Kuidas mõjutas see otsus Eesti iseseisvust? - 28. sept.1939.a sõlmiti NL ja Eesti vahel vastastiku abistamise pakt mille alusel loodi Eesti territooriumile Nõukogude sõjalaevastikubaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Majandusraskused.. 3. Mida kujutas endast „Narva diktaat“? - NSV Liidu dikteeritud Eesti-Nõukogude kokkulepe Eesti Vabariigi sõjaliseks okupeerimiseks 1940. a 4. Kirjelda olukorda Nõukogude 1940.aastal okupeeritud Eestis (riigiaparaat, põllumajandus, tööstus) – Majandusreformid, natsionaliseerimine, tööstuse forseeritud arendamine, agraarreform – maa ümberjaotamine, sovhoosid, kolhoosid, MTJ-id jne. Rahareform: 1kr = 1.25 Kultuurirevolutsioon Repressioonid - massiküüditamine 14. juunil 1941 5. Kirjelda Saksa okupatsiooni 1941-1944 okupeeritud Eestis (riigiaparaat, majandus, kultuur) - 6
Mida ise oleks teinud? (Arutlus) Vasta pöördel (10+3p) Pataljon Narva relvajõududesse nõukogude armee ja soome armee. Põgeneti metsa või välismaale ! Kontrolltöö rida B (Eesti II maailmasõjas 1939-1944) 1. Milles lepiti kokku MRP sõlmimisel? (5p) N. liit ja saksamaa jagasid omavahel Ida-Euroopa. 2. Järjesta sündmused, kuidas Eestist sai 1940 N. Liidu osa? Tehti leping nende vahel. Lepingu alusel toodi eestisse 2500 Punaarmeelast. 3. Miks valis N.Liit Baltikumi okupeerimiseks just sellise aja? Kuna neil oli palju enda inimesi seal! 4. Milline oli eestlaste valdav suhtumine sakslastesse 1941.a? Miks Milliseks kujunesid suhted hiljem? Algul suhtuti hästi kuna Saks lased tulid ju appi aga siis Saks lased pöördusid meie vastu! 5. Missugused olid II Maailmasõja tagajärjed Eestile? Kaotas oma iseseisvumise, sõda tõi kaasa ränki inimkaotusi, kaasnesid suured materials purustused. Mõisted 6. Joh.Vares Barbarus 7
Jaapan, Itaalia, Saksamaa ja NSV, USA, Inglismaa 3. Kuidas viisid NSVL ja Saksamaa ellu Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli ? NSVL -> 1939-1940 likvideeriti Balti riikide iseseisvus; Soomega Talvesõda Saksamaa -> vallutas osa Poolast 4. Millised asjaolud päästsid Soome 1939-1940 NSVL-i poolsest okupatsioonist ? 1)Mannerheimi liin 2)NSVL alahindas vastast 3)Soomustehnikat ei saanud NSVL vahepeal kasutada külma tõttu 4)Soomlaste hea suusaoskus 5. Miks valis NSVL Balti rikide okupeerimiseks just suve 1940 ? Sest maailma tähelepanu oli Saksamaa sõjategevusel Prantsusmaa vastu. 6. Mida rõhutasid USA ja Suurbritannia Atlandi hartas ? Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 7. Miks kukkus läbi sakslaste plaan Inglismaa vallutamiseks ? Sest Inglismaa õhujõudude rivist välja viimine kukkus läbi. 8. Miks astus Jaapani vastu sõtta USA ? Sest Jaapan ründas Pearl Harbourit (USA sõjaväebaasi). 9
territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast. Inglismaa ja Prantsusmaa annavad Saksamaale loa Tsehhoslovakkia okupeerimiseks. (sellepärast nimetatakse ,,Müncheni sobing") 15. märts 1939 Saksamaa okupeerib kogu Tsehhoslovakkia (3. laienemine) 23. august 1939 Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine. Koosneb kahest osast: AVALIK (sõlmitakse mittekallaletungi leping) ja SALAJANE (jagatakse mõjusfäärid; Saksamaa sai Lääne-Poola, hiljem osa Ida-Poolast; Nõukogude Liit sai Eesti, Läti, Ida-Poola ja hiljem Leedu) Molotov-Ribbentropi pakt sõja põhjustaja, sest:
Juutide kallal toimepandud vägivald kannab nime holokaust. Vastupanuliikumine-osutasid sakslaste vallutatud aladel elavad rahvad. Vormideks olid propaganda, diversioonid, relvavõitlus ja ka ülestõusud(Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus) Stalingradi lahing- (nov 1942-veebr 1943) Teherani konverents (28.nov-1.dets 1943)- osapooled:NL(Stalin), USA(Roosevelt) ja SB(Churchill). Otsused: Stalinile anti vabad käed Eesri, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks; lepiti kokku edasises sõjapidamises; Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist;NL alustas Euroopas sõjapidamist Jaapani vastu.
