sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida Nõukogude poliitika endast kujutas, oli vähe neid, kes tahtsid selle ideoloogia eest vabatahtlikult sõdida. Eestlased sõdisid ka Saksa relvajõududes. Kui 1941. aasta 20. juunil algas Saksa-Vene sõda tulid Saksa väed Eestisse. Saksa väejuhatus eelistas sõja algul kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes üle järk-järgult sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikult mini Saksa vägedesse eelkõige soovist kätte maksta Nõukogude okupatsioonil kogetu eest, kuid selle kõrval oli kindlasti ka muid põhjuseid. Eestlased sõdisid veel ka Soome vägedes. Seal olid eelkõige need eestlased, kes tahtsid oma saatuse määramisel ise kaasa rääkida. Nad ei tahtnud sõdida kommunistliku Venemaa ega natsliku Saksamaa eest, kuid olid valmis sõdima iseseisva Eesti eest ja see oli nende võimalus. Ulatuslikum põgenemine Soome algas 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Seal seadis
sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida Nõukogude poliitika endast kujutas, oli vähe neid, kes tahtsid selle ideoloogia eest vabatahtlikult sõdida. Eestlased sõdisid ka Saksa relvajõududes. Kui 1941. aasta 20. juunil algas Saksa-Vene sõda tulid Saksa väed Eestisse. Saksa väejuhatus eelistas sõja algul kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes üle järk-järgult sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikult mini Saksa vägedesse eelkõige soovist kätte maksta Nõukogude okupatsioonil kogetu eest, kuid selle kõrval oli kindlasti ka muid põhjuseid. Eestlased sõdisid veel ka Soome vägedes. Seal olid eelkõige need eestlased, kes tahtsid oma saatuse määramisel ise kaasa rääkida. Nad ei tahtnud sõdida kommunistliku Venemaa ega natsliku Saksamaa eest, kuid olid valmis sõdima iseseisva Eesti eest ja see oli nende võimalus. Ulatuslikum põgenemine Soome algas 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Seal seadis
Saksa võimud üritasid sõjapurustusi likvideerida ja majandust edendada. 11. Millised muudatused tõi Saksa okupatsioon kaasa kultuuris? 12. Milles seisnes eestlaste erinev suhtumine sakslastesse 1941. a. suvel ka 1943-1944. a.? Millest oli sellise erineva suhtumise tekkimine tingitud? Algul arvasid eestlased, et Saksa väed tulid neid päästma NSVL võimu alt, aga hiljem nad said aru, et Saksamaa ja NSVL okupatsioonil pole suurt vahet ikkagi. 13. Miks tähistatakse igal aastal 14. juunit kui leinapäeva? Sest siis toimus massiküüditamine. 14. Mis põhjuse tõi küüditamiseks NSVL ja mis näitab, et see ettekääne oli mitte tõsiseltvõetav? Puhastada Saksa ja NSVLi sõja puhuks tagala Nõukogudevastasest elemendist; enamus küüditatud oli naised ja lapsed, sealhulgas vanurid, rasedad ja imikud. 15. Nimeta kolme riigi armeed, mille koosseisus võitlesid eestlased 1941-1945. a. 22.
2) varustuse ja relvastuse ebapiisavuses 3) otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises 4) Meeste madalas võitlusmoraalis (!!) · Riigivanem oli Eesti Vabariigi valitsusjuht ja riigipea aastatel 19211937. · EVKL Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (a'ka VAPSID) · Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Algas VAIKIV AJASTU. Autokraatia (1935. a keelustati näiteks teised parteid). · Saksa okupatsioonil 1941-1944 moodustati kindralkomissariaat. · 1949 märts: KÜÜDITAMINE , 1941 juuli: KÜÜDITAMINE · 1989 23. aug: BALTI KETT (MRP 50. aastapäev) ·
Kuna Eestisse tulid ka lätist tulnud hävituspataljonid, mõlemad, nii läti kui ka eesti omad, kasutasid vägivalda tsiviiilelanikkonna peal. 41 aasta suvel paisati eestisse Erna salk, mis moodustus soome põgenenud eestlastest, see sama erna salk suvesõja ajal võitles hävituspataljonide ja punaarmee vastu. Kui 41 aastal kehtestati saksa okupatsioon, siis eestlaste lootus, et sakslased nende iseseisvuse taastavad, e i läinud täida. Mõlemal okupatsioonil oli päris palju ühist- nsvl ja saksa. Saksa ja NSVL sarnasused ja erinevused- lehel. Sarnasused: marionetvalitsused- vene oma juhtis Barbarus ja sakslaste oma H. Mäe. Neil kummalgi ei olnud mingit võimu, reaalselt NSVL reaalne võim kuulus Stalinile ja Saksa okupatsiooni ajal oli eesti üks osa kolmandas reichis, see oli jagatud erinevateks piirkondades, mingi jah, ja keegi juhts, ups. Mõlemad okupatsioonivõimud viisid läbi sund mobilatsiooni, nendelt aladelt, mis on
asumaades). Suurbritannia hiilgav koloniaalajastu on jäänud seljataha. Suurbritannia ei ole enam maailmamerede valitseja. Ajaloo mõju: Suurbritanniat huvitavad 1920'tel maailma mered ja koloniaalküsimused ja suhted dominioonidega. Mandri-Euroopa küsimused on teisejärgulised. Suurbritannia ei toeta Prantsusmaa Saksa-vastast poliitikat, vaid soovib olla pigem suuremeelne sakslaste suhtes. Nt prantslaste Ruhti okupatsioonil (1923) ei ole Suurbritannia toetust (Suurbritannia majanduslik surve PrantsusmaaleI). Suurbritannia on nõus vähendama Saksamaa sõjahüvitiste määra. Suurbritannia kardab kommunismi levikut.' Kokkuvõte: Suurbritannia suurus devalveerub 1920'tel. Majandusprobleemid: krooniline töötus, tööstuse amortiseerumine. Vaatamata probleemidele (streigid jne). Parlamentaarne demokraatia ei satu ohtu. Weimari Vabariik Saksamaal 1919-1932 Kaootiline ja rahutu algus (1919-1923)
AK valimised rtoimusid 5-7.04 1919, ka rindel avati valimisjaoskonnad. Valimistulemused kõnelesid sellest, et vasakpoolne meelsus on rahav seas jätkuvalt populaarne (1917 esile kerkinud). Suurima esindatuse said sotsdemid Eesti sotsiaaldemokraatlik tööliste partei ESTP (41 kohta 120st), 33,3%; teisele kohale Eesti Tööerakond 25%, 30 saadikut; Eesti sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) 7 kohta, Eesti Maarahva liit 8 kohta (olid väga pettunud, ainus pol ühendus, mis Saksa okupatsioonil sai legaalselt tegutseda, mitmed nimekad liidrid olid avaldanud seisukohti okupatsiooni ajal. ML oli andnud terve rea juhtivaid poliitikuid, kelle rollis iseseivuse sünni juures ei saa kahelda, nt Päts). ; kodaniklikest parteidest kõige edukam ERE 25 esindajat; EKRE 5 kohta; Saksa partei Eestimaal 3 kohta; VKK 1 koht. AK astus kokku 23.04. AK esimese koosoleku avas K.Parts. seejärel asuti valima AK juhatust (kohad olid juba enne erakondade vahel vastavalt valimistulemustele ära jagatud)
annaabi.ee 
