a., mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes -tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) Majandus- suur import ja kapitali eksport,toodangunäitajate langus. 1963 ühinemine(EÜ)Euroopa Ühendusega ebaõnnestub Pr protesti tõttu. Prantsusmaa 1944-65 Pr saab endale ühe koha ÜRO Julgeolekunõukogus ja ühe okupatsioonitsooni ala Saksamaal ja ühe Austrias. Majandus- riigivõlg on tõusnud 300 %, tööstusideks langenud 20%, inflatsiooni kõrvaldamiseks viiakse läbi rahatähtede vahetus ja kehtestatakse kapitalimaks. Pr Panga, kindlustusfirmade,söekaevanduste ja energiallikate natsionaliseerimine. Riiklik rekonstruktsiooniprogramm. 1947-48 maj-kriis ületatakse USA laenude ja ERP-(Euroopa taastamise programm) vahendite abil, investeeringute suunamisega energetic- ja kaevandusettevõtetesse,
Saksamaa Liitvabariik Sisukord Saksamaa pärast II MS lõppu Saksamaa lõhenemine Majandus Välispoliitika Kasutatud materjal Saksamaa pärast II MS lõppu 4 okupatsioonitsooni Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia või Prantsuse sõjaväeadministratsioon, ida-tsoonis aga võimutses Nõukogude sõjaväeline juhtkond Okupeeritud alade üldjuhtimine läks üle nõukogule, kuhu kuulusid kõigi nelja poole esindajad Rahulepingu sõlmimine venis tänu erimeelsustele Saksamaa suhtes Saksamaa pärast II MS lõppu Roheline - Suurbritannia Sinine - Prantsusmaa Oranz - USA Punane - Nõukogude Liit Saksamaa lõhenemine
nts Inglismaad Saksamaa suhtes otsustati: esindas Desarmeerida,demilitariseerida,demokratiseerida, algul denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle W.Churchill, kohut,arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi peale Saksamaa jagati okupatsioonitsoonidest (Stalini valimiskaotu nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja st aga USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa- C.Attlee. ettepanekuga üritati lääneriike omavahel tülli ajada). Teravaid vaidlusi põhjustasid erimeelsused Ida- Euroopa küsimuses, eriti Poola-Saksa piiri küsimuses ning Nõukogude Liidu tegevuse suhtes Ida-Euroopa okupeeritud riikides, kus oli juba tasahilju alustatud sovietiseerimist
blokaad 1949 blokaadi vs maasilmasõda oli õhusillale ei õnnestunud NSV Saksamaad Saksamaa ja Liidul LääneBerliini oma mõju okupeerinud riigid: Berliin jagatud alla saada; USA, neljaks 2) rajati NATO (4. aprill 1949); Suurbritannia, okupatsioonitsooni 3) Saksamaa lõhenes kaheks Prantsusmaa. ks. NSVL soovis riigiks: Saksamaa Liitvabariik oma mõju alla (SLV demokraatlik) ja saada ka Lääne Saksamaa Demokraatlik Berliini. Viimaseks Vabariik (SDVdiktatuur);
Külm sõda (47)-"Ärgem petkem end-me oleme praegu külmas sõjas" NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)(49) Pariisi kokkulepped (54)-Okupatsiooni reziimi kaotamine SLVs, vastuvõtmine NATOsse Praha kevad (68)-Tsehhide ja slovakkide iseseisvuspüüete mahasurumine Rahareform Saksamaal (48)-Endise Saksa marga väärtusetus, Berliini blokaadi põhjus Saksa Demokraatlik Vabariik (49)-Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud Saksa riik Saksa Liitvabariik ()-ENG, FRA ja USA okupatsioonitsooni Saksamaa Stalini kõne Moskvas (46)-Kapitalism areneb vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu Stalini surm (53)-Lootus USA ja NSVL suhete paranemiseks Suessi kriis (56)-Suessi kanali haldamise küsimus Trumani doktriin (47)-USA poolne poliitiline toetus võitluseks kommunismi vastu Tuumakatsetuste keelustamise leping (63)- Tuumarelvade katsetamise piiramine Ungari ülestõus (56)-NSVL väeüksused suruvad maha üliõpilaste meeleavalduse W