sunniviisiliselt oma elukohtadest lahkuma. Baaside Leping kergendas Eesti halvenevat majandusolukorda: palju töötuid said tööd baaside ehitamisel, ettevõtted said NSV Liidult tellimusi ja idast hangiti tarbekaupu, mida läänest polnud võimalik tuua. Siiski astuti samm, mis murendas rahva usaldust juhtide vastu. Aeg, millal Lääneriikidele koondus peamine tähelepanu, kasutas Nõukogude Liit ära, et valmistuda Balti riikide okupeerimiseks.1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit süüdistama Balti riike baasilepingute rikkumises ja Nõukogude Liidu vastases koostöös.Nõuti baaside maa-alade lainedamist ja baaside suurendamist. Eesti nõustus, ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood.Järgmisena saabus Tallinna Andrei Zdanov, kelle eestvedamisel hakati kokku panema uut valitsust.21.juuni õhtul, pärast seda kui olid toiminud
36.NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine. 1940 aprillis hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Murti läbi ja tungiti sügavale sisse, hulk Prantsuse sõdureid langes, juunis langes Pariis ning Prantsusmaa kapituleerus. Moskva valmistus Eesti, Läti, Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baasivägede suurenemist. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile.
seda märkamagi. Eesti rahva enamuse poolehoid kuulus muidugi vennasrahvale, milletõttu sajad Eesti noored liikusid salaja üle jää Soome et astuda Soome kaitsele. Eesti okupeerimine 1940 Hitleri Saksamaa kiire edasitung Euroopas, pani kiirustama ka Stalini. Kasutades maailma tähelepanu Prantsusmaa purustamisele Saksa tankidiviiside poolt, algas Balti riikide vallutamine. 14-16. juuni 1940.a. esitas N.Liit Balti riikidele ultimaatumi nende okupeerimiseks. Selleks hetkeks polnud enam väiksematki tõenäosust Eesti kaitsmiseks, kuna riik oli sisuliselt juba Punaarmee poolt ümber piiratud. Eesti oli blokeeritud nii maalt kui merelt ja blokaadi tõestuseks tulistas punalennuvägi alla Tallinn-Helsingi reisilennuki. Lisaks väljusid Eestis baasides viibivad Vene väed täies relvis ja valmis elanikkonda ründama. 17.juunil 1940.a. okupeeriti Eesti vabariik, kui ühepoolselt ületas 80000 punaväelast Eesti piiri sõjalise operatsiooni käigus.
Maal asutati masinaühistud põllumajandus struktuuriti ümber, Iseseisvuses ahenes Venemaa turg, Eesti majandus arenes antud perioodil tsükliliselt-majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Komiterni vastane pakt- Rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Poola koridor-maa-ala, mille kaudu poolale avanes väljapääv läänemerele. Narva diktaat- NSV Liidu dikteeritud Eestii nõukogude kokkulepe EV sõjaliseks okupeerimiseks. Baaside Leping- EV ja NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939 a 28 sept. keskööl Moskvas. Rapallo leping,- 16. Aprill 1922, Itaalias, Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud leping.
