Maalil on kujutatud kivist mereranda mille kaldal on ilus valge paat. Pildile pole jäädvustatud inimesi. Meri, mida pildile joonistatud suures ulatuses, on rahulik, kuid ei puudu väike vee liikumine. Taevas on selge, ning kujutatud päiksepaistelist ilma, sest pildil olevatel kividel ja paadil on vari. Värvitoonid on heledad ja rahulikud. Põhilised värvid on valge, punakaspruun ja sinine, kohati kasutatud ka oliivrohelist ning varjude loomisel halli. Maal meeldib mulle oma heledate värvide ja rahuliku oleku poolest, kuid samas võiks see maal natuke elavam olla. Pilt meeldiks mulle rohkem kui sellel oleks rohkem rohelust. Teiseks autoriks valisin Jaanika Kabrali õlimaali ,,Harmoonia". Värv on peale kantud enamjaolt ühtlase kihina, rohkem värvi on kasutatud mägede maalimiseks. Kõige ühtlasemalt on värvi maali pinnale kantud veekogude ning taeva loomisel. Samuti nagu eelmine, jäi ka see
ka arhitektina. Oma esimese maja ehitas ta aastal 1888. Voysey jagas oma õpetaja Mackmurdo Jaapani-armastust ja lisas oma ehitistele jaapani arhitektuurist laenatud elemente vaheseinad, võrestikud. Spetsialiseerus maa- ja eeslinnamajadele. Arendas välja oma lineaarse stiili, kus polnud kohta ornamendile. Stiilitunnused · Värviskeem-kasutati looduslikku toone: koorevalget, terrakottapunast, sinepikollast, oliivrohelist, tumesinist ja tumepunast. · Seinad 1/3 kõrgused puupaneelid olid värvitud sumeda rohelise või rohekassinisega. Värvikombinatsioonid, mida kasutati, olid meeldivad. · Tapeedid- olid kujunduse põhiosaks. Originaalmustrite juures kasutati taimseid värve ja kasutati käsitrükki. Sajad Morrise originaalmustrid trükiti hiljem Sandersoni trükikojas, kus kasutati Morrise originaaltrükipakke.
Segades oma vahel akromaatilisi värve kromaatiliste värvidega saame lõpmatu palju värve. Kui lisame värvile valget, muutu värv heledamaks ja külmemaks. Kui lisame värvile musta muutub värv tuhmimaks. Valge ja musta lisamisel seguvärvid kaugenevad spektrivärvidest. Põhivärvusest- punasest, kollasest ja sinisest- saab valmistada kolme sekundaarvärvust- oranz, violett ja roheline. Sekundaarvärvusi segades on võimalik saada kolme tertsiaalvärvust: tumepruun, helepruun ja oliivrohelist. Musta saamiseks tuleb segada omavahel kolme põhi värvi ja lisada natuke vett. 1858a lahendas vastuse füsikute ja kunstnike tõekspidamistes värvide segustamise kohta HERMANN HELMHOLTZ, kes jagas värvide segustamise menetluse kaheks: ADIKTIIVMEETOD (liitmismeetod) ja SUBTRAKTIIVMEETOD ( lahutamismeetod). Subtraktiivmeetodi põhivärvid on sinine, punane ja kollane ( CMY) C- tsüaansinine M- magneta ja Y- kollane.
annaabi.ee 
