ja valguse omaduste tõttu. Suuremate suurenduste saamiseks kasutatakse elektronmikroskoope, kus valguse asemel kasutatakse väga kiiresti liikuvate elektronide kimpe. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad eristada üksikuid aatomeid. Teravikmikroskoobi tööpõhimõte tugineb kvantmehaanilisel nähtusel tunnelefektil. Pikksilm (teleskoop) Pikksilm on optikariist kaugete esemete vaatlemiseks. See koosneb ka objektiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb optilisse riista praktiliselt paralleelne kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda kujutist vaadeldakse okulaariga. Niisugusel juhul langevad pikksilma objektiivi ja okulaari fookused praktiliselt kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp. Selliseid optilisi süsteeme nimetatakse teleskoopilisteks. Galilei ei olnud teleskoobi esmaleiutaja. 1609
esemest fookuse lähedal tõelise, vähendatud ja ümberpööratud kujutise.Seda tõelist kujutist vaadeldakse okulaariga kui luubiga. Seejuures saadakse suurendatud, päripidine ebakujutis. Pikksilma suurenduse hindamise lihtsustatud skeem 3. Mikroskoobi suurenduse määramine Mikroskoopikasutatakse lähedaste, kuid väikeste esemete vaatlemiseks. Mikroskoop nagu pikksilmgi, koosneb tavaliselt kahest läätsede süsteemist: objektiivist ja okulaarist. Mikroskoobi objektiivi ülesandeks on tekitada uuritavast esemest võimalikult suur kujutis. Ebakujutise saamine mikroskoobis TÖÖ KÄIK A) Silma minimaalse vaatenurga määramine 1. Joonestage paberile kõrvuti kaks väikest ristkülikut ca 1mm kaugusele teineteisest. 2. Kinnitage paber silmade kõrgusele ja eemalduge temast suurima kauguseni, mille
Objektiiv annab kauguest esemest fookuse lähedal tõelise, vähendatud ja ümberpööratud kujutise.Seda tõelist kujutist vaadeldakse okulaariga kui luubiga. Seejuures saadakse suurendatud, päripidine ebakujutis. Pikksilma suurenduse hindamise lihtsustatud skeem 3. Mikroskoobi suurenduse määramine Mikroskoopikasutatakse lähedaste, kuid väikeste esemete vaatlemiseks. Mikroskoop nagu pikksilmgi, koosneb tavaliselt kahest läätsede süsteemist: objektiivist ja okulaarist. Mikroskoobi objektiivi ülesandeks on tekitada uuritavast esemest võimalikult suur kujutis. Ebakujutise saamine mikroskoobis TÖÖ KÄIK Küsige juhendajalt täpne tööülesanne ja töö teostamiseks vajalikud vahendid A) Silma minimaalse vaatenurga määramine 1. Joonestage paberile kõrvuti kaks väikest ristkülikust ca 1mm kaugusele teineteisest. 2
Enne keerme mõõtmist tuleb selle telg seada ühtivaks niitristiga. Selleks tuleb niitristi üks niit (punktiirjoonega) viia ühtivusse keerme välisläbi- mõõduga kogu keerme pikkusel. Selleks tuleb keerata nii kruvikuid, kui ka okulaarmõõtepea kruvi 27 ja töölaua ülemise plaadi pööramise kruvi. Nüüd lükatakse käega töölaua pikikelk äärmisse parempoolsesse asendisse, lastakse lahti (see hakkab sirisedes aeglaselt vasakule tagasi liikuma), okulaarist aga jälgida samal ajal, kas niit on täpselt ja kogu aeg keerme välisläbimõõdul. Töölaua kiire liigutamine Töölaua ülemise plaadi pikisihis pööramine 1. Keerme keskläbimõõdu mõõtmine a) Ühitada okulaarvõrgu kriipsjoon keermeprofiili vasakpoolse külgpin- naga nii, et teine kriipsjoon jaotaks profiili vaadeldava külje pooleks. b) Teha ristiliikumise kruvikult lugem L1 .
