muusikaliseks vormiks, mida maailm õppis tundma jazzi nime all. Ka jõudis valgete muusika esimesena plaadile (Nick La Rocca). Ka Bix Beiderbecke (saksa emigrant) mängis Orleansi mõjutustega jazzi. Menestrelid Need peegeldasid neegrite jõulise ja omapärase folkloori mõju euroopalikule muusikale. Ameerika rahvalike rändmuusikaute, nn. minstrelite tegevus sai alguse 18. saj. lõpul ning kujunes 19. saj. keskpaiku välja kindlate traditsioonidega olustikuliseks teatrikunstiks. Menestrelid olid valged artistid, kuid nende kunsti peamiseks jooneks kujunes neegrite imiteerimine ja parodeerimine, mis ulatus tahmaga määritud näost kuni iseloomulike detailideni liikumises, tantsus, kõnes, laulus jne. Nii polnud minstrelite levitatud muusika mitte ehtne afro- ameerika folkloor, vaid viimase mõjutuste kaudu tekkinud imitatsioon; mitte euroopa mõjudele allunud neegrite muusika, vaid ümberpöördult neegrite rahvakunsti mõjudele allunud
uueks Need peegeldasid neegrite jõulise ja omapärase folkloori mõju euroopalikule muusikale. Ameerika jazzikeskuseks. Stiil seguneb ja muutub. Inimeste mänguoskused olid teinud suure arenguhüppe. Järjest rahvalike rändmuusikaute, nn. minstrelite tegevus sai alguse 18. saj. lõpul ning kujunes 19. saj. rohkem tuli solisti-improvisatsioone. Lugudesse ilmus harmoniseeritud lõike. Teemadena kasutati keskpaiku välja kindlate traditsioonidega olustikuliseks teatrikunstiks. Minstrelid olid valged artistid, lööklaule, mis olid kirjutatud valgete heliloojate poolt. Kasutati II astme akorde ja kaldumisi. kuid nende kunsti peamiseks jooneks kujunes neegrite imiteerimine ja parodeerimine, mis ulatus Headarrangement nooditundja laulis pillimeestele viisid ette ja nood õppisid need ära. tahmaga määritud näost kuni iseloomulike detailideni liikumises, tantsus, kõnes, laulus jne. Nii polnud
Üks kõige tuntuim Quevedo proosateos ilmus 1626 (mahult üsna väike), ,,Vida del buscon llamado don Pablos" Kujutas võimalikult värvikalt inimese ja ühiskonna allakäiku. Quevedo teine oluline proosateos on ,,Sueos", proosa satiiri tipp. Koosneb mitmest erinevast osast. See ei ole romaan, vaid satiiride kogumik. 17.sajandil kirjutati kelmiromaane veidi üle 10, massikirjandus ta polnud. Nende hulgas on vaid üksikud teosed, mis väärivad tähelepanu. Vähehaaval hakkas kujunema ka olustikuliseks ajalooliseks seiklusromaaniks. Taheti lugejat köita võimalikult värvika seikluslikkusega. Marcos de Obregon oli enne Quevedo ,,unenägusid". ,,Vicente Espinel"- tuleb sisse natuke ka vaimne ja kultuuriline külg. ei lähe kaasa pahega ja moraalse languse maailmaga. ,,Estebanillo Gonzalez", autor ei ole teada. 17.sajandi keskel ilmus. Lesage- ,,Gil Blas"-1735 kirjutab mahuka teose, matkib hispaania kelmiromaane. Peategelane on hispaanlane, aga laseb rännata Euroopas
annaabi.ee 
