-tatari 50 000 liikmelise väe poolt. Kuid tallinlased olid kindlad ja pidasid vastu vaenlaste kivikuulidest ja süütepommidest hoolimata ning kaitsesid ennast. Venelased hõivasid Põltsamaa ja Liivimaa, kuningriigiga lõpetati näitemäng. Tallinna piiramise ajal koostati u 400 mehest vägi, mille juhiks valis raad Ivo Schenkenbergi, ta hakkas tegema välkrünnakuid vaenlaste aladele. Tekkisid ka omaalgatuslikud talupoegade salgad. Sõja lõppetapp algas 1579. aastal, kui uus Poola kuningas Stefan Batory, hakkas linnu vallutama (ka Riia), ja asus piirama 1581 aastal Pihkvat. Rootsi vägesid juhtis Pontus de la Gardie. 1852. aastal sõlmiti Vene ja Poola vahel Jam Zapolski vaherahu, vahetati mõningaid linnu ja territooriume, (venelaste valduses olev osa Liivimaast sai koos Tartuga Poolale). Algul oli Ivanil plaanis sõda Rootsiga jätkata, kuid ei jätkunud jõudu
● Ankurtooted- kaup, mille kõrval teised on odavamad; 6. Kodanikuühiskond – esitluse põhjal. Kodanikuühiskond: ● Kodanike riik. ● Ühiskonna aluseks on teadlikud kodanikud ja kodanikualgatus. ● Kodanikualgatus- kodanike tegevus omal initsiatiivil, et muuta ühiskond paremaks paigaks. ● Esimene sektor- valitsus- ehk riigisektor. ● Teine sektor- era- ehk ärisektor (äriettevõtted). ● Kolmas sektor- kodanike loodud omaalgatuslikud ühendused. Toimiv kodanikuühiskond: ● Ühise kasu taotlemine; ● Julgus oma arvamust väljendada; ● Inimväärika elu poole püüdlemine; ● Võrdsete võimaluste teotamine; ● Tolerantsus; ● Vbatahtlikud ettevõtmised. Kodanikualgatuse vormid: ● Protestilagatus- suunatud avaliku võimu tegevuste ja otsuste vastu;
Rannarootslased,Baltisakslased. 8. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad? Linnad tekkisid. Suuremad linnad: Tallinn, Tartukummaski 78 tuh. Elanikku ( selleaegsed suurlinnad) Pärnus 10001200 el. 9. Nimeta Jüriöö ülestõusu põhjused? Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel Taani kuninga vasallide omavoli. ( omaalgatuslikud maksud) Ülestõusu algus 23.apr. 1343 kui Harju ja Läänemaal algas talupoegade ülestõus 10. Kirjelda Jüriöö ülestõusu käiku. Ülestõusnud on julmad tapeti kõik ettejuhtuvad sakslased ja põletati Padise klooster. Välisäbi eestlased kutsusid endale appi Rootsi väe Soomest ja Novgorodi vürsti druziina ( vürsti sõjaline kaaskond) Läbirääkimised 4.mail mõrvati ülestõusnute juhid ( 4 kuningat )
Hansa oli Põhja Euroopa linnade liit, kes haaras endale monopoli ida-lääne kaubanduses. Vana- Liivimaa ärikontaktid ulatusid kaugele- Portugalini välja. Eesti tähtsus Lääne-Euroopale oli Hansa ajal suurem kui kunagi varem või hiljem. 10. Nimeta Jüriöö ülestõusu põhjused? Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus. Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel. Taani kuninga vasallide omavoli. (omaalgatuslikud maksud) Ülestõusu algus - 23.apr. 1343 kui Harju ja Läänemaal algas talupoegade ülestõus. 11. Kirjelda Jüriöö ülestõusu käiku. Ülestõusnud on julmad tapeti kõik ettejuhtuvad sakslased ja põletati Padise klooster. Välisabi eestlased kutsusid endale appi Rootsi väe Soomest ja Novgorodi vürsti druziina (vürsti sõjaline kaaskond) Läbirääkimised 4.mail mõrvati ülestõusnute juhid (4 kuningat) läbirääkimiste ajal Paides. Sõjamäe lahing 14