enda riiki teadlikult huvitavamaks ja lahendada kõik sõjalisel tee? Kas see mõjub kõrvaltvaatajale naeruväärsena või hoopis motiveerivalt? Motiveerivalt sellel määral, et kõrvaltvaataja tahab ka ennas edaspidi huvitavamaks muuta, heal juhul sõnadega, halvemal juhul tegudega sõjaga. Selline suhtumine võib viia uue sõja puhkemiseni. Minu muret vähendab mingilmääral see, et me oleme NATO liikmed ja Venemaa ei ole teinud meingeid üritusi baltimaade okupeerimiseks. Samas võiks tuua näite lähipäevadest, kus oma iga- aastases aastalõpu kõnes teatas Venemaa President Medvedjev, et kui Venemaa ja USA ei suuda leida ühist keelt uue raketitõrjekilbi rajamiseks võib see olla põhjuseks uue Venemaa ja USA vahelise võidurelvastumise alustamiseks. Ka see ei suurenda Eesti turvalisust elanike silmis, sest Venemaa ja NATO suhted on endiselt segased. Eelnevatest mõtetest võib järeldada, et nii nagu kogu maailmas, nii ka Eestis käivad
See kinkis meie kaasmaalastele 8 lisakuud, mistõttu jõudis põgeneda 7% eestlastest läände vabasse maailma. Need 7% jätkasid 50 aasta vältel võitlemist Nõukogude okupatsiooni vastu, mistõttu oli taasiseseisvumine oluliselt lihtsam. Nimeta liitlaste (,,suure kolmiku") konverentside toimumise aasta, osalejad ja otsused Teheran 1943.aasta. Nõukogude Liit (Stalin), USA (Roosevelt) ja Suurbritannia (Churchill). Määrati Poola piirid, anti Stalinile vabad käed okupeerimiseks. Jalta 1945.aasta. Samad isikud, kes Teheranis. Jaotati ära II MS järgne Euroopa ja Aasia. Potsdam 1945.asta. USA (Truman), NSVL (Stalin) ja Suurbritannia (Churchill, hiljem Attlee). Saksamaa sõjajärgne korraldamine, esitati Jaapanile ultimaatum tingimusteta kapituleerumise nõudega, anti sõjaroimad rahvusvahelise kohtu alla. Millal ja kuidas lõppes Teine maailmasõda Euroopas ja Vaiksel ookeanil? USA heitis Jaapani linnadele Nagasaki ja Hiroshima aatompommid. Sõda lõppes 2
läksid salaja üle lahe, et aidata kaasa vennasrahva võitlusele. Avaldati ka Soomele luureandmeid Punaarmee kohta. Oluliseks sündmuseks oli baltisakslaste lahkumine-Ida ja Kesk-Euroopas elavad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale. See tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Eesti okupeerimine *Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Baltiriikide okupeerimiseks. Alustati suhete tervdamisest:Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. NSVL esitas Baltiriikidele ultimaatiumi, nõudes Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti riigid alistusid hääletult. 17.juuni tuli Eestisse 90000 sõdurit. Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile-sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Juunipööre ja valimised Balti riikides *Hakati kokku seadma uut Eesti valitsust. 21
Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis. Umsiedlung 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21. juuni 1940. korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse. Aktsioon läks käest ära- Pika Hermani tipu heisati punane lipp, mis asendati pärast jälle sinimustvalgega, et anda poliitiliselt korrektne ilme Eesti ,,liitumisel" NSVLiga. (seda veel kohe ei tehtud? Juunikommunistid 1940. aasta suvel uue võimuga kaasa läinud ja EKPsse kuuluvaid. Juuli algul saadetaks laiali Riigikogu ja kuulutatakse välja valimised Riigivolikokku.
Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiivsem koostöö Läti ja Leeduga. Eestist lahkus ligi 13 000 baltisakslast, kes viidi elama Saksamaa aladele Lääne-Poolas. Eesti okupeerimine NSVL poolt 1940.aasta suvel Aeg, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. 17.juuni 1940 tuli üle Eesti 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Samal päeval blokeeriti sadamad ja kehtestati kontroll sidekanalite üle. Kontrolli alla võeti Tallinn. Keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikud pididloovutama oma relvad. 21
*N-Liidu punaarmee (pm vägisi, valik oli kas surra või tulla armeesse) * Saksa armee (SS- diviis ja Eesti Leegion, sest pigem usaldati sakslasi kui venelasi, olukord oli ka leebem) © Siimo Lopsik 2009 * Soome poolel, sest olukord Eestis muutus hulluks( punaarmee saabumine) * või üldse ära põgeneda lääneriikidesse (Rootsi, Kanada jne) 10. Miks valis N.Liit Balti riikide okupeerimiseks just sellise aja? Maailm jälgis sel ajal Saksamaa vallutusi ega pannud tähele mida tehakse Ida-Euroopas. 11. Nimeta etappidena (punktidena) kuidas Eesti Vabariigist sai Nõukogude impeeriumi osa? * 15. sept. 1939 interneeris Eesti Poola allveelaeva, mis aga 17. sept põgenes * järgnes N-Liidu süüdistus, et Eesti ei suuda oma neutraalsust täita (suruti peale baaside leping, sõjavägi ootas juba piiri taga)
Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Balti kett 23. augustil 1989 kell 19 moodustasid kuni 2 miljonit eestlast, lätlast ja leedulast üksteisel käest kinni hoides 15 minutiks inimketi, mis ulatus Tallinnast Vilniuseni. Balti keti pikkuseks oli umbes 600 km. Balti ketiga meenutati 50 aasta möödumist Molotovi- Ribbentropi pakti ja selle salaprotokolli allakirjutamisest, mis avas Nõukogude Liidule tee Balti riikide okupeerimiseks. Balti kett sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu rahvaste solidaarsust võitluses suurema sõltumatuse nimel ja ühtlasi meenutas maailmale Balti riikide iseseisvuse hävitamist Saksamaa ja NSV Liidu salakokkuleppe tulemusena. Balti keti algatasid Balti Nõukogu, Eesti Rahvarinne, Läti Tautas Fronte ja Leedu Sajdis. Eestis oli Balti kett üks laulva revolutsiooni kulminatsioonipunktidest. Tegemist oli hinnanguliselt ühe suurema poliitilise massimeeleavaldusega maailma ajaloos.
Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiivsem koostöö Läti ja Leeduga. Eestist lahkus ligi 13 000 baltisakslast, kes viidi elama Saksamaa aladele Lääne-Poolas. Eesti okupeerimine NSVL poolt 1940.aasta suvel Aeg, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. 17.juuni 1940 tuli üle Eesti 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Samal päeval blokeeriti sadamad ja kehtestati kontroll sidekanalite üle. Kontrolli alla võeti Tallinn. Keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikud pididloovutama oma relvad. 21
36. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTI OKUPEERIMINE Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Lääneriikide jaoks osutus välksõja taktikat rakendav Saksa sõjamasin liialt võimsaks. Saksa tankikoonidsed murdsid rinde läbi ja tungisid sügavale Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valimstuda Eesti ,Läti ja leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade suurendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevalmmistusi: baltimaade piiridele koondati kolm armees, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväerd, täieliku lahinguvalmidusse. 14 juunil esitas Nõukogude liit leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate punaarmee väekoondiste
korjandusi jne. Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltisakslaste lahkumine : baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast, ühiskonna majanduslik ja vaimne potentsiaal kahanes ning kuuldused Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta tugevnesid. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 kasutasid Saksa väed lääneriikide suhtes välksõja taktikat ning aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside suurendamist ning vägede juurdetoomist. 14. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale sobiva valitsuse moodustamist. Samasugused ultimaatumid esitati Eestile ja Lätile 16.juunil. 17. juunil tulid Vene väed üle Eesti piiri. Eesti okupeerimisega seotud sündmused.
sisenesid Prantsusmaale. Lääneriikide jaoks osutus välksõja taktikat rakendav Saksa sõjamasin liialt vöimsaks. Saksa tankikoondised murdsid rinde läbi ja tungisid sügavale Prantsusmaale, hulk Prantsuse sõdureid langes vangi, ränki kaotusi kandnud Briti ekspeditsiooniväed evakueerusid, juunis langes Pariis ning Prantsusmaa kapituleerus. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti sõjalisi ettevalmistusi: Baltimaade piiridele koondati kolm armeed, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast, 3500 soomukit ja 2600 lennukit. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväed, täielikku lahinguvalmidusse. 14
Venelased pidid tooma lisavägesid, sest nad polnud harjunud külma ilmaga ja nad polnud sõjaks hästi valmistunud. Kõik olid hämmingus ja isegi Prantsusmaa ja Inglismaa olid nõus oma väed appi saatma. Stalin lõi kartma ja tegi soomega vaherahu. Soome pidi loobuma Karjala maakitsusest ja rajati Hankosse vene sõjaväebaas, aga iseseisvus säilus. Baltiriikide okupeerimine Kuna saksamaa tungis sisse prantsusmaale, siis kogu maailma pilgud olid seal ja nsv sai hea võimaluse baltimaade okupeerimiseks. Kõigepealt esitati ultimaatum leedule, kus nõuti punaarmee täiendavate jõudude sisseviimist ja venemeelse valitsuse loomist. 16 juuni 1940 esitati samad nõudmised ka eestile ja lätile. Eestalsed nõustusid vastupanu osutamata ja nii said baltiriigid okupeeritud. Eestisse toodi zdanov, kes hakkas venemeelsst valitsust tegema. Ta tõi tänavatele meeleavalduse, kes nõudsid uue valitsuse moodustamist. Juhiks sai johannes vares barbarus. Korraldati valimised ja nii saigi eestist vene osa.
