Selgitas kääri- mise olemuse.Tõestas et iseteket ei esine:kõik elav tekib elusast.Avastas vaktsineerimise. Fleming-penitsilliini avastaja.Ta tegi kindlaks,et tema kultuuritassides hallitust põhjustav seen on rohehallik.Ta ekstraheeris selelst aine,mille lahus pidurdas või peatas paljude bakterite kasvu.Vaktsiin-süstimine organismi nõrgestatud või surmatud haigusetekitajad, mis vallandavad organismi immuunoloogilised kaitsemehhanismid. Reovete puhast-tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasut suuri raudbetoonmahuteid, selisesse anumasse voolavat reovett õhustatakse,et soodustada aeroobsete bakterite paljune- mist.Need lõhustuvad orgaanilisi reoaineid.Meristeem-algkude;taimedel võrsete tippudes. Võetakse väike koe lõik,asetatakse söötmele,eraldatakse mikrovõrsed,nendest kasv.taim. Kasut. istutusmaterjali kiireks tootmiseks;viirusvabade taimekultuuride saamiseks (nt.kartul) On haavakoes.Rakud pole diferentseerunud,on totipotentsed.Meristeempaljundus-vega-
Atmosfääri heitvesi tähendab sademete tegevusega veekogudesse sattuvat reostust.Eriti märgatav on see linnades, kus on palju asfalteeritud pindasid. Seetõttu tuleb linnatänavad hoida pidevalt puhtad, et tugevate vihmasadudega kaasnev veevool tänavatel olevat reostust (näiteks autodelt pärit õlilaigud) veekogudesse ei kannaks. Peale selle peab sademete korral arvestama ka atmosfäärist kaasa haaratud aineid (gaasid, tolm jms).Kommunaal- ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Siia alla kuuluvad näiteks köökide pesuveed, tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Tööstusliku heitvee iseloom ja hulk sõltub suuresti tööstuse iseloomust, toorainest, tehnoloogiast jne
Suurimas veekulutajad maailmas on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus, põllumajandus, kommunaal ja atmosfääri heitveed. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Atmosfääri heitvesi tähendab sademete tegevusega veekogudesse sattuvat reostust. Kommunaal ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Siia alla kuuluvad näiteks köökide pesuveed, tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud.
reostust.Eriti märgatav on see linnades, kus on palju asfalteeritud pindasid. Seetõttu tuleb linnatänavad hoida pidevalt puhtad, et tugevate vihmasadudega kaasnev veevool tänavatel olevat reostust (näiteks autodelt pärit õlilaigud) veekogudesse ei kannaks. Peale selle peab sademete korral arvestama ka atmosfäärist kaasa haaratud aineid (gaasid, tolm jms). ( Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Kommunaal- ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Siia alla kuuluvad näiteks köökide pesuveed, tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Tööstusliku heitvee iseloom ja hulk sõltub suuresti tööstuse iseloomust, toorainest, tehnoloogiast jne
ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Orgaaniliste ainetega saastust võivad põhjustada suured loomapidamisfarmid. Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid, mis hakkavad kiiresti oksüdeeruma ja võtavd elavate organismide eest hapniku. Kommunaal- ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Siia alla kuuluvad näiteks köökide pesuveed, tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. 6 KUIDAS SÄÄSTA KESKKONDA Elukeskkonna saastamises süüdistatakse sageli keemiat ja keemiatööstust. Seda süüdistust võib
ferromoonpüünisesse. Seda võimaldavad putukate hormoonisarnased ained ferromoonid. Putukatele väga olulised suguferomoonid, mille toimel leiavad isased putukad emaseid. Bakteritoksiin putukate vastu – Bacillus thuringensis toksiin. See bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. Reovete puhastamine – Tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasutatakse muude vahendite kõrval peamiselt biopuhasteid ehk aerotanke – suuri raudbetoonmahuteid. TAIMEDE MERISTEEMPALJUNDUS Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Taimi on iidsetest aegadest vegetatiivselt paljundanud nt paljundamine
