Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element; järjenumber 13, aatommass 26,98154. Alumiinium on hea soojus- ja elektrijuhtivusega, väga plastne ja hõlpsasti töödeldav hõbevalge kergmetall. Ta on keemiliselt aktiivne, kattub isegi tavalistes tingimustes õhu käes õhukese, kuid väga tiheda oksiidikihiga, mis kaitseb teda edasise oksüdeerumise eest. Kuumutamisel põleb alumiinium nii õhus kui hapnikus, temperatuur on seejuures 2500-3500 ºC. Kasutusmahult on alumiinium kaasajal raua järel teisel kohal. Põhjuseks on alumiiniumi mitmed soodsad omadused, väheoluline pole ka selle metalli keskkonnasõbralikkus. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiiniumi toodetakse boksiidist, mis koosneb põhiliselt alumiiniumoksiidist
Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Metallioksiidid on erineva värvusega tahked kristalsed ained. Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Argielus puutume kokku veel mitmete teiste metallioksiididega. Laialt kasutatav metall alumiinium kattub õhuhapnikuga reageerimisel õhukese oksiidikihiga. See kiht on nii tihe, et kaitseb , metalli edasise oksüdeerumise eest. Seepärast on alumiinium tavatingimustes õhu ja vee suhtes hea vastupidavusega.Ka raua pinnal tekkiv rooste koosneb põhiliselt oksiidist. Raud(III)oksiid on aga kohev ega kaitse rauda edasise roostetamise eest. · Näiteks: H2O ehk vesi laialdaselt levinud lahusti, elusolendite peamine komponent. · Fe2O3/FeO/Fe3O4 ehk raua rooste
Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskmetall. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenikiirguse vastu. KEEMILISED OMADUSED Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). LEIDUMINE Plii on tuntud metall, kuigi maakoores on teda vähe (14 osakest miljoni kohta ehk 14 ppm). Plii on üks sellistest elementidest, mille mass maakeral pidevalt suureneb. See on tingitud uraani ja tooriumi lagunemisest, viimaste radioaktiivridadesse kuuluvate elementide (teiste seas raadiumi, radooni, plutooniumi) lõppsaadus ongi plii. Loodusliku päritoluga vees on plii sisaldus väga väike (ookeanis keskmiselt 0,03 mg/l ja jõgedes 0,2 8,7 mg/l).
Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Keemilised omadused Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Plii inimesele ohtlik Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes, randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu. Plii võib põhjustada kehvveresust, kahjustada meeste reproduktiivsüsteemi. Plii kasutamine Toodangult on plii metallide seas 5. kohal (raud, alumiinium, vask, tsink, plii). Plii kasutamine jaguneb: 45% toodangust: akumulaatorielektroodid (pliiakud)
Alumiinium Alumiinium on maakoores üks levinuimatest metallidest, olles 8,2% maakoore massist. Enam kui 250 alumiiniummineraali moodustavad üle poole maakoore massist. Alumiinium on pehme, kerge, hea soojus- ja elektrijuht. Alumiinium kui aktiivne metall esineb looduses vaid ühenditena. Iga 20. aatom maapõues kuulub alumiiniumile. Aktiivse metallina reageerib alumiinium juba tavatingimustes õhuhapnikuga, kattudes kiiresti õhukese oksiidikihiga. See muudab alumiiniumesemed küll tuhmimaks, kuid samas kaitseb tihe ja püsiv oksiidikile alumiiniumi pinda ning teeb ta passiivsemaks. Alumiiniumnõusid katva oksiidikihi tõttu pole hirmu, et need veega kokkupuutel või toitu keetes ära haihtuksid. Tuleks aga arvestada, et alumiiniumnõude kokkupuude happeliste toiduainetega nagu hapukapsas, marinaadid, bors jne ei ole soovitatav. Reageerimine toidus sisalduvate hapetega ühest küljest kahjustab
Al: +13 | 2)8)3) Al 3e- Al3+ Al3+: +13 | 2)8) Alumiinium reageerib kiiresti õhus oleva hapnikuga. Selle tulemusena tekib tema pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht. See oksiidikiht kaitseb metalli edasist oksüdeerumist, muutes ta vastupidavaks nii õhu kui vee suhtes. 4Al + 3O2 2Al2O3 Veega ei reageeri Al kaitsva oksiidikihi tõttu ei tavatingimustes ega ka mõõdukal kuumutamisel. Hapetega reageerib Al energiliselt. Hape reageerib kõigepealt Al pinnal oleva oksiidikihiga ning seejärel metalliga. 2Al + 3H2SO4 Al2 (SO4)3 + 3H2 Oksiidikihist puhastatud Al tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahustest välja, näiteks: 2Al + 3CnSO4 Al2(SO4)3 + 3Cu Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist (valge värvusega, vees pmts lahustumatu tahke aine). 2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O
võrreldes umbes poole vähem, juhtimisomadused on aga samad. Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötluses: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine. Töötlemiseks vajaminem energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellele kasutatakse teda ka peeglite valmistamisel. Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Tänu sellele saame alumiiniumnõusid koduses majapidamises kasutada- vett hoida, alumiiniumpottidest toitu keeta jne. Kuna alumiinium paikneb perioodilisuse tabelis metallilise elemendi magneesiumi ja mittemetallilise elemendi räni vahel, võime järeldada, et tema ühendid on amfoteersed. Mida see tähendab? Nad reageerivad nii hapete kui ka alustega. Alumiinium ei astu
Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³, kõvadus Moshi järgi 1,5. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on halb soojus ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Keemilised omadused Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Kus pliid kasutatakse ? Pliid kasutatakse akudes, kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi ja emailitööstuses. Plii ja tina sulamit kasutatakse ka elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks. Jootetinas püütakse tänapäeval kasutada ohutumaid metalle, näiteks hõbedat ja vaske. Tina Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn.