läbirääkimiskatsetele. Hetkel eraldab mõlemat riiki kontrolljoon. Seetõttu ongi Eesti suure dilemma ees: kui piirileppele alla kirjutada pretensioone esitamata, saaksime seadusliku riigipiiri ning suhted Venemaaga paraneks, ent sellega ütleksime lahti Tartu rahust, mis justkui peaks veel jõus olema. Rahulepingu kehtetuks muutumine aga tähendaks, et ennesõjaaegset Eesti Vabariiki ametlikult ei eksisteerinudki ja seda, mida Nõukogude Liit tegi, ei saaks lugeda okupeerimiseks. Siinkohal lahkneb riigi ja rahva arvamus. Valitsuse jaoks oleks piirileppele punkti panemine ühest murest lahti saamine, ent paljudele eestlastele oleks see nende meelest äraandmine. Kuidas rahvale seda õigesti serveerida, on riigile jällegi raske probleem. Seotus Lääne kultuuriruumiga on paratamatult meie ühiskonna ja elulaadi muutnud samuti läänelikuks. Kuigi Eesti majandus on läbi teinud kiire arengu, ei ole see veel kõrgelt arenenud riikidega võrreldav.
austamist. - Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL. Teherani konverents - Toimus 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis - Kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu, Ameerika Ühendriik ja Suurbritannia - Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks - Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. - Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nad lubasidki. - NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. Milliste sündmuste tulemusena toimus pööre II maailmasõjas teljeriikide kahjuks (El Alameini , Midway , Stalingradi lahingute tähendus)? 5
majanduslikku ja vaimset potentsiaali ning tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed välksõja taktikat kasutades kiiresti Taani ja Norra, mais okupeeriti Holland ja Belgia ning siseneti Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne- Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamises: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16. Juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, alistusid Balti riigid hääletult. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva
merelt. Eesti valitsus sõitis Moskvasse, kus nõuti NSVL vastastikuse abistamise pakti sõlmimist, millega loodaks sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardati kasutada jõudu. Eestit süüdistati kaubalaeva Metallist õhkimises, seega 35000meest, see oli vastuvõetamatu. Peaaegu sõda, kuid nõustuti ka 25000mehega. Sõlmiti leping. Eesti polnud enam sõltumatu riik, kuigi lepingus rõhutati et ei riivata riiklikku korraldust. NL rikkus lepingutingimusi. Valmistus okupeerimiseks. Pilgud Prantsusmaal. 16juuni 1940 ültimaatum 100 000sisselaskmine ja NL meelse ,'ausa''' valitsuse loomine. Nõustuti. Kaotati iseseisvus, täielikult okupeeritud. Punaväe kont: lennujaam, sadam, raudtee, post. Omaval. 21. juuni Meeleavaldus NL. Meelse valitsuse heaks. 21juuli 1940 kuulutati NSV ning 6august 1940 NSVL koosseisu liitmine. IIms periodiseering ja tähtsamad sündmused 1) 1. sept. 1939-22juuni 1941 vaata eestpoolt! Sel ajal Saksam. Ja NSVL liitlased.
protektoraadiks. Eesti välispoliitilist olukorda muutis keerulisemaks Talvesõda. Vene pommitajad ründasid Soome linnu, eesti rahva toetus aga kaldus soomlastele. Tehti korjandusi ja toetusi. Mindi ka sõjaliselt appi. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 36. Nõukogude okupatsioon Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistude Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises ja hakati suhteid teravdama. 14.juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, et kehtestataks Moskvale meelepärane valitsus. Hiljem said samalaadsed ultimaatumid ka Läti ja Eesti. Vastupanu ei osutatud. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas alla kirjutama Narva diktatuurile. Stalini esindaja Andrei Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. 21
Austria ei suutnud vastu seista ning alistus.Saksamaa liitis Austria oma riigiga ning Austria hakkas eksisteerima Saksamaa liidumaana Ostmargi nime all. Müncheni kokkulepe- Inglismaa,Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel sõlmitud kokkulepe, millega Sakslased said loa Sudeedimaa okupeerimiseks.29. septembril 1938 sõlmisid 09/29 Müncheni Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis /1938 kokkulepe kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tsehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid. 03/23 Hitleri viib väed 23
õigust valida endale ise valitsemisvorm. Teherani konverents - Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu esindas Jossif Stalin, Ameerika Ühendriike Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritanniat Winston Churchill. Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nood lubasidki. Jalta konverents - Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia.
