alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. [muuda]Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks Alumiiniumi ja selle sulameid kaar-, gaas- ja argoonkeevitatakse. Olenemata keevitusviisist tuleb keevitatavad pinnad enne rasvastustada ja eemaldada sealt oksiidikelme. Metalli pind rasvastustatakse lahustitega. Selleks sobivad orgaanilised lahustid, aviobensiin ja tehniline atsetoon. Seejärel eemaldatakse oksiidikelme kas mehaaniliselt või söövitamise teel. Oksiidikelme keemiliseks eemaldamiseks söövitatakse keevitatavaid detaile 0,5...1 minut söövituslahuses, mis koosneb : 45...55grammi tehnilise naatriumhüdroksiidi ja 40...50 grammi tehnilise naatriumfluoriidi lahus 1 liitris vees. Seejärel pestakse voolavas vees, neutraliseeritakse 1..
neid värvitakse kruntvärviga. Ehitustel võib neid katta ka kerge betooniseguga. Metalli reageerimisel hapnikuga tekib oksiid, mis võib raua täielikult hävitada pikema aja jooksul. Näiteks aiatööriistasid võib õlitada, et vältida nende roostetamist. Kroom ja nikkel kaitsevad sulamites ka metalli oksüdeerumise eest. Kui panna rauatükk kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappesse, tekib rauapinnale oksiidikelme, mis takistab raua edasist reageerimist, seda nimetatakse passiveerimiseks. Metallide juures on kõige tähtsam korrosiooni kaitse. Viimase kaitseks ja tõkestamiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnoloogilisi võtteid nagu pindade katmine mitmesuguste metallidega, mille korrosioonivõime on kõrge, katmine lakkide värvide ja plastmassiga. 3 Kasutatud kirjandus · Korrosioon
,,kuumpraod",mis on tingitud austeniitse struktuurikujunemisest keevisõmbluses. · Paksu plaadi keevitamisel piiratakse keevituse soojussisestust vahemikku 1,0-1,5 kJ/mm. Selleks keevitatakse sirged läbimid ilma püstolit võngutamata. · Torude keevitamisel tuleb kaitsta sisepinda oksüdeerimise eest juuregaasi juhtimisega toru sisse. · Keevisõmblus ja kõrvalala puhastatakse hoolikalt pritsmetest, oksiidikelme eemaldatakse prits-,haaveltöötlusega või roostevabast traadist harjadega. Oksiidikelme võidakse eemaldada ka söövitamisega. Pärast mehaanilist puhastamist töödeldakse pind happe lahusega või pastaga ehk passiveeritakse. 5. KEEVITUSTRAADID JA KEEVITUSELEKTROODID Roostevabad terased jagunevad legeerimise järgi kolme rühma: roostevabad CrNi-terased ehk 18/8 terased, happekindlad CrNiMo terased, milles 2-3% molübdeeni, kõrghappekindlad terased
Ohutusnõuded Jootekolbi hoia ja kuumuta selleks ettenähtud alusel. Jootekolbi ei tohi üle kuumutada. Jooda ventileeritavas ruumis kindlal alusel. Happeline räbusti kanna jootekohale pintsliga. Happelise räbusti sattumisel nahale eemalda ta pestes seebivee või pesusoodaga. Ära jooda detaile käe vahel, detail kuumeneb. Defektid jootmisel Räbusti ebapiisav aktiivsus- joodis ei märga materjali viimase oksiidikelme, rasva või mustuse olemasolul. Joodisevoldid- ja nired- tekivad detaili alakuumutamise tõttu. Joodisõmblus tuleb krobeline- liiga pikk kuumutusaeg või kõrge temperatuur. Praod jooteõmbluses- tekivad metalli ja joodise suurest soojuspaisumisteguri erinevusest. Detailid on kiivas ja jootekoht tuhm- detailid on jootmisel liikunud. Jooteliited – katteliide, põkkliide, teleskoopliide, kaldliide, vastakliide, nurkliide, puuteliide