järel. Anna satub pantvangi kommunistide liidri kätte, kellega teda seob ühine minevik, ning Tanel peab võitlema nii vabariigi kui oma naise päästmise nimel. Üksteise järel satuvad rünnaku alla nii Riigikogu hoone Toompeal, Tondil asuv sõjakool, riigivanema maja, Kaitseministeerium kui muud strateegilise tähtsusega objektid. Rünnakust pole kedagi ette hoiatatud; see tabab une pealt. Vaevu suudetakse vastupanu osutada, kuid peagi hakkavad kaoses pead tõstma omaalgatuslikud vastupanugrupid. Kõrtsist pidutsemast tulnud Põdderist saab üks peamisi vastupanu organiseerijaid. Sündmuste käigus hukkub nii sõdureid, mässajaid kui ka süütuid tsiviilisikuid, kuid nii mõnigi neist aitab Tanelit tema eesmärgile lähemale. Lõpuks, kui mäss on juba pea kogu linnas maha surutud, selgub, et Eesti Vabariigi saatus sõltub hoopis ühestainsast telegrammist, milles kommunistid plaanivad saata abipalve Venemaale-- piiri taha, kus on ootel mitutuhat sõdurit
b) Relvastatud vastupanu. c) Loodeti lääneriikide abile. d) Toetus suurel määral tavalistele inimestele. 2) Põrandaalused noorterühmad 1950.-ndatel a) Väike kandepind. b) Asendas metsavendluse. c) Lendlehed, avalikult Ev-st rääkimine. 3) Dissidendid ehk teisitimõtlejad 1960.-ndate lõpul. a) Peamiselt haritlased. b) Avalikud pöördumised ja omaalgatuslikud väljaanded. c) Püüti anda tõepärast infot nõukogude ühiskonnast ja selle oludest. 10. Iseloomusta Eesti kultuurielu järgmistes valdkondades: haridus, kirjandus, usuelu, rahvakultuur. 1) Haridus. a) Hakkas kehtima 8-klassiline kooliharidus. b) Kohustuslik keskharidus. c) Nõuti ideaalset õppeedukust, mida vajaduse korral ka teeseldi.
Johan Laidoner Eesti diviisi juht, ülemjuhataja Vabadussõjas Konstantin Konik Eesti Päästekomitee liige Konstantin Päts Eesti Päästekomitee liige, Ajutise Valitsuse juht Mõisted Maapäev (Ajutine Maanõukogu) Eesti esinduskogu 1917-19, viis ellu autonoomia, otsustas lahutada Eesti Vene impeeriumist, kuulutada välja iseseisvus Rahvusväeosad alates 1917 loodud eestlastest koosnevad väeosad Tööliste ja Soldatite Nõukogud 1917 tekkinud tööliste ja soldatite grupid, omaalgatuslikud revolutsioonilised parlamendid, enamlik element Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee 1917 enamlaste poolt moodustatud organisatsioon võimu haaramiseks. I Rabtsinski, V. Kingissepp Päästekomitee Maapäeva Vanematekogu poolt moodustatud organisatsioon, mis pidi iseseisvuse välja kuulutama Iseseisvusmanifest 24.02.1918 dokument, millega Eesti kuulutati iseseisvaks Eesti Vabariigiks Vabadussõda 1918-1920 sõda Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel, Eesti
*Avalik õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. *1/3 tööealistest töötab I sektoris. II ehk ERA(ÄRI)SEKTOR. *Tulundussektor. *Nt pangad, aktsiaseltsid osaühingud. *Iseloomulikud jooned: eraomandus, kasumi taotlemine. III ehk MITTETULUNDUSSEKTOR. *Kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused: MTÜd, sihtasutused, seltsingud. *Iseloomulikud jooned: ei taotle majanduslikku kasu, vabatahtlikud, omaalgatuslikud. *Millega tegelevad: mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, loovad töökohti, pakuvad erinevaid teenuseid. Kodanik. Kuidas saadakse kodanikuks? Poliitilised õigused kodanikel. Kes on kodanik? Inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodanikuks sündimine: IUS SOLI e. Territoriaalne põhimõte tähendab seda, et vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakonduse.