Balti riikide rahvarinnete ettevõtmisel moodustatakse kogu maailma hämmastav nn.,,Balti kett" ligikaudu 2 miljonist inimest koosnev 600 km pikkune inimkett Tallinn-Riia-Vilnius teel. 27.august NLKP Keskkomitee ähvardav avaldus olukorrast Balti riikides. 13.september Eesti, Läti ja Leedu tippjuhid on Moskvas Gorbatsovi jutul. 12.november ENSV Ülemnõukogu tunnistab NSVL-i poliitika 1940.ndast aastast agressiooniks, sõjaliseks okupeerimiseks ja seega tunnistab ka Eesti astumise NSVLi õigustühiseks. 10.detsember Kohalikel valimistel toetab eesti rahvas demokraatlike liikumiste poolt ette seatud kandidaate. 24.detsember NSVL Rahvasaadikute Kongress tunnistab MRP salaprotokolli olemasolu ja tunnistab ka esimest korda selle hukka mõistetuks ning kehtetuks. 1990 Jaanuar Algab massiline EKP-st väljaastumine. 21
· Sakslaste suur lahkumine Eestist · Rahva suhted baasivägedega ei olnud head · Baasiväed omavolitsesid · Kommunistid aktiveerusid · Kaitsepolitsei tugevnes 9.3 Okupeerimine 1940 Balti riikide okupeerimise ajendiks oli punaarmeelaste kadumine baasidest, mida tuli ette igas Balti riigis. Konkreetsemaks läks see aga Leeduga nn. Butajevi juhtum. Molotov süüdistab Leedu valitsust. Okupatsiooni algus 17.juuni 1940 · 17-19.juuni teostatakse sõjaline operatsioon Eesti okupeerimiseks · kell 6.00 ületavad PA väeüksused Eesti piiri · kell 8.00 Narva diktaat, millega PA sai õiguse sõjalisteks tegevusteks · 19. juunil saabub zdanov Tallinna 10. Nõukogude okupatsioon 194041. Sündmused 21. juunist 25. augustini. Sovetiseerimine. Repressiivpoliitika. 10.1 Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Baaside saamise järel polnud NSVL vaja Balti riikide iseseisvust kiiresti likvideerida. Püüti järeleandlikumad olla, kuna ei teatud kuidas lõppeb sõda läänes.
ei olnud ka Inglismaal ja Prantsusmaal enam midagi teha, suure armeega taasrelvastatud Saksamaad ei saanud enam selliselt kohelda nagu seda tehti Ruhri kriisi ajal 1923.a. Ehk teisisõnu - õige aeg Saksamaa agressiivsuse pidurdamiseks oli maha magatud. 5. Versailles`i ja Locarno lepingute rikkumisena saab vaadelda ka Austria liitmist Saksamaaga (1938), Müncheni konverentsi (1938) otsuseid, millega anti Saksamaale võimalus Tsehhoslovakkia okupeerimiseks. Hispaania kodusõda (1936-1939): Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi.
Liidu vahel "Vastastikuse abistamise leping", lepingu tagajärjel toodi Eestisse 25 00 punaarmeelast. Sakslaste lahkumine Umsiedlung Oktoober 1939 Baltisakslased lahkusid Eestist kodumaale. (700 a.) Talvel 1939/40 N.Liidu sõjalennukid ründasid talvesõjas Soome linnasid, millega halvenesid Eesti Soome suhted. Eesti okupeerimine 14-16.juuni 1940.a esitas N.Liit Balti riikidele ultimaatiumile nende okupeerimiseks. Balti riigid alistusid, kuna riikides juba olid N.Liidu väed. 17.juuni 1940.a. Okupeeriti Eesti Vabariik, kui olemasolevatele tuli üle piiri lisaks 80 000 punaväelast. Okupeerimise juhatajad Stalin saatis Eestisse okupeerimist teostama Andrei Zdanovi. Eestist valisid kommunistid endale kuuleka käsutäitja- Johannes Vares Barbaruse. (Naistearst Pärnust) Eestist saab N.Liidu provints 21.06.1940.a
taasrelvastatud Saksamaad ei saanud enam selliselt kohelda nagu seda tehti Ruhri kriisi ajal 1923.a. Ehk teisisõnu - õige aeg Saksamaa agressiivsuse pidurdamiseks oli maha magatud. 5. Versailles`i ja Locarno lepingute rikkumisena saab vaadelda ka Austria liitmist Saksamaaga (1938), Müncheni konverentsi(1938) otsuseid, millega anti Saksamaale võimalus Tsehhoslovakkia okupeerimiseks. Holokaust: Teise maailmasõja järel juutide tapatöö natside poolt Saksamaal ja vallutatud aladel. Paljude juutide tagakiusamine ja hävitamine 1933-1945. Kristalliöö 10.nov. 1938 organiseerisid natsid pogrommi juutide vastu: purustati 177 sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonuslaagrisse. Paljud juudid põgenesid, järjest rohkem riike aga sulges põgenike eest oma piirid. Juutidel tuli
valida endale ise valitsemisvorm. 37. Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu esindas Jossif Stalin, Ameerika Ühendriike Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritanniat Winston Churchill. Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, T "http://et.wikipedia.org/wiki/T %C5%A1ehhoslovakkia"sehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nood lubasidki. NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid 38. Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11
Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, tsensuur ja muud piirangud. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra. Mais okupeeriti Holland ja Belgia, tungiti Prantsusmaale. Prantusmaa rinne murti läbi, hulk Prantsuse sõdureid vangistati, juunis langes Pariis. Prantsusmaa kapituleerus, Briti väed evakueerusid. Maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, Moskva valmistus Balti okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamist: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. Nõuti baasie maa-alade laiendamist, suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevlamistusi: armeed ja baasiväed viidi lahinguvalmidusse. 14. juunil esitas NSVL Leedule ultimaatumi, 16. juunil Leedule ja Lätile. Nõuti Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti riigid alistusid vastupanuta. 17. juuni varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit.
