· Otsused: Stalinile tehti järjekordsed järeleandmised, tunnistades NSVL 1941.a. Piire ( kuid lääne riigid keeldusid Balti riikide annekfeeri. · Rinde avamine Lääne- Euroopas. Jalta Konverents · 14-15 veeb. 1945 Musta mere ääres · Stalin, Churchill, Roosevelt · otsused: 1945.a. Kevadel luuakse San Franciscos ÜRO, liitlased kesk-ja ida- euroopa maad. · Moskva meelevalla jätta ( NSVL võimu all) · Saksamaa jagamine okupatsiooniks, pandi alus Euroopa lõhestumisele. Potsdam · 17.juuli- 2.aug. 1945, Potsdam Saksamaa · Churchill, Harry Truman, Stalingradi · otsused: Ida- Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL, saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt · Saksamaa jagamine Briti, Pr., USA, NSVL vahel neljaks okupatsiooniks, võimu Saksamaal teostas Liitlaste sõjaline Administratsioon--> kohtupidamine natsi-saksa juhtide üle. Saksa
Euroopa vaheline vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Teise Maailmasõja võitjariikideks olid USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liit, kaotajate poolele jäid aga Saksamaa, Jaapan ja Itaalia. Kahjuks ei püsinud võitjariikide ühisleer kaua, kuna riikidel olid erinevad ideoloogiad ja vastuolud, selle tulemusel tekkisid demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idariigid. Saksamaa jagati 1948. aastal Jalta ja Potsdami konverentsil võitjariikide vahel neljaks okupatsiooniks. Jagamise põhjuseks oli demokraatia propageerimine Euroopas ja sellega natsionalismi Saksamaal vähendada. Samal aastal esitas USA president Harry Truman oma seisukoha, kus ta ütles, et hakkab kaitsma vabasid rahvaid kommunistide eest, mida hakati nimetama Trumani doktriiniks. Järgmiseks sammuks oli Marshalli plaan, mille käigus toetati Euroopa riike rahaliselt, et pidurdada Nõukogude Liidu mõju nendes maades ning sellega vähendada kommunismi osakaalu. Minu arvates olid 1940
6 aug. 1940 Tunnused · Natsionaliseerimine e. riigistamine Sentlariseerimine (?)-tugev keskvõim Moskvas Tsensuur Ebasobiliku kunsti/kirjanduse hävitamine Tööstuse eelisarendamine Poliitikute kadumine Agraalreformid e. maareformid (nagu kolhoos) Defitsiit (kaupa ei jätku) 1941 juuni · Küüditamine (10.000 inimest rongi ja Siberisse. 22.juuni · Suur isamaasõda Sks ründab NSVL'i. NSVL taganeb, Sks tuleb peale NSVL-ile iseloomulik hävituspataljon (ehk hävitatakse kõik, pandi põlema jne) (umbes 2-3 nädala pärast jõudisd ka Eestisse) Aug. · Sks väed Tallinnas. Okt. · Sks okupatsioon (1941-1944) -Kindralkomissariaat (Sks valitsus) selle kõrgeim juht K. Litzmann Eesti Omavalitsus pildi rahvale Sks-a valitsuse otsused edasi ütlema, sest nii kuulas rahvas käske paremini. -Eesti Omavalitsus, juht Hjalmar Mäe -koonduslaagrid...