82 · Militaarsõiduk, mida kasutati peamiselt juhtkonna transpordiks, sidepidamiseks ja luureks. · Kübelwagenit valmistati Wolfsburgi tehases kokku umbes 52 000 autot. Type 166 (Schwimmwagen) · Kübelwageni amfiibvariant. · Arendas allapööratava sõukruvi abil kuni 6 sõlme. · Maapinnal kasutas nelikvedu. · Schwimmwageneid toodeti kokku 14265 tükki. Sõjajärgsed aastad · Sõja järel jäi Wolfsburgi linn koos tehasega Briti okupatsioonitsooni. · Tehas oli pommirünnakute tõttu rängalt kannatanud. · Esimestel aastatel läks kogu toodang okupatsioonivõimudele. · 4. märtsil 1950 veeres tehasest välja sajatuhandes Põrnikas 50/60-ndad · 1955. aasta augustiks oli toodetud miljon Põrnikat (i.k. Beetle, s.k Käfer) · Järgmise miljonini jõuti juba kahe aasta pärast · 50-ndate keskel hakkas huvi Põrnika vastu tõusma ka USA-s · Viie miljones Põrnikas väljus tehasest 4
· ametiühingute õiguste kärpimine · raha stabiilsus · tööpuuduse suurenemine · tööpuuduse vähenemine Saksamaa lõhenemise põhjused: · rahareform · Berliini blokaad · ühtne majanduspoliitika USA, Pr., Sb · majanduslikud sidemed nõrgenesid Adenaueri valitsusaeg tõi kaasa: · sotsiaalse turumajanduse · tihe koostöö USA ja lääneriikidega teise ms. Järel Saksamaa · 4 okupatsioonitsooni · kontrollnõukogu · Võitjate eesmärk denatsifitseerimine Lääne-Saksamaa välispoliitika 1950-60.a · Hallsteini doktriin SLV sisepoliitika · demokraatilik · täidesaatev-liidukantsler · seadusandlik-parlament(Bundestag ja Bundesrot) Lääne-Saksamaa välispoliitika: · uus idapoliitika lepingud Poola, Tsehhoslovakkia jne SDV suhete paranemine taasühinemine 1989.a Mõisted:
demokraatiat. Tulemus: Välisriigid kaotajapool, sõda ei lõpetanud konflikti põhja ja lõuna vahel. Tagajärg: Alles 1976.aastal Põhja-Vietnam vallutas Lõuna-Vietnami ning tekkis Vietnami Sotsialistlik Vabariik. SLV - Saksamaa Liitvabariik Pealinn: Bonn - 1949.aastal Saksamaal rajatud demokraatlik riik USA, SBR ja Prantsusmaa endistes okupatsioonitsoonides. SDV - Saksa Demokraalik Vabariik Pealinn: Berliin - kommunistlik riik Saksamaal endisel NSVL okupatsioonitsooni territooriumil 1949-1990. Berliini müür - tugevasti kindlustatud betoonmüür, mis jagas Berliini kaheks. Müür oli rajatud ümber Lääne-Berliini, et takistada idasakslaste põgenemist läände. Müür oli 13 km pikk. (1961-1989) Sotsiaalne turumajandus - ,,Saksa ime'' vabaturumajanduse ja rugeva sotsiaalpoliitika ühendamine Lääne-Saksamaal 1950.-1960.aastatel. Eestvedajaks Ludwig Erhard. Brandenburgi väravad - väravad, mis olid Ida-ja Lääne-Berliini piiriks
varem Krimmi konverentsi aegu. Kõik Ida-Euroopas elavad sakslased saadeti sunniviisiliselt Lääne-Saksamaa territooriumile tagasi (umbes 7 miljonit inimest). See süvendas niigi raskeid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme veelgi. Kõik see tekitas ühiskonnas masendust ja pessimismi. Saksamaa jagamisega okupatsioonitsoonideks ei taotletud selle killustamist, kuigi vastupidisel arvamusel oli NSVL. Luuakse Liitlaste Kontrollnõukogu, mille ülesandeks okupatsioonitsooni tsoonide probleemide ühine lahendamine ja tulevikus nende taasühendamine. See nõukogu siiski ei toiminud, sest NSVL töötas teistele liitlastele igal võimalusel vastu. USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides teostatakse 1948 ühine rahareform. See vihastab aga NSVL-i ja pidamata kinni Potsdami kokkulepetest, otsustab Stalin liitlaste garnisoni Lääne- Berliinist välja tõrjuda. Selleks suleti kõik raud- ja maanteed, mis ühendasid Berliini lääneliitlaste okupatsioonitsoonidega
