teadustraditsioonides vt: Lauri Honko artiklist Folklooriprotsess. Mäetagused nr 6, 1998, lk.56-84. Austraalia rahvaluule mõistest vt: J. S. Ryan, Austraalia folkloor eile ja täna: definitsioonid ja praktika. - Mare Kõiva (toim). Sator. II. Tartu 2001, lk.197-203. üles 3. Rahvaluule korduvus ja muutuvus: rahvaluuleteaduse põhimõisted Rahvaluule on ühelt poolt pidevalt korduv, kuid kordumine ei tähenda kopeerimist. Kordumine rajaneb rahvaluule olemuslikule võimele pidevalt uueneda, kohaneda ja muutuda. Rahvaluuleteaduse põhimõisted ongi seotud teksti püsivuse ja muutuvuse vahekorra selgitamisega. Korduvust iseloomustavad mõisted on: traditsioon (traditsioonilisus); stereotüüp (stereotüüpne; stereotüüpsusaste), tüüp ja korduvust või teksti püsivust seletav enesekontrolli (Andersoni) seadus. Muutuvust iseloomustavad mõisted on: improvisatsioon, variant (variaablus).
Greetje Dircx (Tituse lapsehoidja) läks temaga tõsiselt tülli ning lahkus juunikuus majast. 1650. Aastal õnnestus Rembrandtil Greetje viieks aastaks Gouda parandusasutusse saata (Ricketts 2006: 72). Amsterdamis 1651-1669 Sellel perioodil toimus kunstniku hinges sügav muutus. Ta vabanes kõigest ülemäärasest nii materiaalses kui vaimses sfääris. Tema isiksuse sellised omadused nagu uhkus ja otsusekindlus said puhastatud edevusest ja maisusest ning ta keskendus tõeliselt olemuslikule. Paralleelselt toimus see ka tema loomingus, näis nagu täidaksid tegelaste hinged kogu maali ruumi. Vaimsus sai Rembrandtile kõige olulisemaks aspektiks ja teatud mõttes viimaseks väärtuseks enne lähenevat lõppu (Ricketts 2006: 11). 1654. aastal Rembrandti isiklikud probleemid teravnesid. Tema ja raseda Hendrickje peale kaevati kirikukohtusse ning süüdistati neid abielurikkumises. Karistuseks eemaldati Hendrickje armulaua osadusest
järelvalvet õiguskantsler. Riigikohus on rõhutanud, et kohaliku omavalitsuse üksus on PS järgi nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandud riigielu küsimuste korraldamisel seotud seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu tema isiku põhiõigusi riivaval tegevusel peab alati olema seaduslik alus. Määruste suhtes kehtivad HMS sätted. Nt põhimäärus, maksumäärus, ehitusmäärus, koerte-ja kasside pidamise eeskiri. Vastavalt määrusega reguleeritava probleemistiku olemuslikule sisule kvalifitseerub see statuudiks või riiklike ülesannete täitmiseks antavaks määruseks. 8.5. Statuudid KOV statuudiõiguseks on tema õigus kehtestada talle õiguslikult antud autonoomia raames oma territooriumil elavate või asuvatele isikutele õigusnorme. KOV on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi kohaliku omavalitsuse üksustes ning
ja KOV enda õigustloovate aktide regulatsioone. Saab erist põhi-, eelarve-, maksu-, ehitus-, ametiasutuste põhi-, heakorramäärust jne. o Reeglina sis määrused õigusnorme kui üldreegleid, siis üldisus pole alati vältimatu tunnus: nt valla ja linna eelarve tuleb volikogul seaduse kohaselt vastu võtta määrusega, kuigi õigusnorme see ei sisalda. o Vastavalt määrusega regul probleemistiku olemuslikule sisule kvalifits see statuudiks või riiklike ül-te täitmiseks antavaks määruseks. Statuudid: PS § 154 lg 1. KOV-l statuudiõ kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks regul- ks. Statuudiõ-ks on tema õ kehtestada talle õiguslikult antud autonoomia raames oma terr- l elavatele või asuvatele isikutele õigusnorme. Kohaliku elu küs-s võib volikogu või valitsus anda määruse erivolitusnormita, va, kui seaduses on volitusnorm olemas.
Mõnede arvates kujutab kompetentsus endast inimesel olemas olevaid oskusi ja teadmisi kooskõlas järgneva väitega: "Selline ma olen ja sellepärast ma ka nii teha saan". Teistel inimestel on ettekujutus kompetentsusest teistsugune, põhinedes suutlikkusel oskusi ja teadmisi omandada kooskõlas järgneva väitega: "Vaatame, mida ma seni saavutanud olen. See näitab hästi ära, mida ma tulevikus teha saan". Esimest tüüpi inimeste mõtteviis vastab olemuslikule teooriale ja nende jaoks on intelligentsus fikseeritud määraga. Teist tüüpi inimeste mõtteviis vastab juurdekasvuteooriale, mille kohaselt nad tunnetavad oma intelligentsust muutlikuna ja arenemisvõimelisena. Seni arusaamatutel põhjustel usuvad osad inimesed, et õppimine lõpeb teatud vanuses ja et nende õppimisvõime on piiratud ning seetõttu on kasutu pingutada, kuna muutusi nagunii ei tule. Sellised inimesed näevad oma võimalusi piiratutena ega pingutagi selle
annaabi.ee 
