analüüs. - Realiseeritavus ja hilistumine diskreetaja süsteemides Ülekandefunktsiooni realiseeritavuse tingimus: m
diskreetaja süsteemide analüüsi probleeme. Lineaarsete statsionaarsete diskreetaja süsteemide analüüs: Vaadeldakse süsteemi täielikult juhitavat ja ja jälgitavat osa. Kasutades olekumudelit tehakse ülekandemudel, mille abil leitakse süsteemi väljundsignaali kujutis ja sellest saadakse z-teisendusega väljundsignaali väärtus. Z – teisendus: Z- teisenduses luuakse üksühene vastavus diskreetse originaali x(kT) ja kujutise x(z) vahel: x(kT) <-> X(z). Z-teisenduse kasutamisel on olulisimaiks iseärasuseks: teisendus on rakendatav diskreetaja funktsioonidele, mille kõigi ajaargumendi negatiivsete väärtuset puhul omavad nullise väärtuse; teisendus on lineaaren; kujutise argument z on kompleksmuutu ja z = roo + jv=zmejψ igale pidevaja funktsiooni Laplace’i kujutisele vastab ühene diskreetaja funktsiooni z- kujutis ahelana. Piirväärtusteoreemid: Piirväärtusteoreemid fikseerivad vastavuste asemel piirväärtuste võrdsused
Valitsuse määrusest nr. 91, mis kehtestab keskmise töötasu arvestamise korra, mõningate muudatustega ehk kohendades seda haigushüvitise arvutamiseks nagu Sotsiaalministeerium kirjutas oma vastuskirjas Eesti Maksumaksjate Liidule. Erinevalt määruse paragrahvis 4 toodud meetodist ei arvata kalendripäevadest maha riigi- ja rahvuslike pühi, sest haigushüvitise maksmise korral kuuluvad need päevad hüvitamisele. Antud meetodi olulisimaiks ja võib öelda, et ainukeseks puuduseks on, see et meetod pole määruses, millest haigusehüvitise arvutamisel tuleks lähtuda, sätestatud. Käesolevas töös on kajastamist leidnud ka Eesti Maksumaksjate Liidu pöördumine Sotsiaalministeeriumi, kui seaduseandja poole. Oma pöördumisega soovis Eesti Maksumaksjate Liit juhiti tähelepanu, et Sotsiaalministeeriumi poolt välja pakutud arvestusmeetod ei ole seaduslik
annaabi.ee 
