i) lisandit, nt üliõpilasest poeg. Seestütlev vormistab ka paljude verbide rektsioonilist laiendit (sõltuvusmäärust), mis väljendab: j) objekti, millele tegevus on suunatud, nt Ta ei saanud sellest aru. Miks sa ei rääkinud mulle oma murest? Mis sa tast narrid? k) midagi, millega puudub või katkeb ühendus, nt Ta jäi abirahast ilma. Ta loobus oma ideest üsna ruttu; l) või on selge tähenduseta, nt Mari vaimustub kõigest väga kergesti. Kõik olenebolukorrast. Seestütlev võib väljendada ka: m) rühma või tervikut, mille osaks miski on, nt Jüri oli poistest kõige nutikam. Kolm meest sellest seltskonnast olid mulle võõrad. Ta on näost kaame. Seestütleva käände tunnus on st. Alaleütlev kääne Alaleütlev kääne on väliskohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) sihtkohta, nt Mari sõitis välismaale; b) tähtaega, nt Koosolek viidi üle neljapäevale;
i) lisandit, nt üliõpilasest poeg. Seestütlev vormistab ka paljude verbide rektsioonilist laiendit (sõltuvus¬määrust), mis väljendab: j) objekti, millele tegevus on suunatud, nt Ta ei saanud sellest aru. Miks sa ei rääkinud mulle oma murest? Mis sa tast narrid? k) midagi, millega puudub või katkeb ühendus, nt Ta jäi abirahast ilma. Ta loobus oma ideest üsna ruttu; l) või on selge tähenduseta, nt Mari vaimustub kõigest väga kergesti. Kõik olenebolukorrast. Seestütlev võib väljendada ka: m) rühma või tervikut, mille osaks miski on, nt Jüri oli poistest kõige nutikam. Kolm meest sellest seltskonnast olid mulle võõrad. Ta on näost kaame. Seestütleva käände tunnus on st. Alaleütlev kääne on väliskohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) sihtkohta, nt Mari sõitis välismaale; b) tähtaega, nt Koosolek viidi üle neljapäevale;
annaabi.ee 
