Peptiidid Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega. Peptiidside petiidi moleukuli amiidrühm. Polüpeptiidid kui aminohappeid on üle 10. nende hulka kuuluvad ka valgumolekulide polüamiidahelad. Peptiidahel peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnev ahel. Tavaliselt lineaarne, võib olla tsükliline. Oligopeptiidid - 2 kuni 10 aminohappejäägist koosnevad peptiidid. Nende hulgas on antibiootikume, hormoone ning ohtlikke mürkaineid. Valgud ehk proteiinid Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Molaarmass asetseb piirides 10 astmes 4 6 korda 10 astmes 7. Valgud erinevad üksteisest ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Ruumiline struktuur on ebapüsiv. Temp
-Valkude järjestuses saab eristada N- ja C- terminust- vastavalt amonohapete paiknemisele järjestuses -Kõik kodeeritud aminohapped on L-optilises isovormis -Aminohappeid iseloomustab spetsiifiline pH väärtus, mille juures ta ei ole laetud pI, isoelektriline punkt Hüdrofiilsed aminohapped Figure 3-2 Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped Peptiidside- tagab valkude primaarstruktuuri Moodustub kondensatsioonireaktsiooni käigus -oligopeptiidid -polüpeptiidid Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile Resonantsefekt tagab ka peptiidsideme pikkuse 1,33A (vs.1,45A) Tänu resonantsile on peptiidside jäik ja samatasapinnaline- trans peptiidside Pro- tsükliline kõrvalahel välistab pöörde-cis peptiidsidemed- - pööre Peptiidside on keemiliselt vähereaktiivne- stabiilsus suur Polüpeptiid aminohapete järjestus Peptiid aminohapete järjestus, millel puudub selgelt
(praadimisel, röstimisel, küpsetamisel, keetmisel > aroom) Sensoorsed omadused Maitse kvaliteet on sõltuv molekulaarsest konfiguratsioonist. 1) Magusad aminohapped peamiselt Dseeriast 2) Kibedad aminohapped peamiselt Lseeriast 3) Magusad ja kibedad aminohapped võivad olla ka tsüklilisese külgahelaga aminohapetest tingitud Peptiidid Moodustuvad aminohapete seostumisel amiidsidemega Mitmest aminohappest koosnevad ahelad. Di, tri, tetrapeptiidid jne 1) Oligopeptiidid 10 või vähem aminohappejääki 2) Polüpeptiidid 10 või enam aminohappejääki, suurem molekulaarmass Sensoorsed omadused Neutraalne või kibe maitse, mis ei sõltu konfiguratsioonist. Asparthappe dipeptiidestril (aspataam) on aga hoopiski magus maitse. Mõnel üksikul peptiidil on ka soolane maitse. Toidukeemikutele on huvipakkuvamad peptiidid: 1) Glutatioon 2) Karnosiin 3) Anseriin 4) Baleniin 5) Nisiin Valgud Moodustuvad aminohapetest amiidsidemega Struktuur
21) Aminohapete reaktsioonid: Peptiidside – ühe aminohaooe karboksüülrühm ühineb teise amonihappe aminorühmaga, eraldub veemolekul ja tekib peptiidside. Dekarboksüülimine – CO2 elimineerimine, mille käigus tekivad amiinid Jne 22) Aminohapete biofuntksioonid: Ehitusüksus (ensüümid, valgud, hormoonid), energeetiline funktisoon, eelühnedid biomolkeulide sünteesil 23) Peptiidid: Koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappe jääkidest (oligopeptiidid 2-20 aminohappejääki, polüpeptiidid 25-50 aminohappejääki, valk üle 50 aminohappejäägi. Funktsioonid: signaalmolekulid, antioksüdandid. 24) Valgud: Biomakromolekulid, mis koosnevad ühest või mitmest polüpetpriidiahelast (üle 50 aminohappejäägi). Igal valgul on individulaane aminohappejääkide järjestus ja koosseis, millest sõltuvad nende keemilised/füüsikalised omadused, valkude struktuuritasemed, biofuntksioonid.