, elanikke vastavalt 65000 (Eesti) ja 30 000 (Läti). Ametlikult põhjendati, et tegemist on aladega, kus elasid venelased. Eesti ja Läti jäeti ilma ka olulistest sõjalis-strateegilistest piirialadest. Leedu territoorium suurenes. Lisaks 1939.a. saadud Vilniuse ümbrusele omandas ta ka tollal Saksamaale läinu Klaipeda prk. Leedu territoorim kasvas 16,7% (9300 km2). Enamik neil aladel elavaist poolakatest ja sakslastest (u. 200 000) asustati Poolasse või Saksamaa Nõukogude okupatsioonitsooni. Kuna Potsdami konverentsi otsustega anti Saksa idaalad Poola ja NSV Liidu hallata (Königsbergist sai Kaliningrad), isoleeris Moskva Baltimaad muust maailmast. (1947.a. nentis USA riigisekretär et "ring ümber Baltikumi on hermeetiliselt suletud) Sõja lõppedes oli põllumajandus Baltimaades laostunud. 1947.a. võeti vastu otsus kollektiviseerimiseks, see edenes visalt. 25. Märtsil 1949.a
Saksamaa otsustati desarmeerida, demilitariseerida, demokratiseerida (kuigi erinevad arusaamad demokraatia olemusest viisid hiljem Saksamaa lõhenemiseni), denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle kohut (mida ka Nürnbergi protsessil tehti); arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi (demonteerimine). Saksamaa jagati okupatsioonitsoonideks (Stalini nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa. Selle ettepanekuga üritati lääneriike omavahel tülli ajada). Teravaid vaidlusi põhjustasid erimeelsused Ida-Euroopa küsimuses, eriti Poola-Saksa piiri küsimuses ning Nõukogude Liidu tegevuse suhtes Ida-Euroopa okupeeritud riikides, kus oli juba tasahilju alustatud sovietiseerimist. Tervikuna oli konverentsi õhkkond terav ja ennustas ette "külma sõja" tulekut.
· demilitariseerida · demokratiseerida (kuigi erinevad arusaamad demokraatia olemusest viisid hiljem Saksamaa lõhenemiseni) · denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle kohut (mida ka Nürnbergi protsessil tehti) · arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi (demonteerimine). · Saksamaa jagati okupatsioonitsoonidest (Stalini nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa- ettepanekuga üritati lääneriike omavahel tülli ajada). Teravaid vaidlusi põhjustasid erimeelsused Ida-Euroopa küsimuses, eriti Poola- Saksa piiri küsimuses ning Nõukogude Liidu tegevuse suhtes Ida-Euroopa okupeeritud riikides, kus oli juba tasahilju alustatud sovietiseerimist. · Kokkuvõttes kasutas Stalin ära tekkinud soodsat olukorda ja saades II maailmasõjas