saksaväed viidi baltimaadest välja Võnnu vallutamise peava 23. Juuni tähistatkse tänini Võidupühana. Ohuallikad- suurimaks ohuallikaks peeti kommunistliku venemaad, mõningat ohtu nähti ka natslikkus saksamaas. Venemaa- näiliselt olid suhted hea naaberlikud, rahutust tekitas kavatsus sõlmida eesti-vene vastastikulise abistamise leping. Selleks nõuti, et eesti lubaks rajada oma territooriumile punaarmee baasid . Eesti kartis, et vastastikuline abi muundub okupatsiooniks. Eesti juhtkond tõrjus kõik vastavad ettepanekud. Saksamaa- saksamaas nähti ainsat riiki, kes oleks suuteline osutama vastupanu punaarmeele, see tõttu tihenesid eetsi ja saksamaa suhted. Kuid seee ei suurendanud eesti julgeolekut, pigemvastupidi, 1939 aastal sõlmitud eesti saksa mittekallaletungilepingut käsitleti kui eetsi astumist saksamaa poolele. Balti liit- 1920. Aastate algu poolel otsautati moodustada balti liit
5. Välisriikide suhtumine Eestisse pärast riigipööret: Eestis kehtestatud autoritaarne riigikord, demokraatiapiirangud, tekitasid paratamatult lääneriikides tõrjuvaid hoiakuid. Suhted Venemaaga olid näiliselt sõbralikud, tegelikult tahtis Venemaa kaasata Balti riike Saksamaa-vastasesse ühisrindesse, kuid see oleks halvendanud Eesti suhteid Saksamaaga, sellepärast Eesti keeldus. Lisaks kardeti, et Punaarmee ei lahku siit enam vabatahtlikult ja vastastikune abi muutub okupatsiooniks. Suhted Saksamaaga tihenesid sõjaväelise poole pealt, sest Saksamaad peeti ainukeseks riigiks, kes suudaks vastu panna Punaarmeele. Kuid lähenemine Saksamaaga ei suurendanud Eesti julgeolekut, sest mujal maailmas arvati, et Eesti läks Eesti-Saksa mittekallaletungilepinguga Saksamaa poolele üle. Lõpuks otsustas Eesti säilitada neutraliteeti, mängida kahe suurriigi vahel ja mitte eelistada kumbagi.
kontrolli alla. Saksamaa idaosa hakkas haldama NSV Liit. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks, aga 1948. aastal sulgesid nõukogulased kõik juurdepääsuteed Lääne - Berliini. Lääneriigid hakkasid linna kõige vajalikuga varustama õhusilla abil ja tegid seda, kuni blokaad lõpetati. Lääneriikides on külma sõja alguseks nimetatud just nimelt Berliini blokaadi. 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes: Lääne - Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsiooniks loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. Külm sõda sai hoo sisse. 1950.-1980. aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Kui USA-s võeti kasutusele 1945. aastal tuumapomm, nägid Nõukogude juhid selles otsest ohtu. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950
Veebruar - Jalta konverents. Kooskõlatatakse sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ÜRO konverents. 24. oktoober - Jõustub ÜRO põhikiri ja luuakse ÜRO. (Konverents toimus aprillis-juunis San Franciscos) Kevadtalv - Alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist. 7.-8. mai - Saksa ülemjuhatuse esindajad kirjutasid alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati neljaks okupatsiooniks. Juuli-august - Potsdami konverentsil arutatakse Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. 6.-9. august - USA tuumapommid langesid Hiroshimale ja Nagasaki linnadele. 24. oktoober - Jõustub ÜRO põhikiri ja luuakse ÜRO (Konverents toimus aprillis-juunis San Franciscos). 2. september - Jaapani ning USA esindajad allkirjastavad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda.. oli lõppenud.
