koosnes peamiselt neist!) · Käsitöölised madalama sotsiaalse staatusega, sageli neil puudusid kodanikuõigused · Orjad sõjavangid, ostetud, võlaorjuses Erinevad valitsemisvormid · Demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti rahva (deemose) hulgast. (Näiteks Ateena demokraatia Periklese võimu ajal) · Aristokraatia võim oli koondunud aristokraatia kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. (Näiteks Spartas arenes riigivõim oligarhiaks) · Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja Sparta (Lakedaimon) · Lakoonika maakonnas, Lõuna Kreekas hõlmates 2 maakonda · Spartiaadid Sparta elanikkond, vabad poliitiliste õigustega · Perioigid (enamik Lakoonika elanikest) vabad, kuid spartiaadide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud · Heloodid - orjad Ateena · Atika maakonnas, tavatult suur linnriik · Kodanikud vabad meessoost
Kuid vaatamata orjade olulisele rollile spartalaste igapäevaelus, oli nende elu kannatusterohke. Ateenas võis orje müüa, vahetada ja laenata, kuid orjade tapmine ja julm kohtlemine oli keelatud. Spartas oli orjadel elu raskem kui Ateenas. Orjana ei sooviks ma kummaski neist riikidest ega ka mujal elada. Valitsemisvorm, Spartas valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes langetasid otsuseid. Sparta ei olnud demokraatlik, sealset võimukorraldust saab nimetada sõjaliseks oligarhiaks. Ateena oli demokraatliku valitsemiskorraldusega, kuna riigiga seotud otsuseid langetati rahvakoosolekul ühiselt. Rahvakoosolekul võisid osaleda kõik kodanikud ja seetõttu eelistan kodanikuna Ateenat. Haridus, Mõlemas riigis oli meestel võimalik saada tolle aja kohta head haridust, mis oli aga väga erinev suunitlusega. Spartas võeti peredelt poisid ära juba 7 aastaselt ja neid hakati õpetama sõduriteks. Nad õppisid kuidas võidelda, kasutada erinevaid relvi ja
Siit tuleneb ka erinevus idamaadest: kui seal saadi sõltuv tööjõud ühiskonna liikmete hulgast, siis Kreekas väljaspoolt kodanikkonda. Nii jäi ka ühiskonna lihtliikmel aega tegeleda riigiasjade jmt, mis võimaldas antiik demokraatia sünni. Erinevad valitsemisvormid Aristokraatia. Võim oli koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline riigivorm valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Spartas arenes riigivõim oligarhiaks, st et tegelikku võimu omavad nõukogu liikmed tulid ühtedest ja samadest aristokraatlikest suguvõsadest. Demokraatia. Nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. See valitsemisvorm kujunes Joonias, tuntuim oli Ateena demokraatia. Antiikaja demokraatia oli otsene demokraatia. Türannia. Ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi tavaliselt püsima lühikeseks ajaks
Ei olnud algselt halvustav mõiste. Demokraatia Nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. See valitsemisvorm kujunes Joonias, tuntuim oli Ateena demokraatia. Antiikaja demokraatia oli otsene demokraatia Aristokraatia Võim oli koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ehk bulee ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline riigivorm valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Spartas arenes riigivõim oligarhiaks, st et tegelikku võimu omavad nõukogu liikmed tulid ühtedest ja samadest aristokraatlikest suguvõsadest. 6. Linna, riietuse ja toidu, aristokraatliku eluviisi jne. lühikirjeldus Linn: Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Seal paiknesid veel templid, linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Majadel oli siseõu. Maja kõige esinduslikum ruum külalistetoa otstarvet täitev andreion (kreeka k. ,,meeste ruum") paiknes
· Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5% elanikkonnast)
Tegid kõiki töid. Olid kas sõjavangid või barbaritelt ostetud. Klassikaline Kreeka oli ORJANDUSÜHISKOND orje käsitleti omaniku varana, neid võeti väljastpoolt kodanikkonda kõikidel vabadel kodanikel rohkem vaba aega sünnib antiikdemokraatia. ERINEVAD VALISUSVORMID · ARISTOKRAATLIK võim arisokraatide käes, nemad ainsad tähtsad ametnikud. Valitses tumedal ajajärgul, püsis mõnes polises ka hiljem. Spartas arenes see sajandite jooksul OLIGARHIAKS võim ainult aristokraatide peredel · TÜRANNIA ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. Tavaliselt ei püsinud kaua. Aristokraatia ja demokraatia vahepealne vorm. Poolehoiu saamiseks kaitsesid rahva huvi, oldi aristokraatide vastu. Algselt polnud türannia halvustav mõiste. · DEMOKRAATIA deemos (rahvas) + kratos (võim). Kõik ametnikud valiti deemose hulgast rahva terviklik võim. Kujunes välja Joonias, tuntuim
nõrgenenud, et lihtsalt ei suuda enam senist vormi säilitada. Riik võib laguneda kahel viisil: esiteks sel juhul, kui valitseja ei juhi enam riiki seaduste järgi ja kui ta usurpeerib suveräänse võimu. Teiseks laguneb riik juhul, kui valitsuse liikmed usurpeerivad eraldi võimu, mida nad peaksid realiseerima ainult kollegiaalselt. Kui riik laguneb, nimetatakse võimu kuritarvitamist anarhiaks. Eraldi võttes mandub demokraatia ohlokraatiaks, aristokraatia oligarhiaks ning kuningavõim türanniaks. Riik ei püsi mitte seaduste, vaid seadusandliku võimu toel, kus iganes aga seadused vananedes nõrgenevad, viitab see seadusandliku võimu kadumisele ja riigi surmale. Mida tugevam on valitsus, seda sagedamini peab suverään end ilmutama. Hetkel, mil rahvas on seaduslikult suveräänse koguna kokku tulnud, kaotab valitsus igasuguse käsuvõimu. Täidesaatev võim on ajutiselt tühistatud – sest seal, kus seisab esindatu, pole enam esindajat.