Pro – ga peptiidsidemes cis- asendis -C=O ja –NH on peptiidrühmas polaarsed ja võivad anda 2 H-sidet (stabiliseeriv side ahelas) Tavatingimustes stabiilne, mitteensümaatiliselt hüdrolüüsub vaid tugevate hapete või alustega kuumutamisel Molekulid võtavad mitmeid sobivaid konformatsioone (vajalikud füsioloogiliste funktsioonide täitmiseks) Peptiidid –koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappe jääkidest, endorfiin on peptiid, peptiidsed ravimid nagu nt penitsilliin. Oligopeptiidid (2-20 aminohappejääki) Polüpeptiidid (25-50 aminohappejääki) Üle 50 aminohappejäägi sisaldavat polüpeptiidi nimetatakse valguks- Vastavalt aminohappejääkide sisaldusele: Dipeptiid, Tripeptiid, Tetrapeptiid Jne Igas peptiidis on ahela ühes otsas vaba aminorühm (peptiidis N-terminus) ja teises otsas karboksüülrühm (peptiidis C-terminus), nimetuse andmist ja AH-jääkide nummerdamist alustatakse N- terminaalsest aminorühmast. PEPTIID JA PEPTIIDI KOVALENTNE „TÜVI“
tekib kovalentne peptiidside. Peptiidsideme süntees vajab energiat. Pep-side seob aminohappejääke peptiidides ja valkudes. PEPTIIDID On oligomeersed biomolekulid, nad koosnevad peptiidsidemega seostunud aminohappejääkidest. 1. Klassifikatsioon 1.1 Ahela pikkuse järgi oligopeptiidid 2-20 aminohappe jääki polüpeptiidid 21-50 jääke kui on rohkem, sis on valk 1.2 Sünteesi koha järgi ribosomaalsed; mitteribosomaalsed; fragmenteeritud (pikk polüpeptiidne ahel inaktiivne. Proteaasiga tehakse lühemaks, mis siis omavad aktiivsust või ei oma.) 1.3 Ülesande järgi signaalmolekulid; antioksüdantid; antibiootikumid; toksiinid. Peptiidides esinevad minoorsed haped või aproteinogeensed. 2. Biofunktsioonid
Kodeeritud aminohapped jagunevad omakorda asenamatuteks ja asendatavateks. Inimene hangib asendamatud aminohapped läbi toidu, et hoida kokku energiavarusid. Neid on kaheksa ja nad on kättesaadavad läbi loomse toidu. Asendatavad aminohapped suudab inimene ise sünteesida. (Ibid.; 28.04.16) Peptiidid on bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need α-aminohapped. Oligopeptiidid on kahest kuni kümne aminohappest koosnevad peptiidid. Nende hulka kuuluvad antibiootikumid, hormoonid, aga ka ohtlikud mürkained. Polüpeptiidid on üle kümne aminohappe koosnevad peptiidid. (Tuulmets 2006: 101) Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, ent kõik ei pruugi olla tingimata valgud. Valke nimetatakse ka proteiiniks ja nad koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidiahelast. Valgumolekulid võivad isegi koosneda sadadest kuni tuhandetest aminohappejääkidest
18. Süsivesikute imendumine peensooles. Imenduvad ainult monosahhariidid! Disahhariidid tuleb sooleepiteeli pinnal enne lagundada Maltoos Glu + Glu (ensüüm: maltaas) Laktoos Glu + galaktoos (laktaas) Sahharoos Glu + Fru (sahharaas, ruminantidel puudub) 2 Na+ iooni transporditakse koos 1 molekuli glükoosiga enterotsüüti, sealt edasi verekapillaari liigub Glu difusiooni teel 19. Valkude imendumine peensooles. Oligopeptiidid lagundatakse sooleepiteeli pinnal aminohapeteks ja di- või tripeptiidideks Imendumisel koostransport Na+- ga Di- ja tripeptiidid lõhustatakse enterotsüüdis aminohapeteks Valgu imendumine võimalik vastsündinutel 24-36 t passiivse immuunsuse omandamine emapiima immuunoglobuliinide abil 20. Lipiidide imendumine peensooles. Sapi ja pankrease lipaasi toimel rasvhapete ja monoglütseriidide teke Mitsellide moodustumine ja nende komponentide imendumine epiteelirakku
toodab süsihapet, mille üheks lõhustumisproduktiks on prootonid -> annavad sekretoorsetes kanalikes kloor-ioonidega soolhappe. Soolhappe biofunktsioonid on: toiduvalkude denaturatsioon, osalemine aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist, sekretiini vallandumise initsieerimine. Pepsiinid – tekib pepsinogeenidest HCl toimel, nad on happekindlad proteaasid, madala spetsiifilisusega. Seedimise põhikoht on peensooles., kus polü- ja oligopeptiidid lõhustatakse imenduvateks AH-ks. Pankreasenõre ensüümid: põhiosa on endopeptidaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas), teine osa eksopeptidaasid (karboksüpeptidaas A ja B ). Kõigepealt vabanevad pankreasest inaktiivsed proensüümid (trüpsinogeen, proelastaas, kümotrüpsinogeen, prokarboksüpeptidaas) sekretiini ja koletsüstokiniini toimel. Duodenumis need aktiveeritakse. Trüpsiin toimib järgnevalt keskse faktorina, aktiveerides teisi proensüüme.