kõigis kolmes riigis. Konkreetsemalt sai ajendiks nn Butajevi juhtum Leedus. 25. V 1940 Molotov avaldus Leedu saadikule: baasidest on teadmata kadunud punaarmeelasi, Leedu valitsus provotseerib ja piinab punaarmeelasi 4. VI 1940 Molotov nõuab Leedu peaministrit Moskvasse 7. VI 1940 Molotov süüdistab Leedu valitsust Samal ajal olid ettevalmistused sõjalise operatsiooni käivitamiseks Baltikumi okupeerimiseks juba käimas. Vägede koondamine algas juuni alguses. 5. III 1940 algab vangilaagrite tühjendamine (vaja on kuni 64 000 kohta) 4.–7. VI Leningradi, Kalinini ja Valgevene sõjaväeringkonna väed viiakse kõrgendatud lahinguvalmidusse (ametlikult toimuvad õppused) 7. VI määratakse kindlaks, et PunaArmee ületab Eesti piiril 12. juunil 8. VI korraldus baasivägedele kindlustada lennuväljad ja viia lahinguvalmidusse baaside lennuväeüksused 10
Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna Soome laht lukku. Patareisid hakati ehitama Suur- ja Väike-Pakrile ning Pakri poolsaare tippu. Samaaegselt ehitati ka raudteekahurite tulistamiseks mõeldud platvorme mis on ka tänapäeval alles, kuigi võsastunud ning kõrvalises kohas.[ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_ja_NSV_Liidu_vaheline_vastastikuse_abistamise _pakt] 3.2 Nõukogude okupatsioon 1940. a kevadel alustas NSV Liit ettevalmistusi Balti riikide okupeerimiseks ja NSV Liiduga liitmiseks. Mai lõpus ja juuni alguses koondati Eesti, Läti ja Leedu piiridele suured relvajõud: Leningradi, Kalinini ja Valgevene sõjaväeringkonna 8., 3. ja 11. armee, mille koosseisu kuulus kokku 7 laskur- ja 2 ratsaväekorpust, 9 tankibrigaadi ja üks õhudessantbrigaad. Koos baasivägedega seisis Balti riikide vastas 435 000 meest, mis ületas Balti riikide sõjavägede isikkoosesisu üle kuue korra. Algasid väiksemad piirikonfliktid, sagenesid probleemid baasivägedega
sissetungi läänes. 3 Taani alistub Saksamaale 10 Briti peaminister Chamberlain lükkab tagasi Hitleri 9 Sakslased maabuvad Norras ja hõivavad Oslo. Algab rahuettepaneku, prantsuse peaminister teeb sama 2 brittide Norra kampaania. Sakslastel kulub kogu riigi päeva hiljem okupeerimiseks 3 kuud 31 Saksamaa otsustab Prantsusmaad rünnata 14 Murtakse Enigma kood Ardennidest, mitte läbi Belgia, mida eeldavad liitlased November 1939 30 Nõukogude Liit ründab Soomet, alustades Talvesõda Mai 1940 (suuresti tänu leiutatud radarile) tagasi ja plaani täitmine Sakslaste välksõja algus kesk-maist peatatakse.
