Silmlased
alusplaadikestele kinnituvat ülahuulehammast. [3, 5, 7]
Kudemise ajaks seljauimed kõrgenevad, emastel moodustub pärakuuim, isastel pikk
(umbes 4 mm) ja peenike genitaalnäsa (paaritusorgan). Narmad suuketta serval on isastel
suuremad ja eredavärvilised, emastel peaaegu puuduvad, väikesed. Värvus võib isegi
naaberjõgedes varieeruda. Selg veidi rohekas, pronkspruun, küljed oliivrohekad- pronksjad
kuni hallid, kõht hallikaskollakavalge; seljauimed läbipaistvad, oliivrohekalt kollakad.
Tagumise seljauime alusel tume kurd, eesmisel uimel on see kitsam. Sabauim kahkjalt
pigmenteerunud. Läbi naha kumavad tihedate püstjoontena lihassegmentide piirid.
Keskmiseks ojasilmu pikkuseks on 20 cm ja elueaks peetakse 7 a. Kromosoomide arv 2n =
146. Sugu- ja kudemisküpsete, koelmule kogunenud ojasilmude pikkus varieerub 10-16 cm
piirides. Emased ojasilmud on keskmiselt isastest pikemad. Vastsete pikkus on enamjaolt
pikem kui jõesilmul
annaabi.ee 