Kordamisküsimused juustutehnoloogias I osa 1. Juustu tähtsaim koostisosa. Juust on kontsentreeritud ja pika säilivusajaga piimatoode, mille põhikomponentideks on valk ja rasv.Valminud juustudes on suur osa valkudest ensümaatiliselt hüdrolüüsitud lühemaahelalisteks ühenditeks, nagu polüpeptiidid, oligopeptiidid ja aminohapped. Juustu võib nimetada valgukonsentraadiks. J.sisaldab kõiki asendamatuid AH ja on hea omastatavusega (95-97%) 2. Iseloomustada juustu põhikomponente Juustuvalgud 17 27% Piimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P Vitamiine A, B, D Lenduvad rasvhapped Bioaktiivsed ühendid 3. Iseloomusta juustude klassifikatsiooni Traditsiooniliselt on juuste kvalifitseeritud 3 kategooria alusel:
sünteesida. Asendamatuteks - inimorganism peab saama toiduga, aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Nt lüsiin, leutsiin. Peptiidside - tekib aminohapete vahel, moodustuvad peptiidid ja valgud ning seedimisel/ainevahetuses jälle lagundatakse/hüdrolüüsitakse. Peptiidid koosnevad aminohapetest. Liigitatakse: oligopeptiidid, polüpeptiidid, valgud. Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Valgud jagunevad lihtvalkudeks (proteiinid), liitvalkudeks (sisaldab nukeliinhappeid, süsivesikuid, lipiide), täisväärtuslikeks valkudeks (sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja omavahelises suhtes) ja väheväärtuslikeks valkudeks (asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu). Valkude struktuuritasemed osata selgitada.
1)lõhustada valgud imendumisvõimelisteks aminohapeteks, 2)kaotada valkude antigeene struktuur, 3)kindlustada vabade aminohapete fondi täienemine ja lämmastiku tasakaalustatud bilanss. Valkude seedimist suuõõnes ei toimu. Alles maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiinide tõttu. Seal on seedimine vaid osaline, sest pepsiidid hüdrolüüsivad ainult kuni 10..18% valkudest. Peensool on valkude seedimine põhikoht, kus valgud polü- ja oligopeptiidid lõplikult lõhustatakse imendumisvõimelisteks aminohapeteks, seda katalüüsivad pankreasenõre ja soolenõre ensüümide summarne toime. Umbes pool valkudest pärit aminohapetest resorbeeritakse duodeenusmis. Ligi 85...95% toiduvalkudest ja endogeensetest allikatest pärinevatest aminohapetest on illeumi jõudmisel resorbeerunud. Valkude tähtsus: · Täidavad tervet rida unikaalseid biofunktsioone · Vere kolloid-osmootse rõhu säilitamine
Nii ioonseid kui ka vesiniksi- demeid moodustab rohkem B. 6. Lihtvalgud koosnevad süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli aatomitest. 7. Tärklis hüdrolüüsub vaid hapete toimel, tema astmelisel hüdrolüüsil moodustub vahepeal iga- suguseid hargnenud polüsahhariide ja oligosahhariide. Valgud hüdrolüüsuvad nii hapete kui ka leeliste toimel, astmelisel hüdrolüüsil moodustuvad vahepeal mitmesugused oligopeptiidid (vrdl lk 101). 14 8. Temperatuuri kõrgenemine lõhub hüdrofoobseid vastasmõjusid ja vesiniksidemeid; keskkonna happelisemaks ja aluselisemaks muutumine lõhub ioonseid sidemeid ja ka vesiniksidemeid; re- dutseerivate ainete lisamine lõhub kovalentset S--S-sidet. 9. Villavalk on pigem nõrgalt aluseline ning sisaldab vähe asendamatuid aminohappeid.
