Jüri okas on eelkõige minimalist,samas aga tema huvi on suunatud piiridele ja konfliktidele.Oma filmides on ta valinud argipäevaseid situatsioone ja filmide visuaalset külge täiustab rokkmuusika mis oli tolleaegse noortekultuuri lahutamatu osa.Tema film ,,Vesikaevur"(1971) kus kaamera jälgib mere poole kraavi kaevavat meest.Mees ja rannapiir on samas ebamäärane.Mees jätkab kaevamist merevees.Teoses on näha absurdi olemuslikus ilma milleta Jüri Okase looming oleks mõeldamatu. Oma graafilistes töödes kasutas ta töödeldud ja monteeritud foto-ja filmikaadreid,mida ta paljundas sügavtrüki- ja ofsettehnikas.Graafika tema loomingus pole eraldiseisev vaid hoopis üks osa oma ideede ja mõttemaailma väljendamiseks,kuigi just see on tema puhul kõige laialdasem. J.Okas leiab tavalistes asjades huvitavaid vaatenurki ja tema objektid on põhiliselt ehitised. 1979a alustab ta
vaba tegevuse väljadeks. Tema suhtumine loomingusse on selgelt restriktiivne. Teame, et kuigi Heidegger miskipärast nautis Trakli dekadentlikke mõlgutusi, võis näiteks Kandinsky maal, jazzmuusika või sürrealistlik luuletus tekitada temas üksnes jubedust. Tema vastuvõtuvõime oli tõsiselt ja parandamatult piiratud. Teatavas mõttes oli Heidegger lihtsalt filosoofiline talupoeg, koos talupoegliku vimmaga mistahes loomingulise vabaduse vastu. Tema olemuslikus fundamentalismis ei saa me kahelda.13 10 Heidegger, M. Sissejuhatus metafüüsikasse. Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 51, 107. 11 http://luup.postimees.ee:8080/leht/96/12/19/kultuur.htm, 20.05.2010. 12 Heidegger, M. Sissejuhatus metafüüsikasse. Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 69. 13 http://luup.postimees.ee:8080/leht/96/12/19/kultuur.htm, 20.05.2010 7 KOKKUVÕTE
selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. Lotman on võrrelnud semiootiliste süsteemide kokkupõrkeid semiosfääris Vana-Kreeka mütoloogilise Proteusega, kel oli võime teiseneda, jäädes siiski iseendaks. Kultuurisisene dialoog, tõlkelisus, süsteemi avatus oli mitmekesisuse allikaks. Ent seesama kultuuri mitmekesisuse allikas võib muutuda ühel hetkel kaose võimendiks. Kultuurile olemuslikus paisumises, selle teise olemise lõpmatuses kätkeb samas lõplikkuse lõks. Lõks sulgub hetkel, kui kaob side olemise endaga. Tõsiasjast, et "olevikuhetk on veel lahtirullumata mõttelise ruumi sähvatus /mis/ kätkeb endas kõigi tulevaste arenguteede võimalusi" (J.Lotman) järeldub tehtava valiku olulisus. Igal hetkel seistakse silmitsi juhusega, millest võib saada paratamatus. See omakorda rõhutab valikutegemis(t)e, kõigi inimese poolt tehtavate otsustuste eksistentsiaalset ja
Piir on määratud mingil ajamomendil ning määratud euronumbrites, aga me teame, et euro väärtus mingisuguse reaalse naudinguga võrreldes on kõikuva kursiga. See tähendab, et kui kunagi paigutatud piir nihkub koguaeg. Selle üle pole me kunagi diskuteerinud, et vargus peaks olema järjest väiksema summa eest. Kas pole olemas olemuslikku piiri kurjategijate ja mittekurjategijate vahel? Kuskil on vaja piir tõmmata. Ei saa öelda, et piiri koht on olemuslikus kohas. Oleme kokkuleppinud lihtsalt, et peame kuskile piiri panema, sest meil ei ole ressurssi kõigega tegelemiseks. Aga kuhu täpne piir vedada? See on tehniline. 6. Inimesest saab kurjategija, kui tema suhtes on rikkuvad väärtused ülekaalus Kontaktide kaudu võtame omaks hoiakud ja õpime tehnilisi võtteid, selleks on meil igal ajamomendil sees mõne võrra erinev balanss. Mõned kontaktid soodustavad. Oluline on, millised mõjud on ülekaalus. 7
isikuandmete avaldamise või kui see on juba toimunud, siis rakendada juba toimunud ebaseadusliku töötlemise suhted kohaseid õiguskaitsevahendeid. Von Hannoveri kaasuses leidis EIÕK, et privaatsusõiguse riive oli põhjustatud mitte ülekaalukast avalikust huvist, vaid pigem ajakirjandusväljaande kommertshuvist. Selline järeldus on oma olemuselt vastuoluline, sest ajakirjandusväljaande kui äriettevõtte huvi kasumit saada/teenida ei ole kuidagi vastuolus ajakirjanduseetikaga ega olemuslikus vastuolus sõnavabadusega, sellisele seisukohale on EIÕK jõudnud oma lahendites Sunday Times vs. UK ja Autronic vs. Sveits. 39 40 Ajakirjanduse piire sisustades on olulise tähtsusega ka ajakirjanduse poolt käsitletavate isikute ühiskondlik positsioon ning nende tegevus ühiskondliku arvamuse kujundamisel. Avaliku elu tegelased ja tavainimesed
maksimaalselt eristuda ning oma seesmine areng viia igakülgse täiuseni. ,,Teie küsite: mis kahju see teeb, kui ei eristuta? Kui me ei eristu, siis me satume enda olemuse suhtes väljapoole, Loome suhtes väljapoole, ja me langeme mitteerinevusse, mis on Pleroma teine omadus. Me langeme Pleromasse endasse ja lakkame olemast Loome. Me lahustume Eimiskis. See on Loome surm. Niisiis, me sureme sellisel määral, mil me ei eristu." (JUNG 2004:343) Taoline mõtteviis on muidugi olemuslikus mõttes läänelik. Ida mõtteviis ning taoism sealhulgas kujutab endast eluvaadet ,,miinusmärgiga": nimetu, kujuta, tegevuse puudumine, ihadest vabanemine - kõik eitavad ideed. (TANG YI- JIE 1991:64) Seega käib kogu mõttesuund lääneliku harjumuspära vastu: ei taheta ehitada midagi uut, vaid pigem harmoneeruda olemasolevaga. ,,Olemaks suuteline aktsepteerima muutust ning end sellega kooskõlla viima, peab inimene välja tungima vastakate erisuste ning tendentslike hinnangute maailmast.
annaabi.ee 