Tina on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element, selle sümbol on Sn(lad. k. stannum)ja järjenumber on 50 .Looduslik tina koosneb kümnest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 112, 114-120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina on õhu käes väga aeglaselt tumenev hõbevalge, pehme, plastne ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. See on püsiv õhuhapniku ja vee suhtes, sest kattub kaitsva oksiidikihiga. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Looduses on see väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega. Tina esineb kolme kristallmodifikatsioonina: valge tina, hall tina ja stabiilne habras tina. Tina ei ole mürgine. 50 Sn 4
METALLID Metall on keemiline element, mis lihtainena on metall. Metallide sarnased omadused: tahked, läikivad, head soojus- ja elektrijuhid, plastsed, hõbehallivärvusega (välja arvatud kuld ja vask) Metallide erinevused : sulamistemp., tihedus, kõvadus (pehmed plii, kuld ,Na), Mustmetallid raud ja tema sulamid, mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga. Metalliliste elementide aatomite VÄLISKIHIS on suhteliselt vähe elektrone (1- 3) ja neid hoitakse NÕRGALT kinni, seetõttu loovutavad metallid väliskihi elektrone kergesti, muutudes POSITIIVSE LAENGUGA IOONIDEKS. Metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini aatomid väliskihi elektrone loovutavad. Elektronkihtide arv võrdub PERIOODINUMBRIGA. Elektronkihtide arv kasvab RÜHMAS ÜLEVALT ALLA ja nii suureneb ka aatomite RAADIUS.
Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötlus: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine.Töötlemiseks vajaminev energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellel kasutatakse teda peeglite valmistamisel. KEEMILISED OMADUSED Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis valdib metalli edasist oksüdeerimist. Tänu sellele saame alumiiniumnousid koduses majapidamises kasutada - vett hoida, alumiiniumpottides toitu keeta jne., sest muidu aktiivne alumiinium reageeriks ju ära ning meil polekski potti, milles süüa teha. Kergesti reageerib alumiinium halogeenidega: 2Al + 3Cl =2AlCl (alumiiniumkloriid). Kuna alumiinium paikneb perioodilisuse tabelis metallilise elemendi magneesiumi ja
Nende avastuste tähtsus tänapäeval Berüllium: Looduses leidub berülliumit ainult ühendeina, pms. mineraalberüllina. Maakoores sisaldub berülliumit vähe Berülliumit kasutatakse legeeriva elemendina, neutronite aeglustina ning peegeldina jm. otstarbeks, koos aktiiniumi, polooniumi, raadiumi jt. elementidega neutronite allikana. Berülliumi sulameid kasutatakse lennunduses, raketitehnikas ja aparaadiehituses. Keemiliselt on berüllium aktiivne ja kattub õhus oksiidikihiga. Reageerib leelistega, vesinikkloriid- ja väävelhppega, soojendamisel ka lämmastikhappega. Kõigis püsivais ühendeis on tema oksüdatsiooniaste II. Loodusliku berülliumi moodustab stabiilne isotoop. Plaatina: Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi
Nimeta oksüdeerijaid koos keemilise valemiga. V: Sest metalli aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides elektrone. Nende oksüdtatsiooniaste seejuures suureneb. Seega kõik metallide osavõtul kulgevad reaktsioonid on redoksreakstsioonid. Oksüdeerijateks on Hapnik (O2), 9) Millega kattub metalli pind reageerimisel õhuhapnikuga? Too näiteid igapäevaelust. Mis tüüpi need reaksioonid on? Leia näide reaksiooni võrrandiga. V: Kattub oksiidikihiga. Nt: Vanadele tööriistadele tekib seistes ajaga oksiidikiht. Need on redoksreaktsioonid. Võrrand: 2Ca + O2 > 2CsO 10) Mis vahe on aktiivsete metallide ja keskmise aktiivsusega metallide reageerimises hapnikuga? Too välja ka vahe reaksioonisaadustes. V: Aktiivne metall reageerib väga aktiivselt.Sellise metalli peale tekib oksiidikiht väga kiiresti ja reaktsioonis võib eralduda
Viimased on oma keemiliselt koostiselt alumiiniumberülliumsilikaadid. Rubiin Safiir Smaragd 3.FÜÜSIKALISED OMADUSED Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis peegeldab peegeldab hästi valgust (ligi 70 % peegeldub tagasi alumiiniumi lõikepinnale langenud valgusest). Reaaslelt on aga alumiiniumi pind tuhm, kuna ta on kaetud õhukese oksiidikihiga. Alumiinium on kergmetall (tihedus 2,7 g/cm³) ja suhteliselt kergesti sulav metal (sulamistemperatuur 660ºC), hea elektrijuhtivusega (umbes 60 % vase elektrijuhtivusest), hea soojusjuhtivusega (ligi 3 korda parem kui raud), suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav, plastiline ja mehhaanilselt hästi töödeldav (traadiks venitatav, õhukesteks lehtedeks valtsitav) metall. 4.KEEMILISED OMADUSED
