õpetaja õpetab abielus sündinud lapsi. Julie sureb, kana päästis oma lapse uppumisest. Ülistatakse inimese vabadust valida endale partnerit, arvestamata seisust, loomuliku kire vastu ei tohiks seista. ,,Emile ehk kasvatusest" on pedagoogiline romaan täiusliku mõistliku inimese kasvatusest. Põhiosa räägib nooruki kasvatusest, hiljem lühidalt ka naise karvatusest. Oli tol ajal sokeeriv kuna suhtuti leigelt usuõpetusse, palju uudseid põhimõtteid, oluliseni oli õppida tundma loodust, headust. 4. Defoe (Inglise) arvates oli ühiskonnas kõrgeim väärtus töö. Rajas robinsonaadi. ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" põhineb tõsielul, kus mees elas 2 aastat üksikul saarel. Crusoe peab saarel veetma 28 aastat, abiks vaid laevalt päästetud kraam. Ta säilitab kaine mõistuse, kohaneb loodusega, töötab pidevalt. Ülistus tööle ja inimmõistusele. 5
mõistetavat keelt ja tõeliselt öeldule reserveerida illusiooni silt. Seda on hädasti vaja olnud, kuid süda on kutsunud muud. See on vahe luule ja muu tegevuse vahel, kuid luule enesegi 8 sees on sama lahkenmine: olude luule ja olulise luule vahel, kusjuures piiri tõmmata on raske oluline on alati määravam ja läbipaistvam. Praegu kõnelevad aga kõik märgid juba sellest, et olude arvestamine on jõudnud lõpuks täielikult oluliseni välja. Kõik, mille kohta võib öelda ,,reheahjuluule" ,,süsteemitu" osa tehnilise täiuslikkuse sees, tuleb vabastada ,,jääminekusse". Seitsmeteistkümnenda luuletuskogu ,,Hingetuisk. Jääminek" üks kõige ehedamaid tulemusi selles mõttes on keskse tsükli ,, Ka sõgeviku ajal" esimene luuletus ,,Mõõda aega!", mida võib kahtepidi tõlgendada mööduvast ja saabuvast ajast lähtudes, kusjuures mõlemad neist võivad olla tuleviku sisuks.
– suhtumist väljendav, kui väljendatakse oma suhtumist mingi nähtuse kohta. (Kasik 2007: 66) Tarbetekstis on otstarbekas kasutada ka info järjestusviise, mis toetaksid kogu teksti loogilisust ja terviklikkust. Info järjestamisel on mitmeid viise: – ajaline ehk kronoloogiline järjestus (enne-nüüd-tulevikus); – ruumiline (kohast lähtuv) liigendus (meil-mujal, lähedal-kaugel, esiplaanil- tagaplaanil); – loeteluliigendus (olulisest vähem oluliseni, üldisest üksikuni ja vastupidi); 8 – temaatiline liigendus (teemat vaadeldakse osade kaupa või eri aspektidest); – tuntusliigendus (tuttavast tundmatuni, lihtsast keerulisemani); – võrdlev liigendus (kahe nähtuse süsteemne võrdlemine punkt-punktilt); – seostav liigendus (põhjus-tagajärg, nähtus-põhjus); – probleemikeskne liigendus (küsimus-vastus, probleem-lahendus, õige-väär).
annaabi.ee 