Iga erialaprogrammi juurde on põimitud ka tugev teooriaainete plokk, kus omandatakse teadmised filosoofias, kunstiajaloos, esteetikas ja võõrkeeltes. Praktilise kogemuse annavad õppetöösse põimitud ja selle välised koostööprojektid ettevõtete ja asutustega. Iga õppeaasta lõpeb ürituste seeriaga, mille raames toimuvad magistri- ja üliõpilastööde näitused, show’d, avatud meistriklassid, loengud ja tudengite omaalgatuslikud kunstiprojektid, mis näitavad, kui kaugele on nad oma õpingutes jõudnud. BFM-l on tihedad sidemed ja koostöölepingud paljude välismaal asuvate ülikoolide ja õppeasutustega ning mitmete rahvusvaheliste võrgustikega, mille kaudu saab korraldada õppejõudude ja üliõpilaste vahetust ja avardada praktika-võimalusi. Samuti osaleb Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool Euroopa Liidu kõrghariduse programmis
Nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas · Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine Anonüümsuse tähtsus Au ja vooruse süntees 18. sajandil · 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: · Aadliau kriitika · Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au · Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke · Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada · edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents · ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga Romantilise au paradoksid
detsembril 1991, kuid suur osa endisi liiduvabariike ühendas end SRÜ-ga (Sõltumatute Riikide Ühendus). Nõukogude vägivallapoliitika ja vastupanu kommunistlikule süsteemile NSVL-is 1960. kujunes välja dissidentide (teisitimõtlejate) liikumine – Kritiseeriti kehtivat poliitilist korraldust, nõuti demokraatia taastamist ja inimõiguste järgimist o Vahendid, kuidas kritiseerida ja nõuda demokraatia taastamist: a) omaalgatuslikud lehed ja teosed (ehk Samizdat) b) Salaja läände toimetatud materjalid (ehk Tamizdat) c) Väikearvulised meeleavaldused, piketid. d) Loodi „Helsingi Gruppe“ inimõiguste rikkumise jälgimiseks. o Tuntuimad Dissidendid: Akadeemik ning tuumateadlane Andrei Sahharov - Koduaresti (1921-1989) 1970. a
juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovatiivsust. Olulised on õlikoolid ja ühiskonnainstitutsioonid. Ühiskonna sektorid Esimene ehk avalik sektor- kuuluvad võimu ja valitsemise asutused ning ametkonnad. Tegeleb riigi julgeolekuga ja rahvaheaoluga. Teine ehk erasektor- eraomandusel põhinevad kasumit taotlevad ettevõtted. Ühiskonna liikmete vajaduste rahuldamine. MTS ehk kodanikuühiskond- kuuluvad kodanike omaalgatuslikud, vabatahtlikud organisatsioonid ja ühendused mis ei taotle kasumit. Eesmärk- mõjutada läbi ühenduste riigivõimu alt üles. Heaoluühiskonna tunnused ja mudelid Tunnused- a) ressursside ülekandumine b) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Mudelid - a) sotsiaaldemokraatlik - kõik saavad kõiki hüvesid ühesuuruselt b) konservatiivne - arvestatakse inimese toimetulekut, tema oma osalust ja töö panust
rootslased. talupoegade põllumaad jagatakse vakusteks, mille pealt hakatakse maksu nõudma. (1 vakk=100 talu) Lisaks kirikumaks kümnis. uue nähtusena eestisse tekivad linnad(9) 4 suuremat linna : Tallinn(Reval), Tartu (Dorpat), Uus-Pärnu (Bernau) ja Viljandi (Fellin) kuuluvad Hansa kaubandusliitu. Ülestõusu põhjused: Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel. Taani kuninga vasallide omavoli (omaalgatuslikud maksud ) Ülestõusu algus 23.apr. 1343 kui harju- ja läänemaal algas talupoegade ülestõus. 9. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad? Uueks nähtuseks olid 13.sajandil linnad : Tallinn, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. 14saj. esimesel poolel veel Narva ja Rakvere. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi kuulusid Hansa liitu. 10. Nimeta Jüriöö ülestõusu põhjused? 1. Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus 2