püüdu panna USA kitsikuse olukorda. Selle tulemusena hakati linna kõige vajalikuga varustama õhusilla abil ja tehti seda, kuni blokaad lõpetati. Kumbki pool ei soovinud vastase paremust tunnistada ja lõppkokkuvõttes tõi see kaasa 1949. aasta mais Saksamaa lõhenemise: Lääne - Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, millele sai osa USA toetus ning propagandapoliitika, Nõukogude okupatsiooniks loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. Teine maailmasõda lõi olukorra, kus 2 suur ja ideoloogiliselt erinevat riiki oleks pidanud jagama võrdset kohta maailmas. Auküsimuseks muutus asjaolu, et olla teistest parem. Sõjast järele jäänud relvastus ja väed leidsid rakendust väljaspool kummagi riiki piire. Maailmasõja lõpetanud lepped andsid mõlemale riigile piisavalt ressursse ning enesekindlust, mille tulemusena kumbki pool võis enda pidada maailma valitsejaks
NSVL ja Soome keeldusid Marshalli plaanist ning 1949.jaan. asutasid NSVL ja rahvademokraatiamaad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Potsdamist 1945.a.suvel toimus Saksamaal, Berliini külje all Potsdamis, kolme liitlasriigi valitsusjuhtide kolmas ja viimane kohtumine. Seal arutati jälle Saksamaa saatuse küsimust. Potsdami konverentsil arutati Saksamaa tuleviku küsimust. Kõigepealt tuli lahendada Saksamaa haldamise küsimus. Võitjad otsustasid riigi jagada neljaks okupatsiooniks. Prantsusmaa tsoon oli väikseim, Briti oma aga suurim. Okupatsioonides kuulus võim liitlasriikide ülemkomissaridele. Riigi kui terviku juhtimiseks ja Saksamaa majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati ülemkomissaridest Liitlaste Kontrollnõukogu. Võitjad leppisid kokku, et tuleb töötada konsensuse e. üksmeele põhimõttel. Kontrollnõukogu paiknes Berliinis. Nõukogude tsooni jäänud Berliin jaotati samuti vastavalt neljaks sektoriks. Potsdami konverentsil otsustati Ida-Eur
kulude katteks kasutada okupeeritud riigi resursse ja tööjõudu. Põllumajandus pidi toitma Saksa sõdureid. Tööstusalal erilisi muudatusi ei tehtud. Aga sakslased riisusid ettevõtetest ja tööstustest suurema osa kasumist endale. Sakslased pöördusid Eesti põlevkivi tööstuse poole. Tööjõuna rakendati ka juute ja sõjavange lisaks vabadele inimestele. Üldiselt teenisid Sakslased okupatsiooniga tulu. Katsid ära nii okupatsiooniks vajamineva kulu ja saatsid varusid ka Saksamaale ja rindele. c) Kultuuris erilisi muutusi ei toimunud. Erinevused tulenesid sõjaolukorrast, kuna tõsiseid muutuseid põhjustas Saksa okupatsioon. 3. Minuarust, on kõige tugevama jälje jätnud 1. Saksa okupatsioon, kuna: 1) Hukati tähtsaid riigitegelasi 2) Tekkis karm tsensuur, mis ületas isegi tsaariaegset tsensuuri ja paljud lehed suleti 3) Eestased ei suutnud mingid vastupanu avaldada
Rahulepingud Sm liitlastega sõlmiti 1947 ja Pariisi konverentsi otsuste põhhjal, Jaapaniga kehtestati ragu 1951 a. San Fransisco lepinguga. Sm ja Austria jagati 4 okupatsiooniks NSVL, USA, SBR ja Pr vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm'ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin Harry S. Trumani seisukoht, mis
tähtsamaid alasid. 17.-18. saj. hakkas Austrias kujunema kapitalism. 1 maailmasõjas oli Austria-Ungari Saksamaa liitlane. Lüüasaamine sõjas ja äärmiselt raske majanduslik olukord vallandasid 1918. A. oktoobris kodanlik demokraatliku revolutsiooni. 2 maailmasõjas võitles Austria Saksamaa osana. 1945. a. märtsis jõudsid Nõukogudeväed Austria territooriumile ning vabastasid 13. Aprillil Viini. Austria jagati ajutiselt NSV Liidu, USA Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel 4 okupatsiooniks. Austria on olnud paljude rahvaste kunsti kokkupuuteala. 13. saj. alanud gootika ehitistest on varaseim Heiligenkreuzi tsistertslsate kloostrikiriku koor(1295), suurimaid Viini Sankt Stephan`i toomkirik16. Sajandil algas renessanss, see avaldus linnavalitsushoonete arhitektuuris ja nende paigutamises keskväljaku ümber ning linnade korrapärases planeeringus. Õitsengu saavutas arhidektuur 17-18. saj. Algul itaaliapärasest äärmuslikust barokist, hiljem (18.saj
