Nimetu
Samasugune haridussüsteem tuli ka provintsidesse.
Liivimaa hardusolude korraldamises oli tähtsal kohal kindralkuberner Johann Skytte. Tema
ettevõttel loodi 1630. aastal Tartus nn Akadeemiline gümnaasium, mis oli õppetöölt
ligilähedane kõrgkoolile. 1631. aastal avati gümnaasium ka Tallinnas. (Gustav Adolfi
Gümnaasium) Juba 1631. aastal esitas Skytte kuningale ettepaneku muuta gümnaasium
ülikooliks. Järgmisel aastal 15. oktoobril1632. aastal avatigi Tartu Ülikool. Ülikoolis said
õppida lisaks aadlikele ja linnakodanikele ka talupojad, ehkki tegelikkuses ei olnud neil siiski
võimalust seal õppida. Ülikoolis oli 4 teaduskonda. (-filosoofiateaduskond, arsti, usu ja
õigus.) Keskmine õppeaeg oli 9 aastat. Õppekeelena oli kasutusel ladina keel. Ülikoolis
õppisid umbes 14-17 aastased. Õppetöö vormiks olid dispuudid, esinemis- ja vaidlusoskuse
annaabi.ee 