“ Seega Aristoteles hindab kõrgelt ühistegevust, kollektivismi – mis on vastuolus äniteks liberaalse maailmavaatega, kus avalikku huvi ja seega ühistegevust eitatakse. Riigivormid: ● Kuningriik, -parim - millest võib kasvada türannia. Türann jälgib oma kasu, kuningas aga alluvate oma. Türannia on ainuvalitsuse kõlbmatu vorm, rikutud loomuga kuningas võib saada türanniks. ● Aristokraatia – läheb üle oligarhiaks valitsejate pahelisuse tõttu, kes jaotavad riigile kuuluvat teeneid arvestamata — hüvedest kas kõik või enamuse endale, ametid alati samadele inimestele, tegutsedes eelkõige rikastumise huvides. valitsevad vähesed rikutud loomuga inimesed korralike asemel. ● Timokraatia – halvim - varanduslik tsensus, millest kasvab välja demokraatia, mis on väärastustest kõige väiksem, kuid loomutäiusest kõige kaugemal. Demokraatia on
4) Aristrokraadid – Auväärse päritoluga suurmaaomanikud Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (päritolult õilsate ehk suursuguste /kr k aristoi – õilis/ suurmaaomanike) kätte, ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Säilis see näiteks ka Spartas, kus aristokraatlike perekondade seas võis veel omakorda eristuda kitsas rühmitus – nii kasvas aristokraatia üle oligarhiaks (oligarhia – vähemuse valitsemine, võmutsemine). Ateenas 5. sajandil eKr kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta – Aristrokraatlik linnriik. Põhirõhk oli sõjaväeline. Sealt tuli palju tuntud sportlasi. Ateena – Demokraatlik linnriik
4) Aristrokraadid Auväärse päritoluga suurmaaomanikud Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (päritolult õilsate ehk suursuguste /kr k aristoi õilis/ suurmaaomanike) kätte, ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Säilis see näiteks ka Spartas, kus aristokraatlike perekondade seas võis veel omakorda eristuda kitsas rühmitus nii kasvas aristokraatia üle oligarhiaks (oligarhia vähemuse valitsemine, võmutsemine). Ateenas 5. sajandil eKr kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta Aristrokraatlik linnriik. Põhirõhk oli sõjaväeline. Sealt tuli palju tuntud sportlasi. Ateena Demokraatlik linnriik
Neist parim on kuningriik7, halvim timokraatia. ... Türann järgib ju oma kasu, kuningas aga alluvate oma. Kuningaks ei saa olla muidu, kui pole eneseküllane8 ja kõikides hüvedes teistest üle sellisel inimesel pole midagi juurde vaja, seega ei jälgi ta iseenda tulu, vaid nende oma, keda valitseb. (NE 1996:182) Türann on kõige halvim. ,,Rikutud loomuga kuningas võib saada türanniks. Aristokraatia läheb üle oligarhiaks valitsejate pahelisuse tõttu, kes jaotavad riigile kuuluvat teeneid arvestamata hüvedest kas kõik või enamuse endale, ametid alati samadele inimestele, tegutsedes eelkõige rikastumise huvides. Seega valitsevad vähesed rikutud loomuga inimesed korralike asemel. Timokraatiast saab aga demokraatia, sest need on lähedased mõisted. Ka timokraatia soosib ju enamust ning tsensuse piires on kõik võrdsed. Demokraatia tähendab kõige väiksemat rikutust, sest selles
annaabi.ee 