ja glükosiidid Mono riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. Oligo (koosnevad kahest- kolmest monosahhariidist) sahharoos (taimemahlades), maltoos, laktoos. Polü tärklis, tselluloos, kitiin, inuliin. Pektiinid suhkruhappe polümeerid. Glükosiidid rasvhape, alkoloid, fenoolsed ühendid. Energeetiline ülesanne on kiireimini kasutatav energiaallikas. Strukuurne on rakukestas. Varuaine Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Oligopeptiidid ja valgud e proteiinid e polüpeptiidid.. Taim suudab kõiki 20 aminohapet ise sünteesida. Valgud aminohapete polümeerid. elutähtsad funktsioonid: eluprotsesside katalüüsimine, keemilise energia muundamine teisteks energialiikideks, ehituslik funktsioon (moodustab rakusiseseid struktuure). Koosnevad aminohappejääkidest Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. On hüdrofoobsed. On kas vedelad rasvad, tahked rasvad või on vahana
sekretiini, mis omakorda stimuleerib pankreasest eralduma NaHCO3, mis neutraliseerib madala pH. Teine hormoon, koletsüstokiniin (CCK), vabastab pankreasest seedeensüümid Seedeensüümid eritab pankreas inaktiivsete proensüümidena (sümogeenid). Pepsionogeen pepsiin (mao happelises keskkonnas aktiveerub). Peensoolerakkudest enteropeptidaas aktiveerib trüpsinogeeni trüpsiiniks. Trüpsiin aktiveerib teised proensüümid. Tekkivad oligopeptiidid lagundab di- ja tri-peptiidideks, mis viiakse rakkudesse. Aminohapped vereringe kaudu jõuavad teistesse kudedesse. Süsivesikute lagundamine: Polüsahhariidid tärklis, glükogeen; lihtsamad nagu disahhariid, sahharoos jm. Tärklis hüdrolüüsitakse pankreasest pärit alfa-amülaasi poolt di- ja tri-sahhariidideks lagundades alfa-1,4-sidemeid. Jäänukdekstriine, kus on alfa-1,6-sidemed, lagundab alfa-dekstrinaas; maltoosi aga maltaas. Tekib glükoos. Sahharoosi lagundab invertaas
lüsiin). · Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida. 2. Peptiidid · Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. Peptiidi molekuli amiidrühma nimetatakse biokeemias peptiidsidemeks. · Polüpeptiidid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne. · Oligopeptiidid kahest kuni kümnest aminohappest koosnevad peptiidid. 3. Valgud · Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, kuid kõik polüpeptiidid ei ole tingimata valgud. Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid, kuid kõik polüamiidid ei ole kindlasti polüpeptiidid. POLÜAMIIDID POLÜPEPTIIDID VALGUD
lüsiin). · Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida. 2. Peptiidid · Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. Peptiidi molekuli amiidrühma nimetatakse biokeemias peptiidsidemeks. · Polüpeptiidid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne. · Oligopeptiidid kahest kuni kümnest aminohappest koosnevad peptiidid. 3. Valgud · Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, kuid kõik polüpeptiidid ei ole tingimata valgud. Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid, kuid kõik polüamiidid ei ole kindlasti polüpeptiidid. POLÜAMIIDID POLÜPEPTIIDID VALGUD
lüsiin). · Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida. 2. Peptiidid · Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. Peptiidi molekuli amiidrühma nimetatakse biokeemias peptiidsidemeks. · Polüpeptiidid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne. · Oligopeptiidid kahest kuni kümnest aminohappest koosnevad peptiidid. 3. Valgud · Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, kuid kõik polüpeptiidid ei ole tingimata valgud. Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid, kuid kõik polüamiidid ei ole kindlasti polüpeptiidid. POLÜAMIIDID POLÜPEPTIIDID VALGUD
Amiidide süntees Glutamiinhappe amiid ja asparagiinhappe amiid sünteesitakse vastavalt Glu ja Asp baasil ATP ja ammoniaagi osalusel. Amiidide süntees inimkehas omab tähtsust tekkiva toksilise ammoniaagi sidumises, kahjutuks tegemises ja transpordis. Peptiidid - nende ehitus ja liigitus. Ehitus:Koosnevad peptiidsidemega seostunud aminohappejääkidest. Peptiidide molekulides on eriti oluline aminohapete ühinemise järjekord. Liigitus: -Oligopeptiidid(2-20 aminohappejääki) -Polüpeptidid (25-50 aminohappejääki) -üle 50 aminohappejäägi sisaldavatpolüpeptiidi nm juba valguk. -Vastavalt aminohappejääkide sisaldusele: -Dipeptiid -Tripeptiid -tetrapeptiid jne Aminohapete ja peptiidide biofunktsioonid ja tähtsus organismis. Aminohapped-Ehitusüksus-ensüümid,valgud, hormoonid. -Energeetiline funktsioon
edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse: Panethi rakud sekreteerivad soolevalendikku antimikroobseid peptiide, põletiku signaalmolekule.
edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse: Panethi rakud sekreteerivad soolevalendikku antimikroobseid peptiide, põletiku signaalmolekule.
aktiveeritakse enteropeptidaasi toimel trüpsiiniks, mis omakorda aktiveerib teisi ensüüme. Endopeptidaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas) lõhustavad valkudest oligopeptiide molekuli tsentraalses osas, eksopeptidaasid (karboksüpeptidaas A ja B, aminopeptidaasid) eraldavad aminohappeid ahela lõpust. Peptidaasid asuvad ka harjasäärise membraanis ja raku sisemuses, kus 90% di- ja tripeptiide lõhustataksegi, kui nad on rakku viidud spetsiaalse transporteriga. 4...8- aminohappelised oligopeptiidid lõhustatakse harjasäärisel hüdrolaaside poolt. Duodenumis resorbeeritakse 50...60% toiduvalgust, kuni iileumini on 80...90% toiduvalgust resorbeeritud. Intaktsed valgumolekulid resorbeeritakse vähesel määral pinotsütoosi teel, kuid see ei oma nutritiivset tähtsust. Peptiidid resorbeeritakse di- ja tripeptiididena kandja abil aktiivselt või passiivselt. Aminohapete transporterid on Na+ sõltuvad ja Na+sõltumatud ning jagunevad omakorda: a) neutraalsetele aminohapetele,
·Niudesoole ileum(3/5; 2-3m) Peensoole kogupikkus toonilises seisundis on ca 4 m, lõõgastunult 6-8 m; d4 cm. Peensoole limaskestas on: ·soolenäärmete soolekrüptid ·soolehatud ·Soolenäärmetes on sooleepiteeli koostises üherakulised hormoone tootvad rakud, endokrinotsüüdid, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: ·Sekretiin ·Koletsüstokiniin ·VIP ·GIP ·Jne (tuntud üle 20-e l) ·Soolehattude sooleepiteeli rakud sünteesivad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks. ·Aminohapped imenduvad peensooles sooleepiteeli kaudu Kaksteistsõrmiksoole limaskestas on lisaks soolekrüptidele kaksteistsõrmiksoole näärmed, millede rohke aluseline nõre aitab neutraliseerida maost tulevat happelist küümust. Niudesooles on rohkesti lümfoidsetkude (Peyerinaastudena), mis osaleb organismi immunoloogilises kaitses. Peensoole funktsioonid: Peensool täidab mitmeid tähtsaid funktsioone:
alla 5 tunni, siis nälgivates rakkudes tõuseb selliste valkude osakaal juba 50%-ni. Kasvavates E. coli rakkudes degradeeritakse 60% valkudest ATP-sõltuvate proteaaside Lon ja Clp poolt. Lon proteaas Lon proteaas on ATP-sõltuv seriini endoproteaas, mis degradeerib nii ebanormaalseid valke kui ka spetsiifilisi regulaatorvalke. Lon on tetrameerne valk, mis koosneb 87 kDa suurustest subühikutest. Substraadi lagundamise tulemusena tekivad 5 20 aminohappe pikkused oligopeptiidid. lon mutantides tõuseb looduslikult ebastabiilsete valkude eluiga, samuti temperatuuri-tundlike valkude ning organismile võõraste valkude (näiteks teisest organismist kloneeritud geenide produktid) eluiga. In vitro katsetes on näidatud, et Lon eelistab degradeerida kas osaliselt või täielikult denatureerunud valke. Samas on Lon-i substraadiks ka spetsiifilised valgud, näiteks SulA, mida vajatakse rakus ainult ajutiselt. SulA indutseeritakse SOS vastusena
annaabi.ee 