11.dets. 1905.a kutsusid Teataja toetajad kokku teise rahvaasemike koosoleku, kuid Harjumaal kehtestati eelõhtul sõjaseadus ning algasid arreteerimised.12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist mõisaid põletama.Eestis tegutsesid karistussalgad ja hukkasid eeluuimise jkohtuta 400 inimest, sadu saadeti sunnitööle, karistati ihunuhtlusega.1908.a tühistati sõjaseisukord, kuid siiski jätkus kirjasõna tsenseerimine, igasugused poliitilised meeleavaldused keelati, omaalgatuslikud organisatsioonid suleti. 1906. a avati Eesti Tütarlaste Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool tartus, mis oli esimene eestikeelne. 1909.a asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum. Eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond kasvas. 1916.a leidis tööstuses tööd 50 000 inimest. Suurimateks tööstuharudeks kujunesid tekstiilitööstus ja masina- ja metallitööstus, suurimaks tööstuskeskuseks oli Tallinn. Mõisatest kujunenud suurmajandid tegelesid ka põ llumajandussaaduste töötlemisega
Noortekultuur on „noorte poolt igapäevases elus kasutatavad põhitegevused, mis lähtuvad noorte põhieeldustest, väärtustest, normidest ja arusaamadest. Kultuur avaldub kasutatavates sümbolites, keeles, jutustustes, tegevuses ja kommetes“ (Avatud noortekeskuste… 2004). Noortekultuur hõlmab noortega seotud temaatikat ja tegevusi. Seda võib ühelt poolt tõlgendada, kui väärtuste süsteemi, mida noored ise loovad ja arendavad, siin võib välja tuua noorte omaalgatuslikud tegevused ja harrastused sh huvihariduses ja -tegevuses osalemine. Teisalt saab Noortekultuuri tõlgendada, kui vaimuloomingut, mis on teadlikult loodud noortele selleks, et neid kultuuriliselt ja eneseväljenduslikult harida. Üldjuhul on meie noored aktiivsed ning seda aktiivsust on vaja teadlikult suunata, et neil ei jääks liigset vaba aega, mida veeta virtuaalmaailmas, televiisori ees või uidates kaubanduskeskustes. Üheks aktiivseks vaba- aja veetmise võimaluseks on noorel osaleda
Baltisaksluse tagasitõrjumine. Keskvalitsus kärpis baltisakslaste õigusi. Piirati saksa keele kasutust. Eestlastele näis avanevat võimalus tõusta kohalikes võimuasutustes kõrgematele kohtadele. Sakslased pakkusid esmakordselt pärisrahvale järeleandmisi. Koostati projekt, mis nägi ette saksa-eesti ühise maavalitsuse loomist. Suurem osa Eestist oli aga kompromissi vastu. Baltisaksa ametnikud asendati venelastega. Rahva omaalgatuslikud ettevõtmised. Sõja-aastail toimus uus elavnemine tänu sõjaga seotud organisatsioonide ja asutuste loomisele. Tallinnas ja Tartus alustasid tegevust sõjatööstuskommiteed, ülesandeks sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel. P- Eesti rahvuslaste koondumiskohaks sai Linnadeliidu Tallinna Komitee. Formaalselt loodi see ühendus Vene armee abistamiseks ja tagala korrastamiseks, tegelikult aga käisid seal koos
Vana-Liivimaa ärikontaktid ulatusid kaugele- Portugalini välja. Eesti tähtsus Lääne-Euroopale oli Hansa ajal suurem kui kunagi varem või hiljem. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhjused • Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus • Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel, kuna Taani tahtis Põhja Eesti valdused Ordule müüa, ilma eestlastega nõu pidamata. • Taani kuninga vasallide omavoli. (omaalgatuslikud maksud) Taani kuninga võimu nõrgenemine Eestis, lasi vasallidel omandada piiramatu voli. Sh. talupoegi surma mõista. Ülestõus algas ööl vastu 23.aprilli.1343.a. See jüriöö kujunes Harjumaa sakslastele õuduseks. Eestlased tapsid kõik kättesattunud sakslased. Mõned siiski pääsesid, joostes poolalasti ja paljajalu läbi metsade varjule Tallinna. Harjulased valisid seejärel endale neli kuningat ja
