Meditsiiniajaloo konspekt
435. e.Kr. Lütseumi. Oli pigem loogik-teadlane, kui filooof-moralist. Aristotelese
saavutused on loogika, füüsika, bioloogia ja humanitaarteaduste alal. Tema
põhimõteliselt need distsipliinid rajaski, lisaks kasutas veel metafüüsika mõistet kõige
selle jaoks, mis eelnevasse ei mahtunud. Aristoteles oli esimene suur entsüklopedist.
Aristoteles rajas formaalse loogika (ainus vastava valla õpetus kuni 19. sajandini...).
Keele- ja loogikavorme pidas ühtlasi olemisevormideks. Klassifitseerija. Küsis, mille
poolest asjad sarnased ning mille poolest erinevad.
Aristoteles võttis omaks nelja elemendi (tuli, õhk, vesi ja maa) ning lisas sinna viienda
eetri kõrgemate sfääride jaoks. Arvustas Platoni ideedeõpetust. Eitas, et ideed
saavad olla eraldi meeleliselt tajutavaist asjust. Asjad tema arvates vormist (morphe)
ja mateeriast (hyle). Vorm idealistlik moment objektide juures hing või siis
kvaliteet, põhjus või eesmärk
annaabi.ee 