sõjaväe kontrolli all. Püüti muuta tervet Poolat suureks sunnitöölaagriks. 1983. tühistati erakorraline seisukord. "Solidaarsus" jäi keelustatuks. Kriisiseisund majanduses jätkus. 1989. algasid ümarlauakõnelused valitsus, "Solidaarsus" ja katoliku kirik 1989. suvel esimesed vabad valimised. T. Mazowiecki sai esimeseks mittekommunistist valitsusjuhiks Idablokis. 1990. sai L. Walesa presidendiks. Saksa DV Peale II ms oli Saksamaa jagatud 4 okupatsioonitsooni. Läänetsoonis oli valitsev erasektor ja turumajandus, idatsoonis riigistatuse kõrge aste, algas teiste parteide tasalülitamine. 1948. I Berliini kriis. 1949 kuulutati välja kaks saksamaad SLV ja SDV SLV kuulutas välja Hallsteini doktriini. 1953. juunis toimus Ida-Berliinis poliitiline demonstratsioon, kus nõuti demokraatia taastamist, vabade valimiste korraldamist. rahutused kandusid üle kogu Ida-Saksamaa. SDVs oli sees nõukogude väed, kommunistid palusid abi armeelt
Britid algatasid 26. mail operatsiooni "Dynamo", mille käigus evakueeriti Dunkerque'ist ja selle randadelt 338 226 piiramisrõngasse jäänud liitlasarmee sõdurit. Belgia alistus 28. mail ja 10. juunil lahkus Prantsuse valitsus Pariisist, kuulutades selle avatud linnaks. Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja 10. juunil. Prantsusmaa alistus 22. juunil 1940, sõlmides kokkuleppe Compiegne'i metsas, kohas, kus 1918 Saksamaa oli pidanud Antandile alistuma. Kaks kolmandikku riigist sattus Saksa okupatsioonitsooni, ülejäänud osas tegutses Saksa-sõbralik valitsus. Charles de Gaulle rajas Suurbritannias vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa. NSV Liit jätkas samal ajal vastavalt MPR paktile NSV Liidu mõjusfääri liigitatud piirkondade hõivamist, kasutades selleks diplomaatilisi ja sõjalisi hirmutusvahendeid ning hõivas 1940. aasta juunis Eesti, Läti ja Leedu ning augustikuus 1940. annekteeris need riigid NSV Liidu koosseisu. NSV Liidu Punaarmee okupeeris 28. juunil 1940
sirutub üle mandri raudne eesriie" Sellega tähistati Lääneriikides N Liitu ja tema mõju all olevaid riike Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes - Berliini blokaad Kui Nõukogude Liit blokeeris 1948. a. juunis katse lasta välja uus Saksa mark kõigi 4 okupatsioonitsooni jaoks, võtsid lääneliitlased uue valuuta oma tsoonides 18. juunil ikkagi kasutusele. Kõrvale jäeti vaid Berliin, et probleemi Nõukogude administratsiooniga arutada. Nõukogude Liit lootis aga seda asjaolu ära kasutades kogu Berliin oma võimu alla saada ja keelas uue valuuta kasutamise põhjendusel, et kogu linn on majanduslikult Nõukogude
teele. 10 gruppi, igaühes paarkümmend inimest, põgenesid venelaste eest. Järgmine õhtu viib Traudli tee kolmest naiskaaslasest lahku. Ööbis võõrastes küünides, vahel ka majas, kus abivalmid inimesed pakuvad talle ka süüa ja mõne riideeseme. Põgenikud ühinesid väikesteks gruppideks, mis andis neile kindlustunde. Traudl sõvbrunes SS-ohvitseri naise parteikamraad Katjaga. Üheskoos proovisid nad hiilida üle rohelise piiri Briti okupatsioonitsooni, kuid see katse ebaõnnestus. Siis naasesid nad hoopis Berliini. Tärkas lootus, et elu hakkab paremaks minema. 9. Juunil, päeval, mil Nõukogude okupatsioonivägede ülemjuhataja marssal Georgi Zukov moodustas Nõukogude Sõjaväelise Administratsiooni Saksamaal, koputasid Katja korteri uksele 2 eraisikut, noormees ja neiu. Ilmse vene aksendiga väitsid nad end olevat ajakirjanikud. Algas Traudli odüsseia läbi mitme kinnipidamiskoha. Ta viidi endisesse Lichtenbergi