(sotsialistid) (Keskerakon, Rohelised) (liberaalid, (SDE, RL) konservatiivid) (Reformierakond, IRL) Survegruppide liigitus: 1. Organisatsioonilise struktuuri järgi: 1) Institutsionaalsed-ametlikud institutsioonid (nt. EELK) 2) Kodaniku algatuse korras tekkinud seltsid, ühingud, omaalgatuslikud liidud, seltsid. 3) Ajutised, vastavalt vajadusele grupid-tekkinud mingi kindla probleemi tõttu, nõrga organisatsiooniga. 2. Tegevusvaldkonna funktsionaalsel alusel-ärivaldkonnad (nt. EVEA), sotsiaalvaldkonnad, õiguskaitse, memento, kultuuriga. 3. Surveavaldamise viisi järgi-avaldavad survet avalikult ja otseselt, guluaarides. PARTEI SURVEGRUPP (lobigrupid)
Aadliku normide rikkumine on esesealandamine. Kõigil seisustel oma normed, au kuulub aadlikele – nende au on julgus nii sõjas kui tavaelus. Au tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel valmis kõigeks, nt kaitsetute hävitamiseks. 8. 18. sajandi meritokraatlik(riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust) aumõiste Omaalgatuslikud seltsid mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke, Preisi teenete orden. Üldine lootus asendada edevusel ja kadedusel baseeruv ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis juhindub positiivse eeskuju innustusest, ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel: 1) Vastandumine ühiskonnale, eneseväljenduse ja ja enesetruuduse ideal, romantilise kunstniku aukoodeks.
siiski aadlit (tähtsaim nõue on julgus). Au poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub aadlist, aga aadel pole au nõuete tõttu valmis kõigeks. Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine. Anonüümsuse tähtsus võimaldab matkida. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Üldtendents on egalitaristlik. Kriitika all on aadliau, alternatiivina sellele kerkib meritokraatlik kodaniku-au. Tekivad omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid kodanikke (põllumehi, kirjanikke, ametnikke). Au antakse heategevuse või silmapaistvuse eest oma ametialal. Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Kollektiivne vs individuaalne au
3 teostajad on aadlikud. Aadel on valmis tegema vaid seda, mis on tema auga kooskõlas. Aadel ei pea täitma käsku, mis on tema põhimõtetevastane. Lihtrahva ainus võimalus rohkem silma paista on suurem tarbimine sellisel korraldusel on majandust arendav tagajärg. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Üldtendents ebalitarlistlik: aadliau kriitika, alternatiiviks meritokraatlik kodanikuau. Omaalgatuslikud seltsid, mis premiteerisid silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke. 9. Romantilise au paradoksid Katse langetada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel. Au hakkab järjest rohkem seostuma eneseväljenduse ja enesetruuduse ideaaliga uus dimensioon aule. Romantilise kunstniku(boheemlase) ,,aukoodeks" vs filistinism. Ühiskonna nimel suremine: individuaalne au seotud isamaa-armastusega, sõjaline dimensioon. ARMASTUS 1
1909. aastal Eesti Rahva Muuseum. Põhiliselt kirjutatu luulet, kuid ka proosat. 19. sajandli lõpus rohkem proosa ning romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega. Eduard Vilde, Juhan Liiv, August Kitzberg. 1095. Noor-Eesti. G. Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik. Johann Köler pani aluse portree- ja maastikumaalile. Amandus Adamson. Esimene maailmasõda Eestlased ei tahtnud sõdida ,,usu, tsaari ja isamaa eest." Eesti jaoks oli iga sõja eeldatav lõpplahendus halb. Rahva omaalgatuslikud ettevõtmised: 1. Sõjatööstuskomiteed. Sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel. 2. Linnadeliidu Tallinna Komitee. Vene armee abistamine, tagala korrastamine. Tegelikult käisid koos ärksamad rahvuslased arutades Eesti tuleviku küsimusi. 3. Põhja-Balti Komitee. Jaan Tõnisson. Rahvuslikult meelestatud tegevused. Eestisse saabuvate sõjapõgenike eest hoolitsemine, Vene armeele toidumoona hankimine, Eesti majanduslike vajaduste rahuldamine.