ferromoonpüünisesse. Seda võimaldavad putukate hormoonisarnased ained ferromoonid. Putukatele väga olulised suguferomoonid, mille toimel leiavad isased putukad emaseid. Bakteritoksiin putukate vastu – Bacillus thuringensis toksiin. See bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. Reovete puhastamine – Tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasutatakse muude vahendite kõrval peamiselt biopuhasteid ehk aerotanke – suuri raudbetoonmahuteid. TAIMEDE MERISTEEMPALJUNDUS Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Taimi on iidsetest aegadest vegetatiivselt paljundanud nt paljundamine
htm) Bakterite kasutamine Baktereid kasutatakse väga mitmel ja erineval moel. Tänapäeval kasutatakse neid enamasti puhaskultuuridena st. vaid ühest bakteriliigist koosnevate kultuuridena, et saada soovitud koostise ja omadusega toodet. Põllumajanduses kasutatakse õhulämmastikku siduvaid mügarbaktereid liblikõieliste taimede bakterväetisena, et soodustada juuremügarate moodustumist taimedel. Bakterid on väga olulised ka tööstuslike ja olmeheitvete puhastamisel. Kuid mõnedes mikrobioloogilistes protsessides, nagu reovee 7 puhastamisel ja komposteerimisel pole vaja baktereid lisada, sest reovesi ja komposteeritav materjal sisaldavad neid juba piisavalt. Toiduainetööstuses kasutatakse naatriumglutaamat, mida lisatakse kastmepulbritele, pakisuppidele, pajaroogadele jne
looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Tööstusliku heitvee iseloom ja hulk sõltub suuresti tööstuse iseloomust, toorainest, tehnoloogiast jne. Vett kasutatakse tööstuses väga erineval otstarbel,näiteks soojuskandjana, lahustina, pesemisvahendina, ka transpordivahendina. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Kommunaal- ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Siia alla kuuluvad näiteks köökide pesuveed, tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. Atmosfääri heitvesi tähendab sademete tegevusega veekogudesse sattuvat reostust.Eriti märgatav on see linnades, kus on palju asfalteeritud pindasid. Seetõttu tuleb linnatänavad
Kahjurputukad meelitatakse feromoonpüünisesse. Feromoonid on putukate hormoonisarnased ained. *Baktertoksiin putukate vastu. Pinnases elava bakteri Bacillus thuringensis on kõige kasutatum mikroobne putukatõrevahend tänapäeval, sest ta on kahjutu teistele liikidele ja laguneb looduses kiiresti. Ta sünteesib spooride moodustamise käigus ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub, lõhustub ja sellega põhjustab ka putuka surma. *Reovete puhastamine. Tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasutatakse muude vahendite kõrval peamiselt biopuhasteid ehk aerotanke - suuri raudbetoonmahuteid. *Kasutatakse veel: linde, putukaid, seeni, Veel biloogilisi rakendusi: antibiootikumite tootmine, vitamiinide tootmine, aminohapete tootmine, ensüümide tootmine. Klassikaliste bioloogiliste rakenduste kõrvale tulid alates 1970. aastatest uutlaadi biotehnoloogia meetodid, kus sekkutakse organismide paljunemise ja arengu protsessidesse
reovete puhastamisel. Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena. Põllumajanduses on suur tähtsus lämmastikku siduvatel bakteritel, eriti neil, kes muudavad õhulämmastiku nitraatideks. Mõned sellistest bakteritest, näiteks Rhizobium elutseb herne ja ristiku juurtes. Õhulämmastikku siduvaid mügarbaktereid kasutatakse liblikõieliste taimede bakterväetisena, et soodustada juuremügarate moodustumist taimedel. Bakterid on väga olulised ka tööstuslike ja olmeheitvete puhastamisel. Reovett õhustatakse, et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline aktiivmuda, mille pinnale moodustub biokile, kuhu lisaks bakteritele kuuluvad ka seened ja algloomad. Silo valmistamine. Taimehaiguste ja kahjurite tõrjumine. Bakterväetiste tootmine. Seened, nende olemus ja toitumine. Seente paljunemine. Seeneriigi süstemaatika kujunemine- on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja
annaabi.ee 
