Maarahvastik käib tööle ühissõidukiga – linnas 28,1% ning maal 11,6%. Maarahvastik töötab pigem kodus – linnas 2,5% ja maal 5,7%. Maarahvastik töötab samas ka kodust kaugemal – üle 30km kaugusel käijaid on linnas 6,7% ja maal 14,8%. Maarahvastik on vaesem – suhtelise vaesuse määr linnas on 17,5% ja maal 21,3%. Maarahvastik elab teenustest kaugemal – linnas 0,8% ja maal 9,7%. Maarahvastik on vähem varustatud olmemugavustega – jooksva vee olemasolu linnas 98,3% ja maal 85,3%. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006) Linnas toodetakse pigem tööstuskaupasid ja pakutakse tehnoloogilisi teenuseid ja administratiivteenuseid, samas maal toodetakse ressurssidel põhinevaid tooteid, põllumajandustooteid ja pakutakse keskkonnaga seotud teenuseid. Linnas kasutatakse arenenud tehnoloogiaid ja maal arenenud ja ka traditsioonilisi tehnoloogiaid. Linnas
keskm 500-1000 elanikku, kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid. Maarahvastiku osatähtsus Eestis. 32% elanikest. MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011). Maarahvastik on pigem: noorem, haigem, põlisrahva keskne, elab väikeelamutes, elamispinna omanik, elab ruumikamalt, autoomanikud, vähem tippspetsialiste, vähemharitum, hõivatud primaarsektoris, töötab kodus, töötab kodust kaugemal, vaesem, elab teenustest kaugemal, vähem varustatud olmemugavustega. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006). Linn Maa Mida toodetakse? Tööstuskaubad, Ressurssidel põhinevad Milliseid teenuseid tehnoloogilised tooted, põllumajtooted, pakutakse? Millistes teenused, keskkonnaga seotud kogustes? administratiivteenused teenused Kuidas toodetakse? Arenenud tehnoloogiaed Arenenud ja
Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald; Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA). Eestis umbes 1000 tk., keskmiselt 500-1000 el., kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid. MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) 1. Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011): Maarahvastik pigem: vähemharitum; hõivatud primaarsektoris; käib tööl ühissõidukiga; töötab kodus; vaesem; vähem varustatud olmemugavustega. 2. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006): MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid (Halfacree 2006): 1. Kaitstud maakohad – tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid; 2. Konkureerivad maakohad – domineerivad tugevad väikeettevõtluse ja kohaliku põllumajanduse huvid. 3. Paternalistlikud maakohad – domineerib põllumajanduslik suurtootmine. 4
Langus toimus aeglaselt kuni aastani 1940, peale seda hakkas kiiresti kukkuma, saavutades aastal 1981 madalaima taseme (alla 30%). MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011) Maarahvastik on ka pigem vähemharitum. Suurem % kui linnaelanikud: töötab kodus; töötab kodust kaugemal; madalama sissetulekuga; elab teenustest kaugemal; vähem varustatud olmemugavustega. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006) MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Maapiirkondade eristumise põhisuunad Enne II Maailmasõda olid maakohad üksteisega demograafiliselt (ja ilmselt ka majanduslikult) pigem sarnased; see ei sõltunud nii palju kui tänapäeval asendist (suuremate) linnade suhtes; Märgatav eristumine algas Eesti NSV perioodil pärast II Maailmasõda (mitte 1990ndatel Eesti taasiseseisvudes);
annaabi.ee 