Jeltsin võttis Gorbatšovilt üle “tuumanupu”. Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. Kokkuvõtteks: NL nõrgenes. Stagnatsioon e. seisak kajastus nii vaimuelus, poliitikas kui ka majanduses. Käsumajandus- riik kontrollib tootmisressursse, riik määrab kaupade hinna. Ekstensiivne majandus- naftamaardlate avastamine. Defitsiit e. kaupade puudus. 1970ndatel tugevnes dissidentide e. teisitimõtlejate liikumine. Omaalgatuslikud väljaanded. Kuulsamad dissidendid- Solženitsõn ja Sahharov(vene füüsik ja ühiskonnategelane). Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, nende perekondi kiusati taga. Teisitimõtlejad vallandati töölt, suleti koduaresti kinnistes linnades, pandi vaimuhaiglatesse. NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis, relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha, kaotatud oli autoriteet nii kodus kui võõrsil. Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit. Gorbatšov valitses 1985-1991. NL
12. Subsidiaarsusprintsiip Subsidiaarsusprintsiip on demokraatia alus. Riigi tasandil võiks see lihtsustatult sõnastatuna kõlada järgmiselt: nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Subsidiaarsus rõhutab, et demokraatlikus ühiskonnas peab tegevusvabadus ja sellega kaasnev vastutus lähtuma üksikisikust. Kõik, millega tulevad toime üksikisikud, perekond, grupid (ühiskondlikud ühendused, seltsid ja teised omaalgatuslikud institutsioonid) või suuremad kogukonnad (vallad, maakonnad, linnad), peab kuuluma nende võimupiirkonda ja nende ülesannete hulka. Riik ei tohiks sellesse sekkuda. Sellega saavutatakse ühiskonnaliikmete vastutuse kasv, kompetentsus, harjumus ise probleemidega toime tulla (nendele lahendusi otsides ja leides). Selline pluralism kaitseb kodanikku riigi võimaliku ülemvõimu eest, sest kodanikku ja riiki lahutavad mitmesugused organisatsioonid, mis seisavad kodaniku õiguste eest.
Lihtrahvas: tarbimine. Anonüümsuse tähtsus. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste [Meritokraatia ehk talentide valitsus on riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. Tavaliselt eeldab selline valik võistemist. Meritokraatial on sarnasust sotsiaaldarvinismiga.] Meritokraatlik aumõiste tähendas kodaniku-au. See vastandus aadliaule. Omaalgatuslikud seltsid premeerisid silmapaistvaid põllumehi, ametnikke , kirjanikke. Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga 9. Romantilise au paradoksid Romantiline au au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises (eneseväljendamine
põllumajanduskojad jne). Ametiühingud ja tööandjate ühendused on turumajanduse tingimustes olulised autonoom-sed otsustusinstitutsioonid tööturu ja palgakorralduse küsimuste lahendamisel. Ametiühing on organisatsioon, mille ülesandeks on kaitsta töövõtjate palga- ja töötingimustega seotud huve. Nende strateegilised suunad on kollektiivläbirääkimised; seaduste jõustamine; ühine turvalisus. Ametiühingud on iseseisvad, omaalgatuslikud töötajate ühendused, mille eesmär-giks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealade ning majanduslike huvide esindamine ning kaitsmine. Tööandjate ühendused on loodud tööandjate huvide kaitseks suhtlemisel töövõt-jate ja valitsusega ning suuresti vastuseisuks ametiühingutele. Tänapäeva integreeruvas, globaliseeruvas ja regionaliseeruvas maailmas on riigi majandus-poliitika
kuna nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas) · Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine Anonüümsuse tähtsus 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste · 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: · Aadliau kriitika · Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au · Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke · Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada · edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents · ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga 9. Romantilise au paradoksid Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel
Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel valmis kõigeks. Majanduslik tähtsus - üldine konkurents, mis elavadab majandust. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste 18. saj üldtendents meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või silmapaistmise eest oma ametialal. Au ja vooruse süntees 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: Aadliau kriitika Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada... edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents... ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga 9. Romantilise au paradoksid Ühiskonnale vastandumine:
usu-, õigus-, arsti- ja Tuntuimad teadlased: von Baer (arst, avastas munaraku), Nikolai Birogov (kirurg), Struve (astronoom, mediaankaarte mõõtmine), Bunge (ajaloolane, baltisaksa ajalooteaduse rajaja). Üliõpilased olid enamasti kodanlikku päritolu ja siis tuid aadlikud. Korporatsioonides valitses võrdsuse idee. Üliõpilased oli omavahel kõik võrdsed. Siia tuli ka venelasi õppima. 19. saj lõpu poole hakkas seal ka eestlasi õppima. Seltsid muutusid äärmiselt olulisteks omaalgatuslikud organisatsioonid. Soov ennast harida ja töötada ühiseid huve omavaid inimestega, oma õiguste taotlemine. Saavutati ka erinevate seisuste koostöö. Esimesed seltsid juba 18. saj lõpus. Klubi Eininkheit esimene klubi. Massilisem lai oli juba 19. saj. tekkisid erinevaid huvialasid ühendavad seltsid. Heategevuslikud seltsid vaimuliku Erika Azlauskaite 5 8.01.2013
Logopeedi hinnang lapsele oli: lapse kõne areng on pidurdunud. Logopeed on märkinud, et ekspressiivses kõnes umbes 12 sõna ja üks fraas (ei taha) (autori märkus: Samas ei saa väljendit ei taha lugeda fraasiks vaid on tõenäoline, et laps kasutab seda terviksõnana). Kõik väljendatu on seotud tähendusega. Osa sõnu on kasutusest ajutiselt kadunud ja siis jälle kõnesse tagasi ilmunud. Nn omakõnes kasutab laps erinevaid silbitüüpe, lisanduvad žestid ja omaalgatuslikud viiped. Toimingutes ja mängus käitub adekvatselt, eakohaselt. Pärnu Haigla logopeedi vastuvõtul käis laps vanuses 2.6. Logopeed leidis, et Laura impressiivne kõne ei vasta eale, kõikidest küsimustest laps aru ei saa. Näiteks vastas küsimusele Kas läheme magama? jaatavalt. Lapse kõnes oli sel hetkel 50 sõna, enamus neist nimisõnad. Emalt saadud info põhjal kinnistusid uued sõnad lapsel raskustega.
ning ohustatud ala asukoha KOVile ja maakonna kkteenistusele, pinna ja põhjavee ning õhu ja mulla saastamise korral ka kohalikule tervisekaitsetalitusele. Õiguslik mõju: kvaliteedinormatiivid, EL dir elluviimine, kkalased õigused, õigus teabele, lubade tingimuste muutumine, normatiivide muutumine kaitstuse kõrge tase. Omaalgatuslik kkseire vajalik normat evp ellurakendamisel, mille alusel tuleb saastajal võtta lisaks kohustuslikele meetmetele ka omaalgatuslikud meetmed, milleks ongi vaja täiend infi. 18 Kkjärelevalve Kkjvseadus: 1) loodusress kasutava isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontroll ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine; 2) kkseisundit mõjutava või mõjutada võiva
Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu ei saa aadel päris kõike teha. Au on majanduslikult tähtis üldine konkurents elavdab majandust. Au saamiseks on anonüümsus tähtis - võimaldab matkida kõrgemasse seisusesse kuuluvaid ja nii au välja teenida. 8. 18.saj meritokraatlik aumõiste Au ei põhine ainult valise ega staatusel, vaid sellel, et omistataks au neile, kes on au ära teeninud meritokraatlik kodanikuau. Kritiseeritakse aadliaud. Omaalgatuslikud seltsid, mis premiteerisid silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke. 9. Romantilise au paradoksid Kerkib esile indiviid, kuid kollektiiv püsib. Individuaalne au on seotud kollektiivse auga (riik, rahvus). Romantikud tõstavad esile indiviidi auväärne on see, kes end väljendab ja on enesele truu. Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel. Tekib mõiste ,,boheemlane" inimene vastandub ühiskonnale. Igaüks peab olema valmis
kuninga käsku hugenotte tapma minna kaitsetute tapmine pole auga kooskõlas). Majanduslik tähtsus üldine konkurents, au elavdab majandust. Alamad klassid tahavad matkida kõrgemaid klasse, seda saavad teha suurema tarbimise abil. Au ja vooruse süntees 18. sajandil 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: · Aadliau kriitika · Alternatiiviks meritokraatlik ehk inimeste tegelikul paremusel põhinev kodaniku-au · Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, kirjanikke jne · Preisi Friedrich Suure orden teenete orden · Edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents, mida püüti asendada riigimehtuse ideaaliga Romantiline au Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel Ühiskonnale vastandumine · Eneseväljenduse ja enesetruuduse ideaal uus dimensioon aule
ära teevad? 1.3.6. Subsidiaarsusprintsiip Subsidiaarsusprintsiip on demokraatia alus. Riigi tasandil võiks see lihtsustatult sõnastatuna kõlada järgmiselt: nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Subsidiaarsus rõhutab, et demokraatlikus ühiskonnas peab tegevusvabadus ja sellega kaasnev vastutus lähtuma üksikisikust. Kõik, millega tulevad toime üksikisikud, perekond, grupid (ühiskondlikud ühendused, seltsid ja teised omaalgatuslikud institutsioonid) või suuremad kogukonnad (vallad, maakonnad, linnad), peab kuuluma nende võimupiirkonda ja nende ülesannete hulka. Riik ei tohiks sellesse sekkuda. Sellega saavutatakse ühiskonnaliikmete vastu- 45 tuse kasv, kompetentsus, harjumus ise probleemidega toime tulla (nendele lahendusi otsides ja leides). Selline pluralism kaitseb kodanikku riigi võimaliku ülemvõimu eest, sest kodanikku ja riiki
Teatud sündmuste puhul on võimalik kasutada ka julgeolekumaterjale ning osalejate endi nägemust- väga oluline. Jupiti ilmus 80ndate alguseni, põhiosas 70ndatel. Oli ka väljaanne, mis oli eeskujuks, jõudis otsapidi ka Eestisse, siin hakati selle eeskujul samasuguseid väljaandeid koostama. Eestit puudutavad materjalid on ka eraldi välja antud. Lisaks tulevad laiemalt kasutusele mõisted: tamizdat ja samizdat. Samizdat- omaalgatuslikud väljaanded, mis olid käsikirjalised, väikse tiraažiga, neid kirjutati ka käsitsi ümber jne. Samizdat väljaanded võisid olla teatud sündmuse pol ülevaated või luuleraamatud, kus luulevormis režiimi kritiseeriti, mingi ilukirjanduslik jutustuste kogumik jne. Samizdat väljaanded on väga tähtsaks väljaandeks. Need sumbunud ideoloogilises õhustikus andsid teistsugust informatsiooni. Teistel NL
vaimsuses kirjutatud, sh muistse vabaduse romantiline idealiseerimine. Neile avaldas omakorda mõju saksa kirjandus. Postimees oli mõõdukas tiivas, tahtsid parlamentaalselt konstitutsioonilist monarhiat. Liberaalne teema seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda. Inimeste omaalgatuslikud seltsid levisid juba 17-18 saj, kuid oli valdavalt elitaarse tähendusega, aadlikele. Balti-Saksa seltsid- lugemisklubid, vestlusklubid jne. Aga ka heategevuslikud seltsid. Palju oli ka lauluseltse. Eesti põllumaj seltsid (Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet) pidasid loenguid, messe ja näitusi, tutvustasid uusi väetamisviise ja masinaid. Hakatakse propageerima maaparandust. 1902 loodakse Laenu-Hoiu ühistu, sealt võeti ka kamba peale laenu nt mingi masina ostuks
annaabi.ee 