see, et detail on üksikeksemplar mitte masstootmises. TIG keevitus aga tagab kõrge kvaliteedi, mis üksikdetaili puhul on väga oluline. Materjali paksus on 4 mm, sellest lähtuvalt peab elektroodi laius olema 3,2 mm (,,Materjalitehnika Tehnoloogiaprotsessid" annab soovituslikuks elektroodi paksuseks 2,4mm), lisatraadi läbimõõt 3,2 mm ning keevitusvool 170(150-190), kaitsegaasi kulub 9 l/min. Keevituskiirus on 0,2 m/min. Alumiiniumsulamite puhul kasutatakse vahelduvvoolu. Oksiidikelme purustamiseks detailide pinnal on vaja suurendada pluss polaarse voolu osatähtsust, seetõttu on vahelduvvool ebasümmeetriline. Vooluallika tunnusjoon on järsult langev, püsivooluga vooluallikas, mille põhielemendiks on reguleeritav trafo. Keevituskaare pinge on 12-14 V. Lisamaterjali varda valik on sarnane MIG/MAG keevitusel traadi koostise valikule, alumiiniumsulamite keevitamiseks sobivad lisamaterjalid koostisega: S-AlMg5, Elga Alumig Mg5 jt
metall.Puhas Ta on väga plastne ,kuid lisandid(elemendid H,N,C ja O lahustunud lihtainetena või nende ühendid) muudavad metalli hapraks.Ta on madaltemperatuurne ülijuht.Elektroni väljutamistöö metallist on väga väike. Lihtainena on Tantaal keemiliselt väga inertne,üks kõige vastupidavamaid metalle üldse.Kompaktne metall hakkab õhus oksüdeeruma alles üle 300 kraadi,madalamal temperatuuril kaitseb üliõhuke oksiidikelme metalli. Toatemperatuuril ei reageeri Tantaal ka ühegi kuiva halogeeniga.Eriti vastupidav on Tantaal hapete ja leeliste toimele(ületades selles osas isegi väärismetalle),toatemperatuuril reageerib ainult HF-ga.150kraadi ei reageeri Tantaal isegi kuningveega.Tantaal on vastupidav leelislahuste ja paljude sulametallide toimele. Lisaks HF-le reageerib (lahustub) Tantaal toatemperatuuril ka segus HF+HNO .Kuumutamisel reageerib Tantaal konts leeliste ja konts hapete(H SO ,H PO ) lahustega ning
alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. · Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks Alumiiniumi ja selle sulameid kaar-, gaas- ja argoonkeevitatakse. Olenemata keevitusviisist tuleb keevitatavad pinnad enne rasvastustada ja eemaldada sealt oksiidikelme. Metalli pind rasvastustatakse lahustitega. Selleks sobivad orgaanilised lahustid, aviobensiin ja tehniline atsetoon. Seejärel eemaldatakse oksiidikelme kas mehaaniliselt või söövitamise teel. Oksiidikelme keemiliseks eemaldamiseks söövitatakse keevitatavaid detaile 0,5...1 minut söövituslahuses, mis koosneb : 45...55grammi tehnilise naatriumhüdroksiidi ja 40...50 grammi tehnilise naatriumfluoriidi lahus 1 liitris vees. Seejärel pestakse voolavas vees, neutraliseeritakse 1..
on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. 3.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks Alumiiniumi ja selle sulameid kaar-, gaas- ja argoonkeevitatakse. Olenemata keevitusviisist tuleb keevitatavad pinnad enne rasvastustada ja eemaldada sealt oksiidikelme. Metalli pind rasvastustatakse lahustitega. Selleks sobivad orgaanilised lahustid, aviobensiin ja tehniline atsetoon. Seejärel eemaldatakse oksiidikelme kas mehaaniliselt või söövitamise teel. Oksiidikelme keemiliseks eemaldamiseks söövitatakse keevitatavaid detaile 0,5...1 minut söövituslahuses, mis koosneb : 45...55grammi tehnilise naatriumhüdroksiidi ja 40...50 grammi tehnilise naatriumfluoriidi lahus 1 liitris vees. Seejärel pestakse voolavas vees, neutraliseeritakse 1..
· Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. 15 6.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks Alumiiniumi ja selle sulameid kaar-, gaas- ja argoonkeevitatakse. Olenemata keevitusviisist tuleb keevitatavad pinnad enne rasvastustada ja eemaldada sealt oksiidikelme. Metalli pind rasvastustatakse lahustitega. Selleks sobivad orgaanilised lahustid, aviobensiin ja tehniline atsetoon. Seejärel eemaldatakse oksiidikelme kas mehaaniliselt või söövitamise teel. Oksiidikelme keemiliseks eemaldamiseks söövitatakse keevitatavaid detaile 0,5...1 minut söövituslahuses, mis koosneb : 45...55grammi tehnilise naatriumhüdroksiidi ja 40...50 grammi tehnilise naatriumfluoriidi lahus 1 liitris vees. Seejärel pestakse voolavas vees, neutraliseeritakse 1..
