Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine
Meeleolud sõja alguses
-Eestlased ei tundnud vähimatki soovi sõdida ''usu, tsaari ja isamaa'' eest.
-Sõja lõpplahendus ei paistnud pakkuvat Eesti jaoks midagi head.
-Saksamaa võit tähendanuks Eesti minekut baltisakslaste piiramatu võimu alla.
-Rõhutud rahvastele võinuks anda teatud sansse vaid sõja venimine ning mõlema poole
väljakurnamine.
-Ent seda võimalust ei loetud sõja algul tõenäoseks.
Rahva omaalgastuslikud ettevõtmised
-Rahvuslikus liikumises toimus sõja-aastail uus elavnemine.
-Tõuke andis mitmete sõjaga seotud organisatsioonide ja asutuste loomine.
-Tallinnas ja Tartus alustasid tegevust sõjatööstuskomiteed, mille ülesandeks oli sõjaliste tellimuste
jaotamine Eesti ettevõtete vahel.
-Põhja-Eesti rahvuslaste koondumiskohaks sai Linnadeliidu Tallinna Komitee.
-See ühendus oli loodud Vene armee abistamiseks ja tagala korrastamiseks, tegelikult käisid seal