sobingu ohvriks. 1939. aasta suvel lähenesid Saksamaa ja NSV Liit teineteisele ja 23. augustil 1939 sõlmisid nad Moskvas mittekallaletungilepingu (Molotovi-Ribbentropi pakt). Selle pakti salalajase lisaprotokolliga läksid NSV Liidu mõjusfääri Balti riigid, Soome, Bessaraabia ja Poola idaosa. (Pajur et al. 2005: 16) Millal, kuidas ja kelle osavõtul langetati Moskvas otsus Balti riikide sõjaliseks okupeerimiseks, on jäänud ebaselgeks. Osaliselt oli see otsus Nõukogude Liidu poliitikasse sissekodeeritud juba alates baaside lepingu pealesurumisest Eestile 28. septembril 1939. Teisalt mõjutasid Nõukogude Liidu juhtkonda koostööle Saksamaa natsionaalsotsialistlike liidritega ning hirm partneri võimsuse ja otsustavuse ees, eriti sõjalistes kampaaniates. Edu baaside lepingu sõlmimisel ei jätnud Moskvale kahtlust, et Eestilt pole teravaid reageeringuid oodata ka veel järsemate
Seda oli sunnitud aktsepteerima ka NSV Liidu keskvõim, näiteks NSV Liidu Ülemnõukogu otsuses Balti riikide majanduslikust iseseisvusest. 1989. a muutus suhetes NSV Liidu keskvõimuga üheks kesksemaks küsimuseks Molotovi- Ribbentropi paktile (MRP) õigusliku hinnangu andmine. Ülemnõukogu 12. novembri 1989. a otsus ,,Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta" kvalifitseeris Eestis 1940. a toimunu agressiooniks, sõjaliseks okupeerimiseks ning Eesti Vabariigi annekteerimiseks NSV Liidu poolt, mistõttu Eesti Vabariigi riikliku korra vägivaldne muutmine oli rahvusvahelise õiguse seisukohalt kehtetu, sh Eesti Vabariigi lülitamine NSV Liidu koosseisu õigustühine. Juriidiliselt tähendas see Eesti tunnistamist okupeerituks ja annekteerituks, st enam mitte liiduvabariigiks, vaid riigiks, kes taotleb iseseisvuse taastamist ja okupatsiooni lõpetamist. Ülemnõukogu 30. märtsi 1990. a otsusega
e NL muutub maailma suurriigiks. Hiina edusammud kinnitavad Lenini õpetuste üleolekut kapitalistide üle, mis muutis konflikti kahe maailma vahel vältimatuks. Külm sõda algas. Konverentsid: NL unistab ekspansioonist Kesk-Euroopasse. Stalini, Churchilli ja Harrimani nõupidamised ühisest tegevusest Saksamaa vastu. Stalinit informeeritakse ja Põhja-Aafrikas toimuva kohta. Teherani konverents 28 nov – 1 dets 43' . Stalinil vabad käed Baltikumi, Tšehhi, Rumeenia ja Poola okupeerimiseks. Nõuti Saksamaal kapitulatsiooni ja pandi paika edasine sõjapidamine. Stalin nõudis ka teist rinnet ja lubas alustada sõda Jaapani vastu. 4-11.02 Jalta konverents. Poole idapiiriks Curzoni liin. Saksamaa okupatsioonitsoonid, tehaste demonteerimine, raparatsioonid, territoriaalsed äralõiked. NSVL kuulutab Jaapanile sõja. Pärast II MS 46' Stalin koondab põhiseadusmuudatuse ja valitsuse ümberkorraldamisega enda kätte partei-, valitsus- , ja sõjaväevõimu
ettevalmistusi sissetungiks Eestisse: viia 10. juunil kell 5.00 Punalipuline Balti laevastik Leningradi sõjaväeringkonna juhataja Kirill Meretskovi alluvusse ja olla 12. juunil valmis lahinguülesannete täitmiseks. Pidi hõivama kõik Baltikumi alused, takistama merel liikumist ja vaatama et valitsus ei evakueeruks. 14. juunil pidi Balti laevastik olema täies ründevalmiduses ja loetleti üles objektid, mida kavatseti rünnata. 14-15 juuniks oli Baltimaade okupeerimiseks koos baasivägedega viidud lahinguvalmidusse kolm armeed: kaks ratsakorpust, 22 laskurdiviisi, üheksa tankibrigaafi ja üks õhudessantbrigaad. Umbes pool miljonit punaarmeelast. Moskva ultimaatumid, Punaarmee sissemarss ja Narva diktaat. 14. juunil 1940 alustas NSV Liit Eesti, Läti ja Leedu õhu- ja mereblokaadi. NSV Liidu õhujõudude lennuk tulistas Soome lahe kohal alla Soome reisilennuki Kaleva. NSV Liit esitas Leedule ultimaatumi ja 15. juunil okupeeris Leedu
annaabi.ee 