Kaaliumiühendite vähesus toidus võib põhjustada südametegevuse häireid. Leelismuldmetallideks nimetatakse aktiivsemaid (alates kaltsiumist) IIA rühma metalle. Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid. Nende ühendid aktiivsemate mittemetallidega on valdavalt ioonilise sidemega. Kõige levinumad leelismuldmetallid on kaltsium (aktiivne, hoitakse petrooleumikihi all, reageerib hapniku, tavatingimustes vee ja hapetega) ja magneesium (aktiivne, õhu käes kattub oksiidikihiga, põleb ereda leegiga, reageerib ainult kuuma vee või veeauruga, hapetega, kasutatakse sulamites). Looduses leidub ainult ühenditena, eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jt. Leegis annavad iseloomuliku värvuse. Mõnevõrra kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga kui leelismetallid. Kaltsium- (kustutamata lubi, reageerib juba külma veega, moodustab kustutatud lubja, vesi võib kuumeneda keemiseni; imab
Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Alumiinium läheb keema 2519 ºC juures ning tema aatommass on 26,98154. Alumiinium asub perioodilisustabeli IIIA rühmas 3. perioodis. Ta kuulub aktiivsete metallide hulka. Tema aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Õhus püsib alumiinium toatemperatuuril muutumatuna, sest pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Alumiinium reageerib hapete ja hapnikuga, veega alumiinium ei reageeri. Alumiinium on üldiselt kõige tuntum metall üldse. Ta on jäänud just meelde oma mitmekülgse kasutusvõimega ja kergusega. Kasutatud kirjandus: ENE 1 lk 114 'alumiinium'. ENE 1 lk 114 'alumiiniumisulamid'. ENE 1. lk 114 'alumiiniumkloriid'. ENE 1 lk 115 ' alumiiniumkonstruktsioon'. http://et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium. http://www.physic
Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötlus: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine.Töötlemiseks vajaminev energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellel kasutatakse teda peeglite valmistamisel. Keemilised omadused Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerimist. Tänu sellele saame alumiiniumnõusid koduses majapidamises kasutada - vett hoida, alumiiniumpottides toitu keeta jne., sest muidu aktiivne alumiinium reageeriks ju ära ning meil polekski potti, milles süüa teha. Kergesti reageerib alumiinium halogeenidega: 2Al + 3Cl =2AlCl (alumiiniumkloriid). Kuna alumiinium paikneb perioodilisuse tabelis metallilise elemendi magneesiumi ja mittemetallilise elemendi räni vahel,
Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Kuna alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, kasutatakse teda elektrijuhtmete valmistamisel ning hea peegeldumisvõime tõttu saab alumiiniumist valmistada ka peegleid. Ta kuulub aktiivsete metallide hulka. Tema aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Õhus püsib alumiinium toatemperatuuril muutumatuna, sest pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Alumiinium reageerib hapete ja hapnikuga, veega alumiinium ei reageeri. Ajalugu 1827. aastal sai saksa keemik Friedrich Wöhler metalli, mida keegi polnud kunagi näinud. Wöhler eraldas metalli keemilisest ühendist pulbrina ja peenestamisel omandas see metallilise läike. Katsed saada metalli kangina jäid aga tulemusteta. Wöhler sai uut metalli vaid nööpnõelsuuruste teradena. Väliselt sarnanes alumiinium hõbedaga, kuid oli sellest ligi 4
Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Lihtainena on elavhõbe kergsulav hõbevalge läikiv metall. Elavhõbedal on ka suur soojuspaisumise tegur ja seetõttu kasutatakse teda tihti termomeetrites. Keemilised omadused Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle (ka alumiiniumi), moodustades nn amalgaame (elavhõbedasulamid). Alumiinium on keemiliselt aktiivne element, mis reageerib energiliselt õhuhapnikuga. Tavatingimustel kattub aga alumiiniumi pind selle tulemusel oksiidikihiga. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Ühineb väävli ja halogeenidega tavalisel temperatuuril. Reageerib lämmastik- ja kuuma kontsentreeritud väävelhappega. Elavhõbeda oksiidi tüüp on nõrkhappeline. Ühendid
hõbedaga, kuid oli sellest ligi 4 korda kergem. Kuna uue metalli lähteaineks olid maarjalased, hakati metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiiniumi keemilised omadused Alumiinium asub perioodilisustabeli IIIA rühmas 3. perioodis. Ta kuulub aktiivsete metallide hulka. Tema aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Õhus püsib alumiinium toatemperatuuril muutumatuna, sest pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Alumiinium reageerib hapete ja hapnikuga, veega alumiinium ei reageeri. Sinise värvusega korundi nimetatakse safiiriks ja punast korundi rubiiniks. Läbipaistmatut korundi nimetatakse smirgliks ja sellest valmistatakse luiskusid, lihvimiskäiasid, smirgelpaberit ja riiet. Alumiiniumi tähtsaim looduslik ühend on boksiit, mis koosneb põhiliselt alumiiniumoksiidist ja temast toodetakse alumiiniumi.
pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht. See oksiidikiht takistab metalli edasist oksüdeerumist, muutes ta vastupidavaks nii õhu kui ka vee suhtes. Alumiiniumpulber reageerib kuumutamisel kergesti hapnikuga, moodustades alumiiniumoksiidi (Al2O3) : 4Al + 3O2 2Al2O3 Veega ei reageeri alumiinium kaitsva oksiidikihi tõttu ei tavatingimustes ega ka mõõdukal kuumutamisel. Hapetega reageerib alumiinium energiliselt. Hape reageerib kõigepealt alumiiniumi pinnal oleva oksiidikihiga ning seejärel metalliga. 2Al + 3H2SO4 Al2(SO4)3 +3H2 Sulamid: Alumiiniumi sulamid leiavad palju erinevat kasutust erinevates konstruktsioonides. Alumiiniumi sulamite tugevus ja vastupidavus erineb palju. Erinevused ei tulene ainult koostisest, vaid ka tootmise protsessist ning kuumusest, millega neid töödeldakse. Üks põhilisi alumiiniumi sulamite puudusi on nende tugevuse väsimine. Selle määratakse
Alumiinium on hõbevalge läikiv metall. Ta kuulub kergete metallide hulka. Alumiinium on plastiline ja töödeldav: teda venitatakse traadiks ja valtsitakse lehtedeks. Hea elektrijuhtivuse valmistatakse temast elektrijuhtmeid, hea peegeldus võime tõttu kasutatakse alumiiniumi peeglite valmistamisel. Keemilised omadused Õhus püsib alumiinium tavaliselt temperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerimist. Kergesti reageerib alumiinium halogeenidega: 2Al + 3Cl =2AlCl (alumiiniumkloriid ). Alumiinium ei astu reaktsiooni lämmastikhappega, sest metalli pinda kattev Al O ei reageeri lämmastikhappega Alumiiniumi Saamine : Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel).
Kaaliumiühendite vähesus toidus võib põhjustada südametegevuse häireid. Leelismuldmetallideks nimetatakse aktiivsemaid (alates kaltsiumist) IIA rühma metalle. Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid. Nende ühendid aktiivsemate mittemetallidega on valdavalt ioonilise sidemega. Kõige levinumad leelismuldmetallid on kaltsium (aktiivne, hoitakse petrooleumikihi all, reageerib hapniku, tavatingimustes vee ja hapetega) ja magneesium (aktiivne, õhu käes kattub oksiidikihiga, põleb ereda leegiga, reageerib ainult kuuma vee või veeauruga, hapetega, kasutatakse sulamites). Looduses leidub ainult ühenditena, eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jt. Leegis annavad iseloomuliku värvuse. Mõnevõrra kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga kui leelismetallid. Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul.
temperatuuridesl rabdeks, vastupidi, ta muutub veelgi vastupidavamaks. Alumiinium on kergesti vormitav. Seda on kerge töödelda mitmel eri meetodil: freesimine, puurimine, painutamine, tükeldamine. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellele kasutatakse teda peeglite valmistamisel. Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutumatuna, sest ta pind on kaetud õhukese oksiidikihiga. 13 Al 3 26,9815 8 Alumiinium 2 Raud Raud on keemiline element sümboliga Fe, mis tuleneb ladinakeelsest nimetusest Ferrum. Raua aatomnumber on 26 ning massiarv 55,847. Perioodilisustabelis asub raud 4. perioodis ning VIIIB rühmas. Omadustelt on raud hõbevalge, keskimise kõvadusega metall. Normaaltingimustel on ta tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua
elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi. Koostis / struktuur: Keemiline element magneesium (Mg), heksagonaalne tihkpakendatud kristallvõre. Omadused: Hõbedane kerge (tihedus 1 738 kg/m 3) tugev metall. Magneesium sulab temperatuuril 923 K (650 °C). Keemiliselt suhteliselt aktiivne, aga sarnaselt alumiiniumile kattub õhu käes kaitsva oksiidikihiga. Peendispergeeritud magneesium süttib õhu käes hõlpsasti ja põleb heleda leegiga temperatuuril umbes 2500 K (2200 °C). Magneesiumituld ei saa kustutada ei vee ega süsihappegaasiga, kuna ta põleb (oksüdeerub) nendes keskkondades edasi, taandades vastavalt vesiniku ja süsiniku. Magneesiumil on suurim (negatiivne) standardpotentsiaal (-2,38 V) [07.01.07] nende metallide hulgas, mis kokkupuutes õhuhapniku ja veega püsivad keemiliselt stabiilsena. Magneesiumi leidumine:
Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Metallioksiidid on erineva värvusega tahked kristalsed ained. Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Argielus puutume kokku veel mitmete teiste metallioksiididega. Laialt kasutatav metall alumiinium kattub õhuhapnikuga reageerimisel õhukese oksiidikihiga. See kiht on nii tihe, et kaitseb , metalli edasise oksüdeerumise eest. Seepärast on alumiinium tavatingimustes õhu ja vee suhtes hea vastupidavusega.Ka raua pinnal tekkiv rooste koosneb põhiliselt oksiidist. Raud : Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Tekkib:soomaagist
oksiidikiht takistab metalli edasist oksüdeerumist, muutes ta vastupidavaks nii õhu kui ka vee suhtes. · Alumiiniumpulber reageerib kuumutamisel kergesti hapnikuga, moodustades alumiiniumoksiidi. Al2O3 : 4Al + 3O2 2Al2O3 · Veega ei reageeri alumiinium kaitsva oksiidikihi tõttu ei tavatingimustes ega ka mõõdukal kuumutamisel. · Hapetega reageerib alumiinium energiliselt. Hape reageerib kõigepealt alumiiniumi pinnal oleva oksiidikihiga ning seejärel metalliga. Seepärast tuleb igapäevaelus vältida happeid sisaldavate toiduainete(mahlad, hapukapsad jms.) pikemaajalist kokkupuutumist alumiiniumnõudega. 2Al + 3H2SO4 Al2(SO4)3 +3H2 Alumiinium esineb järgmises ühendites: · Fluoriidid: AlF3 · Kloriidid: AlCl3, AlCl3 · 6H2O · Bromiidid: AlBr3 · 6H2O, [AlBr3]2 · Jodiidid: [AlI3]2 · Hüdriidid: AlH3 · Oksiidid: Al2O3 · Sulfiidid: Al2S3
ka elektritakistusühikuna on elavhõbe hästi tuntud. Teada on ka, et on olemas elavhõbedabaromeeter ja et elavhõbedat kasutati ka vererõhu mõõtmise seadmes. Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle (ka alumiiniumi), moodustades nn amalgaame (elavhõbedasulamid). Alumiinium on keemiliselt aktiivne element, mis regeerib energiliselt õhuhapnikuga. Tavatingimustel kattub aga alumiiniumi pind selle tulemusel oksiidikihiga, mis pidurdab hapniku juurdepääsu ja peatab korrosiooniprotsessi. Amalgaamis lahustunud alumiiniumi reageerimisel hapnikuga aga taolist kaitsekihti ei tekki ja oksüdeerunud alumiiniumi asendamiseks lahustub amalgaamis ühe uut alumiiniumi. Alumiiniumkonstruktsioonide jaoks võib selline protsess viia lühikese ajaga katastroofiliste tagajärgedeni. Elavhõbedat kasutatakse ka valgustuses ( päevavalguslampides ).
sisaldas aga peamiselt galliumi, mis on alumiiniumist oluliselt kallim. Kuid Woodal on teatanud, et on edukalt katsetanud ka sulamit, mis koosnes 80-protsendiliselt alumiiniumist. Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb. Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks.
pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht. See oksiidikiht takistab metalli edasist oksüdeerumist, muutes ta vastupidavaks nii õhu kui ka vee suhtes. Alumiiniumpulber reageerib kuumutamisel kergesti hapnikuga, moodustades alumiiniumoksiidi Al2O3 : 4Al + 3O2 --->2Al2O3 Veega ei reageeri alumiinium kaitsva oksiidikihi tõttu ei tavatingimustes ega ka mõõdukal kuumutamisel. Hapetega reageerib alumiinium energiliselt. Hape reageerib kõigepealt alumiiniumi pinnal oleva oksiidikihiga ning seejärel metalliga. 2Al + 3H2SO4 ---> Al2(SO4)3 +3H2 Seepärast tuleb igapäevaelus vältida happeid sisaldavate toiduainete(mahlad, hapukapsad jms.) pikemaajalist kokkupuutumist alumiiniumnõudega. Oksiidikihist puhastatud alumiinium tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahustest välja, näiteks: 2Al + 3CuSO4---> Al2(SO4)3 + 3Cu Alumiiniumiühendite omadused Alumiiniumoksiid Al2O3
kõvadust. Kasutamine: Kasutatakse ehituses ja pürotehnikas. (4) 7 8 5. Magneesiumi keemiline aktiivsus. Reaktsioonivõrrandid Magneesium kuulub aktiivsete metallide hulka, mis on ka tuleohtlik. Seega ei maksa sellega naljatada. Magneesium on keemiliselt aktiivne, kuivas õhus püsiv (kattub õhukese, kuid tiheda oksiidikihiga), temp° 600 650° C süttib õhus, moodustades oksiidi ja nitriidi, põleb süsinikdioksiidis, külma veega reageerib aeglaselt, kuumast veest tõrjub kergesti välja vesiniku, kõrgemal temp° ühineb väävli, süsiniku, läämastiku, halogeenide, vesiniku jt. Mittemetallidega, reageerib kergesti hapetega, metallidega moodustab sulameid. (1) Reaktsioonivõrrandeid: Mg + Co2 = MgO + C 2HCl + 2 Mg 2MgCl + H2 Mg + 2 H2O Mg(OH)2 + H2 ( Magneesium tõrjub vesiniku veest välja. ) (4)
