.. (2.1.3) Seejuures Iihtsaimad on seosed z muutuja mooduli ja faasi ning s-muutuja reaal ja imaginaarosa vahel. · Igale pidevaja funktsiooni Laplace'i kujutisele vastab ühene diskreetaja funktsiooni z-kujutis ahelana pidev diskreetne Ühene vastavus suunas diskreetselt muutujalt pidevale puudub, sest võimatu on isoleeritud diskreetide alusel määrata pidevaja funktsiooni hetkväärtusi taktisisestel ajamomentidel. 2.2 Diskreetne olekumudel Olekumudelis on seotud kolme liiki muutujad: · Sisendmuutujad u(k), mis kajastavad välist toimet süsteemile ja mis orienteeritud süsteemis on sõltumatud süsteemist; · Olekumuutujad x(k), mis kajastavad süsteemisiseseid akumulatsioone. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse süsteemi järguks; · Väljundmuutujad y(k), mis esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja mis on süsteemis otseselt mõõdetavad. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada
läheneb 0 =limsX(s) s läheneb lõpmatusele ; limx(t) t läheneb lõpmatusele =limsx(s) s läheneb 0 . neid kasutatakse süsteemis alghetkel tekkida võivate hüppeliste muutuste kindlakstegemisel (t=> +0) tähendab piirväärtust alghetkel positiivsete ajamomentide poolelt tulles .pärast hüpet, kui seee hetkel t=0 esineb) samuti originaalfunktsiooni väärtuse leidmisel aja piiramatul kasvamisel. Diskreetne olekumudel- Olekumudelis on seotud kolme liiki muutujad: Sisendmuutujad u(k), mis kajastavad välist toimet süsteemile ja mis orienteeritud süsteemis on sõltumatud süsteemist; Olekumuutujad x(k), mis kajastavad süsteemisiseseid akumulatsioone. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse süsteemi järguks; Väljundmuutujad y(k), mis esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja mis on süsteemis otseselt mõõdetavad. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada
kujutis ahelana. Piirväärtusteoreemid: Piirväärtusteoreemid fikseerivad vastavuste asemel piirväärtuste võrdsused x(0) = lim((z-1)/z) * X(z) kui z läheneb lõpmatusele ja x(lõpmatus)= lim((z-1)/z) * X(z) kui z läheneb ühele.Kehtivad vaid stabiilsete süsteemide korral. Süstemi stabiilsust saab määrata karakteristliku polünoomiga: fii(z) = det(ZE – F) ja fii(z) = 0. Diskreetne olekumudel: Olekumudelis on seotud kolme liiki muutujad: sisendmuutujad u(k) (kajastavad välist toimet süsteemile ja mis orienteeritud süsteemis on õltumatud süsteemist); olekumuutujad x(k) (kajastavad süsteemisiseseid akumulatsioone. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse süsteemi järguks); väljundmuutujad y(k) (esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja on süsteemis otseselt mõõdetavad). Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil
annaabi.ee 
