1. Miks on oluline kaitsta põhjavett ? Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi ja olmeveeallikas. Puhas magevesi on hindamatu väärtusega loodusvara. 2. Miks on jõelammid head põllumajanduspiirkonnad ? Kaevandamise jaoks on hea piirkond. 3. Miks Niilusel ei toimu enam üleujutusi, mis muutsid tuhandeid aastaid jõeäärse maa viljakaks ? On rajatud kõrgpaisude ja veehoidlaid. 4. Millist kasu ja kahju inimesele põhjustavad jõed ? Kasu- kasutatakse kaevanduses ja tööstuses ning elektri tootmiseks. Kahju-
Põhjavee kaitse Referaat Koostas: Klass: Sissejuhatus Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse. Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi- ja olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest.
kirjeldada Eesti põhjavee seisundit, sellega seonduvaid probleeme ning põhjavee seiret. Kirjeldame ka seire üldiseid eesmärke, liike, tulemusi ning metoodikat. Referaadis on kirjas ka Eesti põhjaveekihid ning nendest tulenevad seirejaamad. 4 1 Põhjavesi Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimites, setete poorides ning lõhedes sisalduv vaba vesi. Põhjavesi on peamine joogi- ja olmeveeallikas. Põhjavee omadusi, teket, lasuvust, liikumise seaduspärasusi ja varusid uurib geoloogia haru hüdrogeoloogia. Joonis 1. Põhjavesi 1.1 Põhjavee seisund Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul (200-250 mm aastas), kõige väiksem Lääne-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabades (050 mm aastas).