31. Kirjeldage saua, kvadranti, teleskoopi. Sau pikk poolemeetrine latti liikuv ristpulk. Kvadrant koosneb kraadijaotusega veerandringist, lugemisseadisest, visiirist ja loodulist. Nurkkõrgus asub kvadrandist allarippuva loodi abil. Teleskoop optiline instrument, kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Suurendavad kaugete objektide nurkmõõtmeid ja näivat heledust. Koosneb läätsedest ja peeglitest, objektiivist, fookusest, okulaarist. 32. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilistel vaatlustel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt ning määrata täpselt vaatesuunda Maa suhtes. Saame koostada selle abil täpsemaid tähekaarte. 33. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? 34. Milliseid teleskoope (lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Lisaks optilistele teleskoopidele kasutatakse infrapuna,
Kui β=βP, siis esineb täielik sisepeegeldus, β<βP korral peegeldub valgus osaliselt. On ilmne, et piirnurga βP väärtus on mõlema meetodi korral ühesugune. Erinevalt eelmisest meetodist, saab täieliku sisepeegelduse meetodil määrata ka mitteläbipaistvate ainete murdumisnäitajaid. Prismast P2 väljuvat valgust vaadeldakse lõpmatusse teravustatud pikksilmaga. Pikksilm koosneb objektiivist (5) ja okulaarist (8). Nende ühises fokaaltasandis asetseb niitrist (6) ja skaala (7). Skaala on arvutatud piirnurga valemi (Valem 2) järgi, kusjuures ta on gradueeritud uuritava aine murdumisnäitaja n1 väärtuste järgi. Libiseva kiire meetodil mõõtmisel on see osa vaateväljast, mis vastab nurkadele β>β P pime, see osa, mis vastab nurkadele β<βP on aga valgustatud (joon.50). Valguse ja varju piir vastab piirnurgale βP.
Suurendus s s=H/h=k/a Sfaariline peegel sile kerapinna osa, millelt valgus peegeldub. Jaotatakse nogusateks/kumerateks. Analoogia laatsega: nogus peegel koonduva laatse omadused; kumer peegel nogusa laatse omadused. Fookuskaugus f=R/2 Optilised riistad-luup suurendusklaas, millena voib tootada iga kumerlaats ja mille optiline tugevus jaab vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x Mikroskoop suurendus 20-2000x Koosneb 2st laatsest objektiivist ja okulaarist. Ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest vahe kaugemale, seljuhul saadakse esemest suurendatud toelise kujutise, mida vaadeldakse omakorda okulaari kui luubiga ja saadakse omakorda suurendatud kui nailine kujutis. Teleskoop koosneb objktiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb pikksilma paralleelne kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda vaadatakse okulaari ja luubiga. Objektiivi
Suurendus-s=H/h=k/a. Sfääriline peegel-on sile kerapinna osa,millelt valgus peegeldub. Jaotatakse nõgusateks/kumerateks. Analoogia läätsega: nõgus peegel(koonduva läätse omadused), kumer peegel(hajuva läätse omadused) fookuskaugus f=R/2.Optilised riistad-luup- suurendusklaas, millena võib töötada iga kumerlääts ja mille optiline tugevus jääb vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x.mikroskoop-suurendus 20-2000x. koosneb kahest läätsest (objektiivist ja okulaarist) ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest pisut kaugemale->seljuhl saame esemest suurendatud tõeslie kujutise,mida vaatleme omakorda okulari kui luubiga ja saame sellest veel kord suurendatud, kuid näiva kujutise.Teleskoop-koosneb objektiivist ja okulaarist. kaugetest esemetest tuleb pikksilma parallellene kiirtekimp,mis tekitab kujutise objektiivi fookuses.seda vaadatakse okulaari ja luubiga, objektiiv ja okulaari fookused langevad
Kui =P, siis esineb täielik sisepeegeldus,
okulaarist (8). Nende ühises fokaaltasandis asetseb niitrist (6) ja skaala (7). Skaala on arvutatud piirnurga valemi (Valem 2) järgi, kusjuures ta on gradueeritud uuritava aine murdumisnäitaja n1 väärtuste järgi. Libiseva kiire meetodil mõõtmisel on see osa vaateväljast, mis vastab nurkadele > P pime, see osa, mis vastab nurkadele
P korral
Analoogia laatsega: nogus peegel koonduva laatse omadused; kumer peegel nogusa laatse omadused. Fookuskaugus f=R/2 Optilised riistad-luup suurendusklaas, millena voib tootada iga kumerlaats ja mille optiline tugevus jaab vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x Mikroskoop suurendus 20-2000x Koosneb 2st laatsest objektiivist ja okulaarist. Ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest vahe kaugemale, seljuhul saadakse esemest suurendatud toelise kujutise, mida vaadeldakse omakorda okulaari kui luubiga ja saadakse omakorda suurendatud kui nailine kujutis. Teleskoop koosneb objktiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb pikksilma paralleelne kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda
instrumendid kontrollitakse vastavalt nõuetele. Mõõdistamisvõrk rajatakse GPS-mõõdistamisega, teodoliitkäikudega või muid meetodeid (otselõige, vastulõige, kombineeritud lõige jne) rakendades. 10. Teodoliit põhimõtteline ehitus Teodoliidi põhiosad on horisontaal- ja vertikaalring, Horisontaaltelg, mis läbib vertikaalringi ja vertikaaltelg, mis läbib horisontaalringi e limbi ja pikksilm, mida läbib viseerimistelg. Pikksilm koosneb silindrikujulisest torust, objektiivist, okulaarist, niitristikust ja fokuseerivast läätsest. Suundade mõõtmine võtete viisil Kui seisupunktis on tarvis mõõta ainult üks nurk (kaks suunda), siis tehakse mõõtmised tavaliselt võtete viisil. Üks täisvõte seisneb nurga mõõtmises vertikaalringi kahes asendis Rp ja Rv. Nurga mõõtmist ühes vertikaalringi asendis nim poolvõtteks. Limbi asendi muutmine poolvõtete vahel 90 võrra ja pikksilma üle seniidi pööramine on vajalik selleks, et vähendada
kauguselt vaadataks objekti ilma luubita). Kui luup asub esemele lähemal kui fookuskaugus, on suurendus väiksem. Luupide abil saadavad suurendused küündivad kuni 25-ni. Enamasti suurendus 10x. Maksimaalse suurusega vaatevälja saavutamiseks tuleb silm asetada võimalikult luubi lähedale. Mikroskoop- võimaldab näha väikesest objektist (objektidest), mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist. Koosneb kahest optilisest süsteemist- objektiivist ja okulaarist, mille omavaheline kaugus on märksa suurem, kui fookuskaugus. Suurendus keskmiselt 1000x. Teleskoop- võimaldab vaadelda kaugel asuvaid esemeid. See koosneb objektiivist ja okulaarist, mis asetsevad nii, et objektiivi tagumine fookus F1 ühtib okulaari esimese fookusega F2. Teravustamisel võib objektiivi ja okulaari kaugus veidikene muutuda. Objektiiviga saadud kauge eseme kujutis asetseb praktiliselt objektiivi tagumises fokaaltasandis. Valguse laineomadused
Märgitakse vesiloodi mull otste liikumise suund. Pärast seda, pöörates samadest tõstekruvidest, tuuakse pikksilm endisesse asendisse tagasi ja kontrollitakse, kas lugem on õige. Seejärel korratakse sama tegevust, kuid kallutatakse vastassuunas 2-3 pööret. Kui vesiloodi mulli otsad jäid paigale või liikusid samas suunas nagu eelmine kord, on nõue täidetud. Vastasel juhul on tarvis muuta vesiloodi ampulli asendit pikksilma suhtes. Selleks keeratakse okulaarist vasakule jääva vesiloodi justeerimiskruvide kate kõrvale ja nihutatakse vesiloodi ampulli rõhtsuunas justeerimisnõela abil, manipuleerides vastavalt vajadusele. Justeerimine toimub järkjärguliste lähenduste meetodil. 4)Pikksilma viseerimiskiir peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (nivelliiri peanõe) Peanõuet võib kontrollida kahel viisil: maastikul tähistatud joone keskelt ja otsast nivelleerimisega või kahest otsast nivelleerimisega
Nende töö joonte mõõtmisel põhineb valguse kiiruse c ja kulutatud aja korrutise leidmisel. Joone mõõtmisel läbib valgus vahemaa kaks korda punktini ja sealt tagasi. 25. Mõõteinstrumendi horisonteerimine ja tsentreerimine 26. Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!) (Nivelliir ka ju? niveriiriga ei mõõda sa nurka...) 27. Pikksilma peamised koostisosad(joonisega!) Teodoliidi pikksilm koosneb: silindrikujulisest torust, objektiivist, okulaarist, niitristikust ja fokuseerivast läätsest. Ühel leheküljel olid kirjas need aga paar lehte edasi korratakse neid ja seal on kirjas vaid objektiiv, okulaar, niitristik. Ei tea, kumba uskuda.(lk 137 ja 139, sinine raamat) Nivelliiri pikksilma osadeks on (lk 54-57, roheline raamat): niitristik, objektiiv, okulaar, sisefokuseerimislääts. Ma ei saa aru, mis asjad täpselt pikksilma alla lähevad
Elektronkiire suunda muudetakse neis elektri- või magnetvälja abil. Teravikmikroskoobid annavad veel suuremaid suurendusi. Nendes kasutatakse tunnelefekti Nende abil on võimalik eristada detaile mõõtmetega kuni 0,2 nm. Sellise mikroskoobi tööpõhimõte ei sarnane kuidagi optilise mikroskoobi omaga ja sellepärast me seda siin ei käsitle (vt.9. Kvantmehaanika) . Pikksilm on optikariist kaugete esemete vaatlemiseks. See koosneb nagu mikroskoopki objektiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb optilisse riista praktiliselt paralleelne 51 kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda kujutist vaadeldakse okulaari kui luubiga. Niisugusel juhul langevad pikksilma objektiivi ja okulaari fookused praktiliselt kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp. Selliseid optilisi süsteeme nimetatakse teleskoopilisteks
annaabi.ee 