diagrammiga. Eristatakse järgmise mikrostruktuuriga alasid e. vööndeid: 1. Kokkusulamis- e. segunemisala, aga ka osalise sulamise vöönd põhimetallis, paksusega mõnest mikromeetrist kuni 0,4 mm. Ala erineb keemiliselt koostiselt nii õmblus- kui ka põhimetallist, mis on tingitud difusioonist vedela- tahke faasi vahel. Juhul kui selles alas ei ole esinenud kokkusulamist e. metallilise sideme tekkimist, nt. oksiidikelme või ebapiisava keevitusenergia tõttu, siis konstruktsioon kaotab töövõime. 2. Ülekuumutusala (1100...1450 ºC) kus kuumutamisel tekib jämedateraline austeniit. Löögisitkuse ja plastsuse vähenemise määr sõltub tera suurusest ja ala laiusest (kuni 1...3 mm). Loetakse kõige kriitilisemaks alaks keevisliites. 3. Normaliseerimisala laius 1,2...4 mm. Kuumutamisel tekib peeneteraline austeniit
värvitakse kruntvärviga. Ehitustel võib neid katta ka kerge betooniseguga. Metalli reageerimisel hapnikuga tekib oksiid, mis võib raua täielikult hävitada pikema aja jooksul. Näiteks aiatööriistasid võib õlitada, et vältida nende roostetamist. Kroom ja nikkel kaitsevad sulamites ka metalli oksüdeerumise eest. Kui panna rauatükk kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappesse, tekib rauapinnale oksiidikelme, mis takistab raua edasist reageerimist, seda nimetatakse passiveerimiseks. Metallide juures on kõige tähtsam korrosiooni kaitse. Viimase kaitseks ja tõkestamiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnoloogilisi võtteid nagu pindade katmine mitmesuguste metallidega, mille korrosioonivõime on kõrge, katmine lakkide värvide ja plastmassiga. Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkona toimel nimetatakse korrosioonik
Korrosiooniprotsessi pidevaks toimimiseks on vajalik, et anoodireaktsioonis vabanevad elektronid seotakse mingis katoodireaktsioonis viimase iseloom võib olla suvaline. Oluliseimad majandusharud, kus on suurimad korrosioonikaod, on merendus, põllumajandus, ehitus, nafta- ja keemiatööstus, transport Kuid vabaenergia ei määra veel korrosiooni kiirust. Metallide kokkupuutel hapnikuga tekib real juhtudel pinnal õhuke oksiidikelme, mis pidurdab metalli edasist oksüdatsiooni. On teada, et teras saavutab korrosioonikindluse, kui ta sisaldab küllalt palju kroomi, et pinnal tekiks metalli kaitsva Cr O ühtlane kelme. Roostevaba terase väärtuslikuks omaduseks on 2 3 kaitsekelme vigastuste kiire kadumine oksiidikelme taastumise tulemusena Korrosiooni liigid:. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja orgaanilistes vedelikes (naftasaadused),
Sobivad kõik keevitusasendid. Kasutatakse vahelduvvoolu oksiidkihile purustamiseks. Oksiidikihi purustatakse ajal, kui elektrood on +. Kasutatakse puhtast Welektroodi, Zr või tseesiumi, lantaani lisanditega elektroode. Võib kasutada ebasümmeetrilist vahelduvvoolu. Kaitsegaasid. Ar, suuremad materjalipaksused He segud, nt. 50% Ar+ 50% He. MIG-keevitus- Pihustusreziimis keevitatakse materjali paksusega 3 ja üle, pulsskeevitusel alates 1 mm. Tundlikum pooridele, kuna traadil oksiidikelme ja kõrgendatud oht pooride tekkele.Kasutatakse puhast argooni (99,99) või Ar-He segu. Tähtis :gaaside puhtus, voolikud, traadimehhanismid, püstolid puhtad. Kontrollida gaasi kulu. Uutel MIG/MAG seadmetel lisafunktsioonid gaasi eelvool 0-15 sekundit, aeglane alustus traadi etteandekiirus esialgu väike, kuni kaarr süttib, siis lõplik kiirus peale. Tavaliselt 50% valitud traadi etteandekiirusest saavutatakse hea kaare süütamine.