plastsust, ning samal ajal vähendab väävlisisaldusest tingitud kahjulikku mõju. Minu kodus leidub mangaani kirvestes, tööriistades, patareides ja klaasis. Rubiidium (Rb) 37* on hõbevalge pehme metall. Rubiidium on leelismetall, keemiliselt väga aktiivne, õhus süttib iseeneslikult. Minu kodus leidub rubiidiumi fotoelementides, milles on lisaks veel tseesiumi (Cs) Euroopium (Eu) 63* on lantanoidmetall. Ta on hõbevalge metall, keemiliselt aktiivne - kattub õhus oksiidikihiga. Euroopiumi leidub lisandina mõnes mineraalis. Minu kodus leidub euroopiumi värviteleri kineskoobis. Volfram (W) 74* on kõrgeima sulamistemperatuuriga ja keemiliselt väga püsiv helehall metall. Looduses leidub volframit ainullt ühendites, tähtsaimad mineraalid on volframiit ja seliit. Minu kodus leidub volframit elektripirnide hõõgniitides ja televiisoris. Elavhõbe (Hg) 80* on toatemperatuuril vedelas olekus ja seda saab kasutada kraadiklaasides temperatuuri määramiseks
Koobalt on tahke, ferromagnetiline, hõbevalge metall. Ta püsib magnetilisena kõrgeima temperatuurini (Curie punkt temperatuuril 1121°C) kõikidest magnetilistest elementidest. Koobalti tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3, sulamistemperatuur on 1495 °C ning keemistemperatuur on 2927 °C. Koobalti kõvadus Mohsi skaalal on 5. Metallina on koobalt hea elektri- ja soojusjuht[4]. Keemilised omadused Koobalt on toatemperatuuril püsiv ning kõrgemal temperatuuril kattub oksiidikihiga. Koobalt on keemiliselt aktiivne ning moodistab mitmeid ühendeid[5]. Koobalt reageerib booriga, süsinikuga, fosforiga, väävliga ning arseeniga. Toatemperatuuril reageerib koobalt ka aeglaselt mineraalhapetega ja niiske õhuga[2]. 5 4. Kasutamine Kõige rohkem kasutatakse koobaltit sulamite tootmisel. Temperatuuristabiilsus muudab
biotsiidides. Ehte- ja lauahõbe valmistatakse tavaliselt hõbedasulamist, kus on 92,5% hõbedat ja 7,5% vaske. Tavaliselt märgitakse väärismetallidele proov kolmekohalise numbrina, mis väljendab väärismetalli sisaldust konkreetses esemes. Näiteks proov 925 tähistab, et hõbeda sisaldus on 92,5%. Hõbeda oksüdeerumine ja patineerumine Toatemperatuuril ja niiskuse juuresolekul kattub hõbe väga õhukese (1,2 nm) nähtamatu oksiidikihiga Ag2O , mis laguneb täielikult temperatuuril 3 üle 200ºC . Sulas olekus absorbeerib hõbe õhuhapnikku u. 20-kordse mahu ulatuses, mis väljub jahtumisel sulamist, jättes hangunud pinnale väikseid kraatreid. Õhu käes, mis sisaldab väävlirikaste kütuste gaase, kattub hõbe kiirelt hõbesulfiidi (Ag 2S )kihiga. See tumeneb ja muutub aja jooksul süsimustaks. Hõbesulfiidi kiht on pehme lapiga poleeritav. Meetod #1
õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaenergeetika põhiliseks toormaterjaliks on Uraan (U). Uraan on hõbevalge läikiv raskemetall, mis kattub õhu käes aeglaselt musta oksiidikihiga. Radioaktiivne element, mille radioaktiivse lagunemise lõppsaadus on plii. Majanduslikult tasuvad uraanivarud suudavad kindlustada tuumaenergia tootmise praeguses mahus mitmekümneks aastaks. Vajaduse kasvamisel suudetakse käiku tuua ilmselt ka uusi varusid. Tuumakütuse korduvkasutuse tehnoloogiate arendamine võimaldab ilmselt tuumaenergia tootmise mitme järgneva sajandi jooksul. Maailmas kaetakse tuumaenergiaga ca 18% elektrienergia vajadusest, paljudes riikides, nagu
Reaktsioon hakkab kulgema alles kõrgemal temperatuuril (üle 180 ºC), kuid peagi lakkab pinnale tekkinud alumiiniumhüdroksiidi kihi tõttu. Sõltuvalt tingimustest võivad saadustena tekkida alumiinium hüdroksiid, alumiiniumoksiid, alumiiniumoksiidhüdroksiid või alumiiniumoksiidhüdraadid. 4) Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a. lahjendatud HNO3) ( Al2O3 + 6HCl _ 2AlCl3 + 3H2O ) Lahjendatud hapetega reageerib energiliselt. Algselt reageerib hape alumiiniumi pinnal oleva oksiidikihiga ja alles siis alumiiniumi endaga. Seepärast ei tohigi hoida happeid sisaldavaid toiduaineid (mahlad, hapukapsad jt) alumiiniumnõudes. 5) Reageerimine kontsentreeritud hapetega ( 2Al + kont.6H2SO4 > Al2(SO4)3 + 3SO2 + 6H2O ) Toatemp.il lahjendatud ja kontsentreeritud lämmastikhappega ega kontsentreeritud väävelhappega alumiinium ei reageeri. Siis metall passiveerub ja ei reageeri enam tavaliste lahjendatud hapetega.