Churchill ja Roosevelt, avati II rinne e rünnak Saksamaale lääne poolt, tunnustati NSV Liidu 1941 a piire ning Baltiriigid sattusid Moskva võimu alla, Potsdami (16.07 02.08.1945) 1945 a juulis ja augustis toimunud võitjariikide konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Thurman, kiideti heaks Ida-Preisimaa põhjaosaloovutamine NSV Liidule, saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud aladelt, Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSV Liidu vahel neljaks okupatsiooniks, sõjaroimarite kohtu alla andmine, määrati kindlaks Saksa reparatsioonide tasumise kord, teine rinne Teherani konverentsil otsustatud plaan, mis tähendas Saksamaa ründamist Normandia (lääne) kaudu, lepituspoliitika lääneriikide eesmärk vältimaks sõda, tehes järelandmise diktaatoritele, kummaline sõda sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 Prantsuse, Inglismaa ning Saksamaa vahel kujunenud rinne, kus mõlemad
nõustuti.Punavägi võttis enda kontrolli alla lennuväljad,sadamad,raudteejaamad,postkontorid,omavalitsused.17 jun balti okupeeritud. Stalin saatis erivolinikud,kes pidid hõivamise lõplikult vormistama. 21.jun toimus organiseeritud’’töörahva meeleavaldus’’pidi legaliseerima okupatisooni.Sama toimus ka teistes B riikides.Lavastati parlamendivalmised ja nukuparlamendid palusid B riigid liita NSVL.3-6aug NSVL liitis Briigid koosseisu.Lääs luges seda ikkagi okupatsiooniks. 9. Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel:22.jun 1941 ülatasid S väed NSVL piiri.Saksa armeel 3 väegruppi:Nord,Mitte,Süd.Koos S alustas sõda ka Rumeenia.Ita,Soome,Slovakkia,Ungari liitusid hiljem.Alguses läks S jaoks plaanipäraselt,paljud punaväelased alistusid.1941 sügiseks olid S vallutanud baltikumi,valgeve ja osa ukrainast.Moskva ründamise asemel rünnati Kiievit.Leningrad võeti piiramisrõngasse S poolt(suri 640000nälga)Sept lõpul
J. Poska). EV väljakuulutamisest teavitati üleriigiliselt. Eesti Ajutine Valitsus andis välja 5 päevakäsku, milledes · Eesti kuulutati sõjas erapooletuks; · tühistati kõik enamlaste korraldused; · peaülesandeks seati rahvusväeosade formeerimine; · pöörduti välisriikide poole. Iseseisvuse väljakuulutamise tähtsus väljakuulutamise momendil: · lubas tõsta Eesti küsimuse rahvusvahelisele areenile; · lubas tunnistada Saksamaa sissetungi okupatsiooniks; · suurendas välisvõitluse võimalusi. Saksa okupatsioon (veebr.-nov. 1918) Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust, vaid kehtestas siin terrorireziimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogriiki. Need plaanid nurjusid tänu Saksamaal alanud Novembrirevolutsioonile ja Saksamaa lüüasaamisele Esimeses maailmasõjas. 19. novembril andsid Saksamaa võimud maa valitsemise ametlikult Eesti Vabariigile üle.
17. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Millised muudatused toimusid Euroopa kaardil? II ms põhjustas seninägematuid purustusi ning kaotusi. Kokku hukkus sõjas ligi 60 milj inimest. Euroopa täis sõjapõgenikke, sõjavange. Euroopa riigid varemetes. Ajalooliste ehitiste hävimine, kunstiväärtuste röövimine. Tööstusettevõtete, kaevanduste, sadamate, teedevõrgu jm purustamine. Suured sõjavõlad. Saksamaa jagati 4 okupatsiooniks (NL, Prantsuse, USA, Briti). Teljeriikide poolt okupeeritud riikide iseseisvuse ja seaduslike valitsuste võimu taastamine Norras, Taanis, Prantsusmaal jm. Austria, Albaania iseseisvuse taastamine. Bulgaarias, Rumeenias, Ungaris jm kukutati võimult diktaatorid, võimule said nõukogudemeelsed valitsused. Poolas aitas NSVL võimule nõukogudemeelse valitsuse. Tšehhoslovakkias moodustas valitsuse Londoni pagulasvalitsus.
Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas: · 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige · 1936-1939 Hispaania kodusõda, kus põrkusid kokku üheltpoolt kommunistide ja sotsialistide juhitud rahvarinna ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Itaalia ja Saksamaa, Rahvarinde vägesid NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Prantsusmaa, Inglismaa, USA ajasid mittevahelesegamispoliitikat. Kodusõda lõppes Franco võiduga. ...
8. mail Saksamaa alistub Jaapani purustamine USA viskab 6. augustil Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile tuumapommi. Jaapan kirjutab alla alistumislepingule 2. september 1945. Sellega oli teine maailmasõda lõppenud. II maailmasõja tagajärjed Sõja järel toimus Pariisi rahukonverents, kus koostati rahulepingud. Rahulepingud sõlmiti Saksamaa liitlastega, aga mitte Saksamaa ja Jaapaniga. Saksamaa jagati liitlasriikide vahel neljaks okupatsiooniks. 1951. aastal Jaapan sõlmis San Fraciskos rahulepingu. Nürnbergi protsess (1945) - selle eesmärk oli mõista kohut sõjakurjategijate ja -algatajate üle. 24-st 12 mõisteti surma, 2 mõisteti õigeks, ülejäänutele pikaajaline vangistus Hukkunute arv täpselt teadmata, Euroopas umbes 60 miljonit, enamus tsiviilisikud. Poola kaotas 15,3% rahvaarvust. Sõjakulud ja kahjud umbes 4000 miljardit USA dollarit. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse, Saksamaa tükeldati
Samal kuul kohtusid ka Nõukogude ning lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel- Elbe jõel. Natsi- saksa lõppu tähistas Berliini vallutamine. 7-8 mail 1945a. kirjutasid saksa ülemjuhatuse esindajad ( hitler oli ennast selleks ajaks tapnud) alla saksa tingmusteta kapituleerumise aktidele. pärast seda purustas Punaarmee Tsehhis viimased saksa üksused. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. Saksa jagati USA, Suurbritannia, Prantsuse ja NSV liidu vahelj 4 okupatsiooniks ja pealinn Berliin neljaks sektoriks. 1945a. juulis- augustis toimunud Potsdami konverentsil arutasid need neli saksa sõjajärgse haldamise küsimusi . Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid sõjakohtu alla. JAAPANI PURUSTAMINE. Pärast Saksa alistumist muutus põhiliseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA , kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942a. suvel jätkas ka järgnevatel a. vastavate hõivatud alade tagasivallutamist. Pärast saksa purustamist muutus Jaapani olukord
(Roosevelt); tähtsamad otsused: teise rinde avamine Pr-l, sõjajärgse olukorra arutamine, Poola idaalade liitmine NSVL-ga Jalta- veebr 1945; osalesid Venemaa, Ingl ja USA; tähtsamad otsused: Poola probleem, Sks jagamine, NSVL kohustub sõtta astuma Jaapani vastu, NSV sõjavangide tagasi saatmine Potsdam- juuli 1945; osalesid Venemaa, Ingl; tähtsamad otsused: Sks ja Poola piir, Sks 4-ks okupatsiooni tsooniks, NL ei anta võimalust Jaapani okupatsiooniks, natsipartei keelustamine Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)- otsustati asutada Jalta konverentsil San Franciscosse 5.Murrang sõjas 1942 sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste
kogu riiki iseseisvuse väljakuulutamisest. Iseseisvuse väljakuulutamine Eesti Ajutine Valitsus annab välja oma esimesed 5 käsku: · Eesti on sõjas erapooletu · Tühistati enamlaste korraldused; · Rahvusväeosade loomine; · Pöörduti välisriikide poole tunnustuse saamiseks Iseseisvuse väljakuulutamine Iseseisvuse väljakuulutamise tähtsus: · Võimaldas tõsta Eesti küsimuse rahvusvahelisele tasandile; · Võimaldas pidada Saksamaa vallutust okupatsiooniks; · Suurendas võimalust välisabiks; Saksamaa I okupatsioon · 3. märts 1918. a. Bresti rahu. · 12. aprill 1918. a. Riias Landesrati koosolek Eesti,- Liivi ja Lätimaa liita Preisimaa alluvusse üheks riigiks, Balti hertsogiriigiks. · 27. august 1918. a. Bresti rahu lisaleping. Saksamaa I okupatsioon 1918. a. Veebruar-november Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust · Terrorireziim · Balti hertsogiriik · ``Keelan, käsen, poon ja lasen``
iseseisvus juba kadunud." Eestis toimus see 19.juunil 1940, kui zdanov esitas president Pätsile oma nõudmised valitsuse kohta. Nendest ta enam ei taganenud ning sellest hetkest valitses Eestit okupatsioonivõim. Rahvusvahelise õiguse järgi oli toimunud otsustav pöörak, millele juhib tähelepanu ka A.Warma: Eestile tõotatud rahumeelse okupatsiooni oli zdanov oma meelevaldsete korraldustega ja järgneva relvastatud sekkumisega muutnud tavaliseks sõjaliseks okupatsiooniks, mis peatas Eesti riikluse (Warma1965:1516). K.Pätsi korraldustel puudus seetõttu juriidiline jõud. Varese valitsus oli okupatsioonivõimule alluv okupatsiooniorgan. Tollaste kommunistide mälestustest selgub, et zdanov oli Varese valitsuse kokku pannud 19.20.juuniks. Juba enne zdanovi tulekut oli N.Liidu saatkonna nõunik V.Botskarjov 18.juunil siseministriks määranud oma agendi Maksim Unti. Valitsuse koostamisel ei lastud kaasa rääkida isegi mitte kommunistide
Seal otsustati, et sama aasta kevadel asustatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. 24. aprill 1945 jõudis Punaaarmee Berliini ja 25. aprill kohutusid liitlasvägedega Elbe jõel. 8. mail 1945 kapituleerus Saksamaa tingimusteta. 9. mail kapituleerus NSV Liidule. Juuli-august 1945 toimus viimane konverents Saksamaal Potsdamis, kus osalesid Stalin, Churchill (Inglismaa peaminister) ja Truman (USA president). Võeti vastu otsused: • Saksamaa jagati Briti, Prantsuse, USA ja Nõukogude okupatsiooniks • võim läks üle ajutiselt Liitlaste Sõjalisele Administratsioonile • NSDAP kuulutati kuritegelikuks ja selle juhttegelased tuli arreteerida • NSV Liit lubas asuda sõtta Jaapani vastu. 6. augustil ja 9. augustil 1945 heideti USA poolt aatompommid Hiroshimale kui ka Nagasakile. Siis alistus ka Jaapan. 2. septembril 1945 allkirjastas Jaapan tingimusteta kapitulatsiooni akti – sellega lõppes II maailmasõda. 1945-1946 toimus Pariisis rahukonverents. 10
inimtegevuse tulemusel. Okupatsioon (mittesõjaline) tähistab antud kontekstis hõivamise teel tiitli omandamist mitte kellelegi kuuluva territooriumi (terra nullius) üle. Selline territoorium pole kas kunagi kuulunud ühelegi riigile või on mõni riik selle hüljanud. Tänapäeval on selline omandiõiguse saamise viis sisuliselt välistatud, sest kõik eksisteerivad maa-alad juba kuuluvad mõnele riigile ning seetõttu lihtsalt puudub okupatsiooniks vajalik terra nullius. Tsessioon on situatsioon, kus üks riik annab rahvusvahelise lepingu alusel teisele riigile suveräänse õiguse teatud territooriumi üle. Siinkohal tuleb järgida nemo dat quod non habet printsiipi, mille kohasel ei saa ükski riik anda teisele riigile seda, mida ta tegelikult ei oma. Sageli esineb tsessioon rahulepingute osana. Kuna loovutamise puhul asendub üks suverään teisega, ei saa territooriumi omandaval riigil olla rohkem õigusi kui tema eelkäijal samal
annaabi.ee 