sest maailm on vastastiku seotud ning sõltuv kindel tervik. · Uut moodi mõtlemine väljendus USA ja NSV Liidu suhete paranemises, reaalse desarmeerimisprotsessi algatamises ning piirkondlike konfliktide reguleerimise alustamises. Kriisid ja sõjad Berliini blokaad (vt Saksamaa lõhestamine) · Kui Nõukogude Liit blokeeris 1948. a. juunis katse lasta välja uus Saksa mark kõigi 4 okupatsioonitsooni jaoks, võtsid lääneliitlased uue valuuta oma tsoonides 18. juunil ikkagi kasutusele. Kõrvale jäeti vaid Berliin, et probleemi Nõukogude administratsiooniga arutada. Nõukogude Liit lootis aga seda asjaolu ära kasutades kogu Berliin oma võimu alla saada ja keelas uue valuuta kasutamise põhjendusel, et kogu linn on majanduslikult Nõukogude tsooni osa · 22. juunil läks Nõukogude Liit veelgi kaugemale ja nõudis uue Ida-Saksa valuuta
sõlmitud. Lääne-Berliini ähvardas seega nälg ja, tulevikus, ka külm. Suurem poliitiline konflikt NSV Liiduga või sõda olnuks väga ebapopulaarne USAs, kus tollal (avalikkuse poolt) venelasi peeti liitlasteks. Küsimus olnuks muidugi, et kas venelased sõda soovinuksid USAl oli tuumarelv, NSV Liidul ei olnud aga Stalin oli lääne demokraatia nõrkusi alati varmas ära kasutama. USA Saksa okupatsioonitsooni komandant kindral Lucius Clay tegi seepeale ettepaneku asuda varustama Lääne-Berliini lennukitega. Lennuki allatulistamine olnuks selgelt mõistetav signaal ka USA avalikkusele, mis sellist asja poleks venelastele andestanud. Lääne-Berliini varustamine õhust kestis 462 päeva, selle aja jooksul tehti 278,228 lendu ning viidi Berliini 2,3 tonni toitu ja muid kaupasid, sh. kivisütt. NSV Liit oli vaenlane, see oli 1948. aastaks lääneriikide juhtidele selge. Vaenlase vastu aitab liitumine
Vastupanuliikumise juht Charles de Gaulle moodustas Ajutise Valitsuse. 1946 aasta referendumil kiideti heaks uus põhiseadus, mille järgi oli uus riigikord parlamentaarne vabariik. Uus põhiseadus aga ei võimaldanud poliitikal Prantsusmaal stabiliseeruda. Sellele aitas kaasa ka koloniaalimpeeriumi algav lagunemine ning keskvalitsuse püüd seda takistada. Saksamaal algatasid liidumaade esindusorganid uue, kolme läänepoolset okupatsioonitsooni hõlmava põhiseaduse väljatöötamist. Põhiseadus jõustus 1949. Järgnenud Liidupäeva valimistel saavutasid võid parempoolsed kristlikud demokraadi ja kantsleriks sai Konrad Adenauer. Ludwig Erhardi juhtimisel alustati radikaalseid majandusreforme sotsiaalse turumajanduse nime all. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas ettevõtjate vaba konkurentsi. 1948 aastal toimus rahareform, uueks rahaühikuks sai Saksa mark
Britid algatasid 26. mail operatsiooni "Dynamo" mille käigus evakueeriti Dunkerque'ist ja selle randadelt 338 226 piiramisrõngasse jäänud liitlasarmee sõdurit. Belgia alistus 28. mail ja 10. juunil lahkus Prantsuse valitsus Pariisist, kuulutades selle avatud linnaks. Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja 10. juunil. Prantsusmaa alistus 22. juunil 1940, sõlmides kokkuleppe Compiegne'i metsas, kohas, kus 1918 Saksamaa oli pidanud Antandile alistuma. Kaks kolmandikku riigist sattus Saksa okupatsioonitsooni, ülejäänud osas tegutses Saksa-sõbralik valitsus. Charles de Gaulle rajas Suurbritannias vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler valmistas Suurbritannia alistamiseks ette meredessanti koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal (Lahing Inglismaa pärast)
