Eesti kodakondsus
siseminister Karl Einbund väitega ,,Sündimine iseenesest on nii juhusline moment inimese
elus, et tema mitte veel ära ei määra, kust keegi pärit on." (ibid: 17)
Praegune Eesti Vabariigi kodakondsus tugineb kahele printsiibile, milleks on vereõigus ja
teiseks Eesti järjepidevuse printsiibile, mis tähendab, et praegune Eesti riik on rajatud 1918.a
aastal rajatud Vabariigi õigusjärglane. Sama põhimõte kehtib kodakondsuse suhtes. 1992.
aastal taasjõustati okupatisoonieelne 1938. aasta kodakondsusseadus. Seega on Eesti
Vabariigi kodanikud automaatselt need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni
NSV Liidu koosseisu, samuti nende järglased. (ibid: 23)
Lisaks sünnipärastele kodanikele on Eesti kodakondsus laienenud ka naturalisatsiooni teel.
Naturaliseerimine eeldab isiku soovi kodakondsust vahetada ning teatud tingimuste täitmist,
mida kodakondsust andev riik nõuab. Pärast Eesti riikluse taastamist on siin elavatele