Soome armeesse läksid eestlased, kes ei tahtnud sõdida Venemaa ega ka Saksamaa eest. Need mehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel. Sellepärast ühinetigi Soomega. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põgenemine Saksa mobilisatsiooni eest. Soome jõudis üle 4000 eestlase. Mehed, kes olid valmis minema kaitsma oma kodumaad. Saksa armeesse läksid sõja algperioodil Eesti vabathtlikud. Vabatahtlikud olid eelkõige need, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsioooni ajal kogetu eest. Hiljem läksid aga Eesti mehed Saksa armeesse sundmobiliseerituna. Punaarmees sõdisid Eesti mehed sunniviisiliselt mobiliseerituna. Eestlasi mobliseeriti punaarmeesse sellepärast, et Eesti mehed ei tahtnud vabatahtlikult kommunistliku ideloogia eest sõdida. Osa eestlasi põgenesid Läände, lootes leida pääsu sõjategevuse ja kommunistide eest. Kümneid tuhandeid eestlasi lahkus välismaale. Põgeneti peamiselt Rootsi ja Saksamaale,
sõja puhkedes haarasid nad relvad, et maksta kätte okupatsioonivõimudele ja aidata kaasa omariikluse taastamisele. Metsavendade võitlust nimetatakse ka Suvesõjaks. Metsavennad purustasid sideliine ja raudteid, ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee üksusi. Metsavennad võitlesid Eesti Vabariigi ja sinimustvalgete lippude nimel. Saksa okupatsioon. · Peagi sai selgeks, et Saksamaa ei taasta Eesti iseseisvust vaid asendab Nõukogude okupatsioooni natsistliku okupatsiooniga. Keelustati poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Arreteeriti peamiselt kommuniste, aga ka ilma igasuguse süüta tapeti kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks ja Eesti majandus kannatas rängalt. Saksa võimud küll üritasid ka omalt poolt majandust edendada. Sõjategevus 1944
vüimalikuks pärast 1917. a veebruarirevolutsiooni. 30. märtsil (uue kalendri järgi) ilmus ajutise valitsuse määrus eestimaa kubermangu ajutise valitsemiskorra kohta. Kubermagukomissariks nim Jaan Poska. Maanõukogu moodustati üldvalimiste teel, kusjuures esimest korda ajaloos said valimisõiguse kõik eesti elanikud. Maanõukogu esimene koosolek peeti 1.(14) juulil Toompea lossi Valges saalis. Moodustati täidesaatva võimu- Maavalitsuse. Venemaa hakkas nõrgenema ja hakati kartma saksa okupatsioooni. Tõnisson pakkus välja hakata vene ja saksa vaheliseks Balti puhverriigiks(neutraalne). Kui polnud enam mõttet Vene armee kaitsele loota, ainsa poliitilise jõuna olid Venemaast lahkulöömise vastu enamlased. 15. (28.) nov 1917 kogunes Maanõukogu ajaloolisele istungile. Maanõukogu otsustas: 1) eesti tulevase riigikorra määrab eesti asutav kogu. 2) kuni asutava kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks eesti maanüukogu. 3)
annaabi.ee 
