Ch4 + 2 O2 --- Co2 + 2 H2O Mida suurem on oksüdatsiooniastme muutus, seda suurem on kütteväärtus. Selles võrrandis on süsiniku oa muutus 8 ja see on ka maksimaalne. Co ehk süsinik monooksiid ehk vingugaas Mittetäielik põlemine lõpeb vingugaasiga. Süsiniku oksüdatsiooniaste on siin 2. Co saab võimaluse korral oksüdeeruda edasi Co2ks. Co on neutraalne oksiid. Hapete ja alustega ta ei reageeri. Co2 ehk süsinik dioksiid Põlemise lõppsaadus. Võib reageerida veega ja aluseliste oksiidisega. Tekib sool. Co2 ei põle ega toeta põlemist. Co ja Co2 abil saab metallurgias metalle toota Gaasiliste ainete ruumalad ja molaarsuhted langevad kokku!!!
veendunud pooldajaks. Hapnikut kindlasti leidub igalpool looduses, see tekib peamiselt fotosünteesi tõttu. Maakoores seda on umbes 45%. Looduses väikses koguses leidub ka hapniku teist allotroopi - osooni. See asub atmosfääris ning takistab ultraviolettkiirguse jõudmist maapinnani. Hapniku üheks kõige tähtsamaks ühendiks on divesinikmonoksiid ehk vesi (H2O), see katab 75%, on olemas õhus, pinnas ja seetõttu vett kutsutakse kõige levinumaks lahustiks. Hapnik ühendub ka teiste oksiidisega, hapetega, alustega, sooladega ning paljude orgaaniliste ainetega. Hapniku kasutusalad Hapnikut kasutatakse kõikjal. On raske leida inimese tegevusalat, kus hapnikut ei kasutata. Kõige tähtsam on hingamine, sest me hingame ju hapniku. Veri kannab hapniku meie kehas edasi rakkudesse ja see on vajalik energia tootmiseks. Samuti on hapnik väga tähtis põlemises. Hapniku kasutatakse ka keevitamiseks. Kui juhtida hapniku atsetüleenleeki võib kuumus tõusta 3000 kraadini
annaabi.ee 
