See süttib, põlemisgaasid tõukavad kolbi ja mootor teeb tööd. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Kõik bensiinid ei sobi kõikidele mootoritele. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega, seda nimetatakse detonatsiooniks. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Väga väikese detonatsioonikinglusega on heptaan, selle oktaaniarvuks on võetud 0. Kõige kõrgemaga on isooktaan, mille oktaaniarv on 100. Need kaks segatakse kokku ja saadasegi bensiin, mida näeme bensiinijaamades 92, 95 ja 98. Esimesed autod sõitsid nafta kerge fraktsiooni petrooleetriga, mida kasutatati puhastusvahendina. Siis mindi üle bensiinile. Bensiinile on lisatud läbi aegade erinevaid aineid, et teha see paremaks. Aga tänu nendele saastab bensiin aina rohkem loodust. Selle vastu hakati võitlema 1970-ndail. Heitgaasid toovad loodusesse
Samuti ei tohiks kasutada madalama oktaaniarvuga bensiini, kui on ette nähtud. · alkaanid: normaal- ja isoalkaanid · tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised · areenid: C6H6 alküülderivaadid · alkeenid ja tsükloalkeenid OKTAANIARV- mootorikütuste (bensiini ja petrooleumi) detonatsionikindlust iseloomustav tingsuurus. Mootorikütust võrreldakse seguga, mis on valmistatud isooktaanist (2,2,4-trimetüülpentaanist), mille oktaaniarv on 100. Kütuse oktaaniarvuks nimetatakse isooktaani protsentuaalset sisaldust segus, mis on detonatsioonikindluse poolest kütusega eksvivalentne. Oktaaniarvu määramiseks kasutatakse spetsiaalset mootorit 7 Bensiinijaamades on kasutusel peamiselt bensiinid oktaaniarvuga- 92, 95 ja 98. Need bensiinid erinevad kvaliteedi poolest. Varem kasutati ka madalama oktaaniarvuga
22. Mootoribensiinide oktaaniarvu määramine: Määramisel võrreldakse katsemootoris uuritava mootoribensiini ja isooktaanist (C8H18) ning normaalheptaanist (C7H16) koosnevate etalonsegude detonatsioonikindlust. Bensiine võrreldakse defineeritud ainetega, mille detonatsiooni omadused on hästi teada. Nendeks on rahvusvaheliselt valitud kaks etalonainet: 1. Isooktaan e 2,2,4-trimetüülpentaan (C8H18), kus kokkuleppeliselt võetakse oktaaniarvuks 100 (RON=100) . 2.Normaalheptaan (C7H16), kus kokkuleppeliselt võetakse oktaaniarv 0 (RON=0). Isooktaanist ja normaalheptaanist võib segada erineva vahekorraga segusid. Mida kõrgem on isooktaani sisaldus selles segus, seda kõrgem on detonatsioonikindlus sellel segul. Seega uuritava mootoribensiini oktaaniarv on : etalonsegu C8H18 sisaldus mahu%-des, mis annab uuritava mootoribensiiniga võrdse detonatsiooni. Näiteks etalonsegu, milles on 80 mahu&% C8H18 ja 20 mahu% C7H16 on oktaaniarv 80.
Bensiinide detonatsioonikindlust hinnatakse oktaaniarvuga. See määratakse erilises katsemootoris, kus võrreldakse bensiini detonatsioonikindlust etalonvedeliku omaga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist: · normaalheptaan detonatsioonikindlus 0 · isooktaan - detonatsioonikindlus 100. Kui uuritav bensiin detoneerib katsemootoris samadel tingimustel kui etalonvedelik, siis selle bensiini oktaaniarvuks loetakse isooktaani protsent etalonvedelikus. Mida kõrgem oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on bensiin. Mõnede bensiiniliikide oktaaniarve: · Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) · Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) · Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80) · Katalüütiliselt reformitud bensiin( oktaanarv 74...86 ) · Alküülbensii(Oktaanarv üle 90)
Bensiinide detonatsioonikindlust hinnatakse oktaaniarvuga. See määratakse erilises katsemootoris, kus võrreldakse bensiini detonatsioonikindlust etalonvedeliku omaga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist: · normaalheptaan detonatsioonikindlus 0 · isooktaan - detonatsioonikindlus 100. Kui uuritav bensiin detoneerib katsemootoris samadel tingimustel kui etalonvedelik, siis selle bensiini oktaaniarvuks loetakse isooktaani protsent etalonvedelikus. Mida kõrgem oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on bensiin. Mõnede bensiiniliikide oktaaniarve: · Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) · Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) · Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80) · Katalüütiliselt reformitud bensiin( oktaanarv 74...86 ) · Alküülbensii(Oktaanarv üle 90)
annaabi.ee 