Kuid Woodal on teatanud , et on edukalt katsetanud ka sulamit, mis koosnes 80-protsendiliselt alumiiniumist. Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb. Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks.
jätab paberile halli jälje. Plii on suhteliselt halb soojus- ja elektrijuht (alla 10% hõbeda, mis on parim elektri- ja soojusjuht, elektrijuhtivusest). Plii korral värvub leek leekreaktsioonil ehk leegi värvumisreaktsioonil valkjassiniseks. Pliis neeldub ülihästi nii radioaktiivne kiirgus (ka g-komponent) kui ka röntgenkiirgus. Plii on keemiliselt suhteliselt inertne. Kuigi värske metallipind kattub õhus kiiresti oksiidikihiga, on Pb üsna vastupidav O2, H2O ja hapete suhtes. Vees on plii pikaajaliselt püsiv, kui seal pole lahustunud palju CO 2. Hapetega plii reageerib, kui ei teki happes vähelahustuvat soola (Pb asub pingereas vahetult enne vesinikku). Plii moodustab 6 oksiidi (osa neist esinevad veel mitmes kristallvormis). Tähtsamad pliiühendid on Pb(II)- ja Pb(IV)-soolad. Pb(II)-ühendid on tavalisemad ja stabiilsemad, Pb(IV)-ühendid on tugevad oksüdeerijad.
Kuid Woodal on teatanud , et on edukalt katsetanud ka sulamit, mis koosnes 80-protsendiliselt alumiiniumist. Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb. Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks.
tekkes ja paljude ensüümide töö tagamises. Umbes 70% magneesiumist paiknebki luudes. 6 OMADUSED Füüsikalised omadused: · Magneesiumi aatommass on 24,305. · Magneeiumi sulamistemperatuur on 648,8 °C. · Magneesiumi keemistemperatuur on 1090 °C. · Magneesiumi tihedus on 1,738 g/cm3. · Värvuselt on magneesium läikiv hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. · Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme. Tema sulamid on seevastu sageli kõvad ja tugevad ning leiavad laialdast rakendamist lennukitööstuses ja ka autodega õues. · Agregaatolek toatemperatuuril on tahke. · Kõvadus Mohsi järgi on 2. · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 24 Mg 78,7 23,985 - 25
Merevees on Mg metallidest 2. kohal. 1 m3 mereveest võib saada enam kui 1 kg magneesiumi. Omadus Mg Sulamistemp, 649 Keemistemp, 1107 Tihedus, kg/m3 (25) 1740 Kõvadus Mohsi j. 2 Maailmatoodang, tonni 3,3 aastas Omadused Mg on hõbevalge läikiv, väikese tihedusega, paramagnetiline ja plastiline metall. Õhus kattub metallipind õhukese, kuid tiheda oksiidikihiga, mis takistab metalli edasist oksüdatsiooni. Süütamisel põleb Mg ereda pimestava leegiga, mille kiirgusspektris on oluline UV kiirguse osa. Seda reaktsiooni kasutati varem laialdaselt fotograafias. Põleva Mg eripäraks on, et seda ei saa kustutada ei veega ega liivaga. Toodang ja kasutamine Mg-sulamid on kerged ja heade mehhaanilis-tehnoloogiliste omadustega, mida rakendatakse eriti lennunduses, transpordivahendite ja tehiskaaslaste ning rakettide konstruktsioonis. Mg-sulameid
Alles kõrgel temperatuuril (üle 180 0C) hakkab kulgema alumiiniumi reaktsioon veega. Siiski üsna varsti lakkab seegi reaktsioon kuna alumiiniumi pinnale tekib tihe alumiiniumhüdroksiidi kiht. Alumiiniumhüdroksiid on valge värvusega, vees praktiliselt lahustumatu, nõrkade aluseliste omadustega tahke aine. 4.4. Reageerimine lahjendatud hapetega Lahjendatud hapetega reageerib alumiinium energiliselt. Algselt reageerib hape alumiiniumi pinnal oleva oksiidikihiga ja alles siis alumiiniumi endaga. Seepärast ei tohigi hoida happeid sisaldavaid toiduaineid (mahlad, hapukapsad jt.) alumiiniumnõudes. 4.5. Reageerimine kontsentreeritud hapetega Toatemperatuuril kontsentreeritud ja lahjendatud lämmastikhappega ega kontsentreeritud väävelhappega alumiinium ei reageeri, sest nende mõjul tekib tema pinnale eriti püsiv ja hapetele oksiidikiht. Metall passiveerub ja ei reageeri isegi enam tavaliste lahjendatud hapetega. Seepärast
aga raud, mille pinnal toimub vaid hapniku redutseerumine. Tinakattega on lood vastupidi, sest tina on rauast pingereas tagapool ja tinakatte vigastamine hoopis kiirendab raua roostetamist anoodiks saab raud. Katoodireaktsioon on siin sama ja toimub tina kui passiivsema metalli pinnal. b) Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeks HNO3 lahusesse. Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega.