Eristatakse järgmise mikrostruktuuriga alasid e. vööndeid: 1. Kokkusulamis- e. segunemisala, aga ka osalise sulamise vöönd põhimetallis, paksusega mõnest mikromeetrist kuni 0,4 mm. Ala erineb keemiliselt koostiselt nii õmblus- kui ka põhimetallist, mis on tingitud difusioonist vedela- tahke faasi vahel. Juhul kui selles alas ei ole esinenud kokkusulamist e. metallilise sideme tekkimist, nt. oksiidikelme või ebapiisava keevitusenergia tõttu, siis konstruktsioon kaotab töövõime. 2. Ülekuumutusala (1100...1450 ºC) kus kuumutamisel tekib jämedateraline austeniit. Löögisitkuse ja plastsuse vähenemise määr sõltub tera suurusest ja ala laiusest (kuni 1...3 mm). Loetakse kõige kriitilisemaks alaks keevisliites. 3. Normaliseerimisala laius 1,2...4 mm. Kuumutamisel tekib peeneteraline austeniit. Sõltuvalt terase margist, ala
metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks.) b Korrosioonikaitse - On teada, et teras saavutab korrosioonikindluse, kui ta sisaldab piisavalt kroomi selleks, et tema pinnal tekiks metalli kaitsva Cr2O3 ühtlane kelme. Roostevaba terase väärtuslikuks omaduseks on kaitsekelme vigastuste kiire kadumine Cr oksiidikelme taastumise tulemusena – roostevaba terase püsivus sarnaneb haavade iseeneslikule “paranemisele” kuna kroom on just see metall, mis korrodeerub kergemini kui raud ja nii moodustub kroomist kiiresti uus “kaitsekile”. Katoodkaitse on aktiivne kaitse korrosiooni eest. c elektrolüüsi (lagundamine elektrivoolu toimel) - elektrolüütide lahustes ja sulatistes
Keemiline korrosioon - on metalli keemiline reaktsioon agres- siivse gaasi või orgaanilise vedeliku mitteelektrolüüdiga. Siia kuulub metalli hävimine kuivas õhus (hapnikus) kõrgematel temp-ridel. Kui tekkinud oksiidikiht on poorne ja ebaühtlane, jätkub korrosioon metalli hävimiseni. Mõnede Me-de pinnale tekib tihe oksiidkile (Al, Cr, Ti jt), mis kaitseb metalli edasise oksüdatsiooni eest. Kaitsekihi pragunedes oküdatsioon jätkub. Oksiidikelme, N: Fe puhul, võib olla mitme- kihiline, mille paksus oleneb temperatuurist ja hapniku kontsent- ratsioonist. N: 700° C juures hFeO : h Fe3O4 : HFe2O3 =100 : 10 : l (h - oksiidikihi paksus) Elektrokeemiline korrosioon on Me hävimi- ne tema reageerimisel elektrolüüdilahusega vabade elektronide osavõtul. See toimub vett sisaldavates keskkondades ja on seotud galvaanielementide tekkega ning anoodi- ja katoodireaktsiooniga. Anoodireaktsioonis läheb Me ioonidena lahusesse ja
staadiumis, kusjuures elementaarakti väljendav võrrand ühtib reakts-i igas vahekorras. Kui vd-kud lah-vad teineteises piiratult saad kahe kaits met-i edasise oksüdatsiooni eest. Kaitsekihi pragunedes üldvõrrandiga. Enamasti on km-s mitmete järjestikku ja parall-t kulg kihiline lahus. Ant temp-l on mõlemad lahused küll-nud. Tav-lt oküdatsioon jätkub. Oksiidikelme, N: Fe puhul, võib olla mitme- reakts-i liitumisega. tempi tõusuga vdke vastastikune lahustuvus suur-b.Tahkete ainete kihiline, mille paksus oleneb temp-st ja hapn. kontsentratsioonist. 2) Pööratavad ja mittepööratavad Phmt-lt on reakts-d alati lahustuvus olen ainest ja lahustist. Lahustuvuse sõltuvust temp-st N: 700° C juures hFeO : h Fe3O4 : HFe2O3 =100 : 10 : l (h -
vööndeid: Keevisõmbluse ja tema lähiala mikrostruktuur seostatult faasidiagrammiga 1. Kokkusulamis- e. segunemisala, aga ka osalise sulamise vöönd põhimetallis, paksusega mõnest mikromeetrist kuni 0,4 mm. Ala erineb keemiliselt koostiselt nii õmblus- kui ka põhimetallist, mis on tingitud difusioonist vedela-tahke faasi vahel. Juhul kui selles alas ei ole esinenud kokkusulamist e. metallilise sideme tekkimist, nt. oksiidikelme või ebapiisava keevitusenergia tõttu, siis konstruktsioon kaotab töövõime. 2. Ülekuumutusala (1100...1450 ºC) - kus kuumutamisel tekib jämedateraline austeniit. Löögisitkuse ja plastsuse vähenemise määr sõltub tera suurusest ja ala laiusest (kuni 1...3 mm). Loetakse kõige kriitilisemaks alaks keevisliites. 3. Normaliseerimisala - laius 1,2...4 mm. Kuumutamisel tekib peeneteraline austeniit
annaabi.ee 
