revolutsioonilise nõukogu tegevuse piiramine kubermangu juhtimise koondamisega valitsusametnike kätesse. Juuli algul esmakordselt toimunud Maapäeval valiti täidesaatvaks organiks Maavalitsus, mille etteotsa asus Jaan Raamot. Septembri lõpupäevil jõudsid Saksa väed Eesti pinnale, mis kasvatas enamlaste kasvavat populaarsust veelgi. Sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse. Sakslaste okupatsioonioht aina kasvas ja enam ei olnud venelastelt ka abi oodata. Iseseisvuse väljakuulutamine 1917. aasta oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mis saatis oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse ning linnatänavatel asusid patrullima Punakaardi salgad. Saanud teate 3
mida juhtis Jaan Anvelt. Linna- ja vallaomavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Kujunes välja ühe partei (enamlaste) diktatuur st. vägivallavõim. Tuua näiteid enamlaste reformidest Eestis: Pangad riigistati, suurärid, hotellid ja restoranid natsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, mõisatest püti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosnevate komiteede juhtimisel. Kuna Saksa okupatsioonioht I maailmasõja käigus muutus reaalseks, võtsid Eesti poliitikud uue kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele. Millise otsuse võttis Maanõukogu vastu 15. novembril 1917? (lk. 26) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, enne Asutava Kogu kokkuastumiseni on kõrgeim võim Eesti Maanõukogul, Eestis kehtivad einult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas see riiklike sidemete katkemist
Nende kätte läks kõigi TSS nõukogude tegevuse ühtlustamiseks moodustatud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine. Alustati 12 ettevalmistusi relvastatud võimu haaramiseks. Selleks organiseeriti punakaardi salku ja loodeti kasutada ka demoraliseerunud väeosi. Sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse. Maapäeva 25. augusti koosolekul leidis j. Tõnisson, et kuna Saksa okupatsioonioht on muutumas reaalsuseks ning venelastelt ei ole abi loota, siis tuleb viia Eesti küsimus maailma poliitika areenime. Peeti vajalikuks saata Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon, mis tutvustaks sealsetele poliitikutele Eesti probleeme ja selgitaks välja nende suhtumise Eesti tulevikku. Kuu aega hiljem otsustas Maapäev korraldada lähiajal valimised Eesti Asutavasse kogusse, mis määras kindlaks Eesti tulevase riikliku staatuse. (T. Tannberg, A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti
Seadis omale eesmärgiks saavutada rahvuslik autonoomia Venemaa koosseisus. Välispoliitikale Eesti mitte mingil moel ei pretendeerinud, alles Saksa okupatsiooni kasvuga hakkasid tekkima mõtted, mis nägi ette Eesti lahutamisest Venemaa koosseisust. Kokkuleppeliselt on Eesti välispoliitika augustdaatumiks peetud 25. augustit 1917 - Jaan Tõnissoni kõne Maanõukogus - sakslaste kätte oli langenud Riia. Venemaa surmani haige, okupatsioonioht kasvab ja kas poleks sellises olukorras mõislik pöörata pilgud Antandi riikide poole, ehk oleks võimalik luua Baltoskandia ühendus. Sellest ajast saati jäid sellised mõtted Eesti ringkondadesse liikuma, räägiti ka Eesti-Soome kaksikriigist. Kogu välispoliitika jäi siiski embrüonaalseks. Esimesed konkreetsed diplomaatilised sammud astuti jaanuaris 1918. 10.-13. jaanuaril Eestist valitud Asutava Kogu saadikud külastasid Ptreogradis asunud Antandi riikide saadikuid. Selgitasid Eesti
annaabi.ee 