..45% tsinki. Ei kasutatakse laevanduses messingeid. 24. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Pliid kasutatakse muuhulgas autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega.Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. 25. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool
MgCO3 (dolomiit). Merevees kuni 0,38% Mg, mõnedes järvedes. Ba ja Sr sisaldus maakoores on ühes suurusjärgus 10-2%, Ba on veidi rohkem. Elusorganismides tähtsad Ca, Mg, Ba, Sr; Ca – luude, skeleti, hammaste põhikoostisosi; Mg – klorofüllis tsentraalaatom, fotosüntees; Be – üks kõige mürgisemaid anorg. katioone; Ra – radioaktiivne. Metallina kasutatakse peam. Mg, Ca. Omadused: Be ja Mg on õhus stabiilsed – kattuvad oksiidikihiga. Rühma piirides sulamis- ja keemistäpid langevad, tihedus suureneb. Leelismuldmetallid on õhus ebapüsivad: Ca, Sr, Ba – säilitatakse taval õlis. Kõige aktiivsem on Ra. Kõvemad, raskemini sulavad, suurema tihedusega, head soojus- ja elektrijuhid. Reageerivad paljude mittemetallidega. Leelismuldmetallid (Ca, Sr, Ba, Ra) reageerivad veega juba toatemperatuuril (Be ja Mg soojendamisel). Leelistega reageerib vaid Be. Kasutamine: Be - legeeriv lisand Cu-sulamites. Mg - peam
Veel tehakse temast plekki, käepidemeid, mitmesuguseid liistdetaile jne. Väikese tugevuse tõttu ei sobi lisanditeta alumiinium kandekonstruktsioonideks. Duralumiinium on tugevam ja seega saab teda kasutada kandekonstruktisoonides ( tellingud ) Veel tehakse dur al-st lennukikeresid 21. Vase ja tema sulamite kasutuskohad peamine elektrijuhtme materjal. Vasest tehakse veel plekki, mis katusekattena on väga püsiv (kattub roheka oksiidikihiga). Vase sulamitest on peamised messing ja pronks. Vaske ja tema sulameid kasutatakse veel torude, kraanide, ventiilide, käepidemete jne. valmistamisel. 22. Metalli keemiline korrosioon Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). 23. Metalli elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis
milles Cd esineb (Karik ja Truus 2003). Aine aatomnumber on 48 ning molekulmass 112,41 grammi mooli kohta. Tavaline oksüdatsiooniaste ühendites on +II, aga eksisteerib ka ühendeid, milles kaadmiumi oksüdatsiooniaste on võrdne +I-ga (Ahmetov 1974). Kaadmium on keskmise aktiivsusega ning lihtainena pehme, plastne hõbevalge raskmetall, hästi poleeritav ja valtsitav, tavatingimustes õhu ja vee toimele vastupidav. Niiskes õhus kattub kaadmium oksiidikihiga ja kaotab läike (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumi leidub looduses üldiselt koos tsingiga, kuid on viimasest üle 500 korra haruldasem. Puhtal kujul kaadmiumi looduses ei eksisteeri. Eelkõige esineb kaadmiumi sulfiidsetes maakides, eriti sfaleriidis, galeniidis ja kalkopüriidis. Kaadmium eraldatakse tavaliselt kõrvalsaadusena tsingi-, plii- ja vasemaakide töötlemisel ning teadaolevad töönduslikud varud on väiksed. Väävelhappelistest
11,34 g/cm³, kõvadus Mohsi järgi 1,5. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Keemilised omadused: Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Biotoime ja bioakumulatsioon: Täiskasvanud inimese organismis on ca 130 mg Pb. Plii eluline tähtsus loomsetele organismidele tõestati 1970. aastate alguses, kuid biotoime paljud aspektid on ebaselged. Imetajate puhul avaldub Pb-defitsiit eelkõige kehvveresuses (hemoglobiini ja rakuliste komponentide madal tase vereplasmas). Ilmneb ka teatud füsioloogiline sünergism organismi (mitte ainult vere) plii- ja rauasisalduse vahel. Plii defitsiit toidus põhjustab organismi
30.Elektromootor ja transformaatori tööpõhimõte. Elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme liikumisel magnetväljas, mis omakorda põhineb vasaku käe reeglil. Transformaator võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget voolusagedust muutmata. Transformaatorit kasutatakse vajaliku vahelduv- või impulsspinge saamiseks. Südamik valmistatakse nn. trafoplekist. Plekk on pöörisvoolude vähendamiseks kaetud mõlemalt poolt laki või oksiidikihiga. Mõlema pooli mähised tuleb kerida ühtepidi et tekiks samapidine magnetväli. Vastasel juhul tekib trafos lühis. 31.Pooljuhid. Tüüpilised pooljuhid räni ja germaanium on neljavalentsed ained. Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib pooljuhis elektrone ja auke ühepalju. Omajuhtivusele on iseloomulik väga tugev temperatuuri sõltuvus, iga 10 kraadi temperatuuri tõusuga suureneb juhtivus 2 korda. 32
Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 ¤ xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus
annaabi.ee 
