passiivselt saadud antikehad. Tütarlapsed ja noormehed haigestuvad võrdse sagedusega ja haigusel puudub sesoonsus. Nakkusallikas Nakkusallikas on nakkav nakkus on haige mees. Viirus võib kanduda patsiendi tervisele, mis käest läbi ja saastatud objektidelt väljaheidetes (kokkupuutel) ning piiskade, köhimine ja aevastamine. Nakkuse ülekande viis lapseeas ei ole siiani selge. Arvatakse, et väikelapsed saavad nakkuse olmekontakti kaudu vanematelt või õdedelt-vendadelt, kes periooditi võivad eritada viirust sülje kaudu, ilma et neilendil oleks nakkuse tunnuseid. Nakkuse ülekane Seroepidemioloogilised uuring ud on näidanud, et umbes 95% täiskasvanutest on EBVga nakatunud. See omakorda tähendab, et enamikul juhtudest kulgeb haigus sümptomite ilmnemiseta või tagasihoidlike kliiniliste nähtudega. Haigestunutest olulisema osa moodustavad 1524 aasta vanused noorukid ja noored täiskasvanud
Sügeliste tekkepõhjused · Sügelised kanduvad edasi nahk-naha kontakti kaudu. Nooremaealised täiskasvanud saavad haiguse tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Sügelisi tekitab väike nahalest Sarcoptes scabiei var. hominis, mis on vaevalt inimsilmale nähtav (mõnikord näha väikse valge täpina naha pinnal). Soodustavad tegurid · soe keskkond ja kehalõhnad · Ülerahvastatus · hügieeni vähesus · valimatud seksuaalpartnerid · tiheda olmekontakti tingimustes · lestadega saastunud voodipesu kasutamine · tihe perekondlik kontakt Epidemioloogia ehk haiguse levik · nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb · Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest · Sügelemine on tingitud organismi allergilisest reaktsioonist sügelislestadele, nende munadele ja väljaheidetele. · Sügelemine on eriti intensiivne öösel, soojas keskkonnas (ka peale sooja dussi). Naha seisundid
aidsihaigetel võib neid nõrga imuunvastuse tõttu olla sadu. Nakatumine sügelistesse toimub tiheda vahetu kontakti kaudu haige inimese või tema poolt saastatud esemetega. Nakatuda võib igas vanuses. Nooremaealised täiskasvanud saavad haiguse tavaliselt sugulise vahekorra ajal, vanemad inimesed kas lestadega saastatud voodipesu kasutamisel või tiheda perekondliku kontakti kaudu, nt. lastelaste hoidmisel. Nakatud võib ka tiheda olmekontakti tingimustes. nt. pinginaabrid koolis, toakaaslased ühiselamus, eriti üksteise riiete kandmisel. Sügelislet püsib riietes või voodipesus elusana 2-4 päeva, maksimaalselt 2 nädalat. 5 2. SÜMPTOMID JA LEIUD Haiguse inkubatsiooniperiood ehk peiteperiood on kuni 1 kuu. Kui inimene on nakatunud sügelistesse esimest korda, ilmnevad haiguse sümptomid (tugev
usub HIV-nakkuse edasikandumisse sääskede vahendusel. Anne-Liis Kaldoja uuringust "Tallinna keskkooliõpetajate hoiakud HIV/AIDSi suhtes" selgub ka, et 10% õpetajatest usub HIV levikusse sülje kaudu, 8% uriini kaudu, 2% higi kaudu ning 1% pisarate kaudu, vahendab linnavalitsuse häälekandja Pealinn. Uuringust selgub veel, et märkimisväärne osa õpetajatest ei ole nõus kokku puutuma HIV- positiivse inimesega tavalise olmekontakti kaudu. "Minu jaoks oli üsna üllatav avastus, et lausa 60% õpetajaist tunneb HIV-ile mõeldes esimese emotsioonina hirmu," ütles Kaldoja. Uuring paljastas ka, et kuigi õpetajaid suhtuvad viirusekandjatesse enda sõnul hästi, on nende teadmised viirusest ja enda reaalne käitumine kohati vastuolus. Näiteks 100% õpetajatest teadis, et HIV-viirus ei levi toidunõude kaudu, kuid sellest hoolimata ei soovi enamik neist süüa nõudest, mida on kasutanud HIV-viiruse kandja.
annaabi.ee 