3. Kas nõustud Erhardi hinnanguga Marshalli plaanile? Põhjenda oma seisukohta kahe argumendiga. Ei nõustu: Tegelikkuses Marshalli plaan ei aidanud vaid lõhestas Euroopa. Lisaks sai Euroopas turgu. Nõustun: Tänu Marshalli plaanile ehitati üles Saksa Liitvabariik. Kriisikolded Külma sõja ajal: I pool 1) Berliini I kriis ehk Berliini blokaad 1948-1949. Osalejad: USA, Inglismaa, Prantsusmaa NSVL. (Berliin oli jagatud neljaks, aga asus NSVLi okupatsioonitsooni sees. NSVLil oli eesmärk teised riigid Berliinist välja ajada, soovis saada kontrolli enda kätte. Selleks blokeeris ta kõik teed, mis viisid Berliini ülejäänud kolme sektorisse ja Berliin sattus blokaadi. Kogu maismaaühendus ja kaubavarustus oli katkenud. Inimesi, kes elasid Berliinis, ähvardas nälg. Teised riigid otsustasid oma osa Berliinist hakata varustama lennukitega. Juuni 1948- mai 1949 toimuski Berliini varustamine õhu kaudu Berliini ei jäetud üksi. Ühtsest
4* demilitariseerida 5* demokratiseerida (kuigi erinevad arusaamad demokraatia olemusest viisid hiljem Saksamaa lõhenemiseni) 6* denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle kohut (mida ka Nürnbergi protsessil tehti) 7* arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi (demonteerimine). 8* Saksamaa jagati okupatsioonitsoonidest (Stalini nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa- ettepanekuga üritati lääneriike omavahel tülli ajada). 69* Teravaid vaidlusi põhjustasid erimeelsused Ida-Euroopa küsimuses, eriti Poola-Saksa piiri küsimuses ning Nõukogude Liidu tegevuse suhtes Ida-Euroopa okupeeritud riikides, kus oli juba tasahilju alustatud sovietiseerimist. 53* Kokkuvõttes kasutas Stalin ära tekkinud soodsat olukorda ja saades II maailmasõjas
o Tähelepanu äratasid suveolümpiamängud, kus olid esialgu edukamad USA mängijad; kaugeneti olümpiaideaalidest, sest NSVLi mängijad kasutasid keelatud aineid o Vastasseis hokis ja jalgpallis; VM juhtis alati hokis, kuid kui ime läbi 1980 olümpiamängudel USA võitis, polnud hokis enam miski endine (VM autoriteet alanes, sest nende jaoks oli võit poliitline kohustus) 8. Kaks Saksamaad Pärast MS lõppu lootsid võtjariigid, et 4 okupatsioonitsooni (NSVL, USA, SB, PM) luues nad SMd ei killusta, kuid see juhtus ikkagi Läänetsoonides edenes demokraatia, Nõukogude omas likvideeriti kodanlikud parteid, kehtestati kommunistlik diktatuur, tööle pandi koonduslaagrid Läänetsoonides keskis SM taastamise eesotsa Konrad Adenauer, kes hakkas ühendama eri okupatsioonitsoonides tegutsevaid konservatiivseid parteisid üheks kristlik-demokraatlikuks liiduks o Eesmärk oli taastada SM suveräänsus ja tugevs
1944 ajutised valitsused: Uluots määras (eksiil)valitsuse ette Otto Tiefi. Läti Kesknõukogu. Leedus ei tehtud ajutist valitsust. Punaarmee mobiliseeris jälle baltlaseid, kõige rohkem Leedust (sest nemad ei läinud saksa armeesse) 82 000. Kuramaal võitles Sks armee koos lät ja est viimasena. Põgeneti paatides Rootsi ja Saksamaale. Lahkus 75 000 est, 140 000 lat, 65 000 lit. Koos saksa sõjaväega saadi UK või USA Sks okupatsioonitsooni ja sealt 4a pärast USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse. Piirid: Leedu võitis läänes Sks arvelt Klaipeda, idas said Vilniuse, kuid kaotasid maad Valgevenele. Eesti kaotas 5%, Läti 2% maast. + 1946 Preisimaa-Königsberg muudeti Kaliningradi oblastiks Poola-Leedu vahel, kuhu toodi venelased. Soome kaotas Karjala. Elanikkond: Läti&Eesti kaotasid 1/3. Kadusid baltisakslased, juudid, romad, rannarootslased. Hakkasid lisanduma uusasukad. Vilnius leedustati 1945-47.
annaabi.ee 
