roosakaspunaseks. Päris vanalt on üleni määrdunud-pruunikaspunased, tüsedad ja lihakad. Kübar on kühmuga, noorel seenel koonusjas kuni kellukjas, hiljem lamenev (lame-kellukjas või peaaegu lame). Algul valkjas kuni kahvatukollakas, vanemalt muutuvad roosakaskollaseks ja laiguti punakaks. Kuiv, radiaalkiuline ning enamasti lõhestunud servaga. Kübara läbimõõt on kuni 10 cm. Eoslehekesed on noorelt valkjad, vanemalt pruunikad kuni oliivpruunid ning jalale kinnitunud. Vajutamisel muutuvad punakaks. Jalg ja kübar on ühte värvi. Jalg on ühtlase jämedusega või alusel veidi jämedam, kiuline. Kõrgus kuni 8 cm, läbimõõt kuni 2,5 cm. Seeneliha on valge, muutub punakaks. Maheda maitsega ning ebameeldiva lõhnaga. Eospulber mida seen eritab on ooklerpruun. Kasvukoht on enamasti parkides, näiteks paljal toitainerikkal mustal mullal või rohus, koos pärnadega. Väga sageli kasvavad nad massiliselt suures koguses
Nende alusel on 2 uinuvat punga. Võrse tipuosas on pungad suuremad. Ladvapungad teravmunajad, suuruselt ei ületa külgpungi. Külgpungad on terav- või tömpmunajad, enamasti võrsest pisut eemale hoiduvad. OKSAD 5 Vanemate okste ja harude koor hele-hallikas-pruun, kare, pikirõmeline, ribadena kestendav. Noored võrsed peened, rohekad või oliivpruunid, nõrgalt näärmekarvased, ruljad või ümardunult kandilised. Keskmine aasta juurdekasv on 30-50 cm. ÕIED Õied on kahesugulised, lõhnavad, tipmistes või külgmistes pöörisjates õisikutes. Üks või mitu pööriste paari moodustavad pööriste kimbu. Õietupp kellukjas, korrapäratult 4- tipmeline, kuni 2 mm pikk, kokkukasvanud. Õiekroon kokkukasvanud, lehterjas, alumises osas toruja putkega ja 4 tipmega , punakasvioletne või valge
linnahaljastuses. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/317 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/laikiv_hobepuu.html http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=12392 4.3 Õunapuu (Malus) Konkreetne liik: Ida-mariõunapuu (Malus baccata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 8m, Taime välislaadi kirjeldus: laiuva, oksliku, küllaltki ümara võraga, tüvekoor pruunikas, vanemas eas lõhestunud. Noored võrsed oliivpruunid või punakad, peenikesed. Lehed: vahelduvad lihtlehed. Elliptilised või munajad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, kuni 8 cm pikad, läikivad. Leheroots kuni 5 cm pikkune Õied või õisikud: õitseb mais. Õied valged, 4-8 kaupa sarikõisikutes, tavaliselt õitsemine väga rikkalik Liigi eritunnused: Viljad peaaegu kerajad, küllaltki pika viljavarrega, umbes 1 cm läbimõõduga, kollakaspunased, hapumõrkja maitsega, valmivad septembris.Külmakindel. Kasvukoha nõuded: valgusenõudlik
15...25 °C. Puu kasvab tavaliselt kuni 50, harva kuni 70 m. Tüve läbimõõt on kuni 1,5 (2,0) m. Eesti sisemaa talved on soojalembelisele kaukaasia nulule mittesobivad, karmimatel talvedel külmub ta kuni lumepiirini, kasvab peamiselt dendroloogilistes kollektsioonides. · Pung vaiguta, suured, soomused näha · okkad pikad, laiad, pealt tumerohelised ja läikivad, paiknevad võrsel tihedalt kammitult või võrse tipu poole suunatult · võrsed oliivpruunid, karvased · käbid suured (...20 cm) · kasutatakse peamiselt tselluloosi valmistamiseks, Lääne-Euroopa parkides populaarne ilupuu. Samuti kasvatatakse teda laialdaselt jõulupuude istandikes ja metsakultuurides puidu saamiseks. 5. Harilik kuusk (Picea abies) Hariliku kuuse hiiglaslik areaal ulatub Põhja- ja Kesk-Euroopast kuni Kaug-Idani. Harilik kuusk on männi ja kase kõrval üks meie tähtsamaid puuliike kattes ligi 18% Eesti metsamaast.
annaabi.ee 
