Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"olmeveeallikas" - 3 õppematerjali

Ülesanne 4 - hüdrosfäär 2
1
docx

Ülesanne 4 - hüdrosfäär 2

1. Miks on oluline kaitsta põhjavett ? Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi ja olmeveeallikas. Puhas magevesi on hindamatu väärtusega loodusvara. 2. Miks on jõelammid head põllumajanduspiirkonnad ? Kaevandamise jaoks on hea piirkond. 3. Miks Niilusel ei toimu enam üleujutusi, mis muutsid tuhandeid aastaid jõeäärse maa viljakaks ? On rajatud kõrgpaisude ja veehoidlaid. 4. Millist kasu ja kahju inimesele põhjustavad jõed ? Kasu- kasutatakse kaevanduses ja tööstuses ning elektri tootmiseks. Kahju-

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
Põhjavee kaitse Eestis
8
doc

Põhjavee kaitse Eestis

Põhjavee kaitse Referaat Koostas: Klass: Sissejuhatus Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse. Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi- ja olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest.

Loodus → Loodusõpetus
11 allalaadimist
Põhjavee seire
15
doc

Põhjavee seire

kirjeldada Eesti põhjavee seisundit, sellega seonduvaid probleeme ning põhjavee seiret. Kirjeldame ka seire üldiseid eesmärke, liike, tulemusi ning metoodikat. Referaadis on kirjas ka Eesti põhjaveekihid ning nendest tulenevad seirejaamad. 4 1 Põhjavesi Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimites, setete poorides ning lõhedes sisalduv vaba vesi. Põhjavesi on peamine joogi- ja olmeveeallikas. Põhjavee omadusi, teket, lasuvust, liikumise seaduspärasusi ja varusid uurib geoloogia haru ­ hüdrogeoloogia. Joonis 1. Põhjavesi 1.1 Põhjavee seisund Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul (200-250 mm aastas), kõige väiksem Lääne-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabades (0­50 mm aastas).

Loodus → Keskkond
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun