Platoni poliitiline õpetus.
Muidugi ei ole ideed
seadused juriidilises tähenduses. Kuid sellistena, nagu Platon neid kirjeldab,
kujutavad nad endist inimtegevusest sõltumatuid ja inimtegevusele eeskujuks
olevaid kõrgeimaid normatiivseid algeid. Sellelt vaatekohalt lähtudes võiks Platonit
käsitleda ka loomuõigusliku traditsiooni eelkäijana õigusfilosoofias. Erinevalt
hilisematest loomuõiguse teooriatest ei juhtinus mõte universaalsetest ja
üleajaloolistest olemusnormidest teda aga mõttele ülemaailmsest riigist või
rahvusvahelisest õigusest. Platoni jaoks on enesestmõistetavalt ainumõeldavaks
ühiskonnavormiks veel polis.
Juba “Politeia”`st paistab aga, et Platon ei olnud siiski päris lõpuni veendunud, kas
selliseid mittekorrumpeeruvad valitsejaid on ikka võimalik kasvatada.
“Hästikorraldatud riigi” projektis on nimelt ette nähtud õige radikaalseid abinõusid
korruptsiooni ohu vastu